7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab poega kasvatava ema ülesanded raskemaks – naiselikkust kaotamata tuleb pojaga suhelda ka mehelikult, isalikult (Tuuling 2007). 11 5. ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“
Inimesed peaksid rohkem rõhku panema suhtlemisele. Veelgi kurvem variant perekonnast on selline, kus vanematel on halvad elukombed. Sellisel juhul ei ole tihti vanematel võimalik lisaks hoolitsusele pakkuda lastele ka süüa ja normaalsete tingimustega elukohta. Inimesed, kellel on olnud sellised vanemad, võivad olla end lapsepõlves tihti mittetahetuna tundud ning seetõttu pole kodust ka kaasa saanud õpetust, kuidas oma eluga hästi toime tulla. Kahjuks on vanemaks saanud ka inimesed, kes on veel ise lapsed ja seetõttu ei tea vanemaks olemisest mitte midagi ning ei suuda oma lapse kasvatamisega hästi toime tulla, lisaks pole nad võimelised oma lapsele vajalikke elutingimusi looma. See, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad, on meie tuleviku ühiskonnale väga oluline. Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast
Pere, kus on olemas mõlemad vanemad – ema ja isa – tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega (Tuuling 2007). Laste sotsiaalne kompetentsus on samuti seotud emade-isade emotsionaalse eluga. Vanemate oskus lapsi nende negatiivsete emotsioonide väljendamisel lohutada on seotud lapse oskusega paremini oma viha kontrollida. (Santrock 2007) Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda, end väljendada, tundeid näidata ja konflikte lahendada. Laps teeb seda, mida lapsevanem ees teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. Tänapäeval puutuvad lapsed oma vanavanematega aina vähem kokku kuna enam ei ole palju suurperesid. Sellegi poolest on vanavanemad tähtsad soojuse ja helluse jagajaks, suhete tasakaalustajaks ja vanemate närvilisuse eest kaitsjad. Kaasaegsed vanavanemad püüavad mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja
...................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel ...............................................................
MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist
aeglaselt, kuid paistab, et pöördumatult. Metsad hävitatakse, tuuled viivad mulla ja 21 mered reostuvad. See pole veel sugugi kõik ka inimeste maailm saastub, abielud lagunevad, lisandub juurtetus ning sellega koos tulevad ahistus, narkootikumid ja kuritegevus, mis jääb piinama elu lõpuni, juhul kui kuskilt ei ulatata abikätt. Iga inimene on elusolend ja vajab hoolitsust ning armastust. On väga oluline, et sündides oleks meie kõrval hoolitsevad vanemad, eriti ema kellega tekib koheselt ka kiindumissuhe, mis tugevneb imetamisega aina rohkem. Kui esimestel elupäevadel jääb see protsess vajaka võime rääkida kodukahjustuse tekkest. Vahel võib ette tulla ka selliseid ettenägematuid situatsioone, kus emad eraldatakse lastest päris kauaks ning hiljem temaga turvalist sidet luua on juba märksa raskem. Kahjuks aga elu
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
omavalitsusel ja riigil. Mitmed omavalitsused pakuvad peredele vastavalt oma võimalustele toetavaid teenuseid, paraku on neid selgelt liiga vähe, eriti on puudus ennetavatest tegevustest. Teadlik, vajalike oskustega, suhteid väärtustav ning lapse vajadustega arvestav vanem on parim võimalus hoida ära laste väärkohtlemist, noorte käitumis-ja toimetulekuprobleeme ning tagada ühiskonna jätkuvus. Pereterapeut Pille Murrik on öelnud: „Laps on nagu taim, saades sündides kaasa võimed ja eeldused eluks. Nii nagu porgandiseemnest kapsast ei kasvata, ei saa ka lapsest teha kedagi, kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad vanemate tülid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Sellistest lastest kasvavad tihti inimesed, kellel on raske kohaneda maailmaga, kus on oluline armastus ja üksteise mõistmine. Need, kes on niiviisi üleskasvanud talitavad tihti oma lastega samamoodi. Vanemate suhtlemine lastega Lapse ja vanemate suhtlemist mõjutavad vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja küpsus, pere elustiil, majanduslik toimetulek ja tervislik seisund. Kodu loob lapse arengu ja kasvutingimused ning annab esmased sotsiaalsed kogemused. Vanemaks olemine tähendab oma lapsega paralleelselt arenemist. Laps vajab vanemaid, kes näitavad üles armastust ja hoolt ning on huvitatud, kuidas laps end sisimas tunneb. Argipäevasest ühtehoidmisest sünnib argipäevausaldus ja lapse usalduse võitmiseks peavad vanemad olema kättesaadavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt, andes lapsele võimaluse oma tundeid lähedastega jagada. Lähisuhted on suhted, kus inimesed võivad olla avatud ja kus on võimalus leida mõistmist. Perekond peab
........ 26 2 Sissejuhatus Kuna väikeses lapses on peidus maailma tulevik- siis peab ema hoidma teda enese läheduses. Nii tunneb ta, et maailma kuulub talle. Nii peab isa viima ta kõrgeima mäe otsa nii võib ta näha, milline see maailma välja näeb (Kropp, 2001). Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse, mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse
annavad nad infot edasi oma nutuga. Ühekuustel beebidel on kasutusel vokaal ooo, kui nad 21 end hästi tehes igapäevaseid tegevusi, näiteks vannitamine. Kui täiskasvanud suhtlevad omavahel hoides üksteisest distantsi, siis täiskasvanud suhtlevad beebidega olles nende näo lähedal, nad teevad erinevaid näoilmeid, vaadatakse imikule silma ja korrutatakse öeldut mitu korda. Kui laps saab vanemaks, siis lisaks nutule ja koogamisele hakkab laps kasutama eneseväljendamiseks täishäälikuid ja mõningal määral ka kaashäälikuid. Ehholaaliaks nimetatakse häälikute sagedast kordamist. Beebid kõva häälega hüüavad või kisendavad, et saada tähelepanu täiskasvanult, aga vahest ka enda ajaviiteks. Vanemad arvavad, et kui beebi laliseb, siis püüab nende laps neile midagi öelda ning hakkavad arvama, mis see võiks olla. 18. Ja 21
iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha!" või ,,Sinul peab paremini minema kui minul!". Kasvatusest võib saada n.ö. tippsport, stress, mis mõjutab isegi neid vanemaid, kes sellest teadlikult hoiduda püüavad. Nii võivad lapsed muutuda objektideks ja peegelpiltideks, kel 4 tuleb välja elada elu need tahud, millest nende vanemad ilma jäid. Teinekord jälle rõhub vanemat mõni tema enda lapsepõlveaja luupainaja nii rängalt, et ta ei suuda järjekindlalt talitada. Tagajärjed näivad olevat paradoksaalsed: samal ajal kui paljud vanemad mõistavad vabadust
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
tavaliseks muutumineja abielulahutuste arvu kasv on individualistliku perekäsituse tugevnemise märgid. Selle all mõistetakse arusaama, et isiklikud pürgimused tohivad perekonda ohustada ning perekonnalt sobib oodata pereliikmete soovidega kohanemist. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline, sotsiaalne ja psühholoogiline vanem. Bioloogiline vanem on lapse kas sigitanud või sünnitanud. Sotsiaalset vanemlust võib vaadelda kui õiguslikku suhet lapsega: sotsiaalne vanem on see, kelle vanemaks olemine on seadusega määratud ja kelle peres laps elab. Psühholoogiline vanemlus tekib siis, kui laps hakkab pidma mõnda inimest oma isaks või emaks. Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu
Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET. Selle programmiga on tõestatud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt. Nad võivad õppida oskusi, mis aitavad laste ja vanemate vahelisi suhtlemiskanaleid mõlemat pidi avatuna hoida. 1.1. Vanemad on inimesed, mitte jumalad Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad mängima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise pühasse maailma, tunnevad nad, et peavad üle võtma ka Vanema rolli ja kohustsued. Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste
See, et on juhtunud midagi sellist, et laps ei saa üles kasvada oma lihaste vanematega, ei tohiks võtta temalt võimalust oma veresugulastega lävida või vähemalt teada neist. Talle peaks jääma ka see elu alles, seda ei tohiks temalt ära võtta. Kuid on veel üks asi, mille võib teadmatus kaasa tuua. Nimelt võivad lapsendatud lapsed abielluda oma veresugulastega, näiteid selle kohta on maailmas küllalt. 3 Kui lapsele, kes on riiklikul asendushooldusel (kasvab lastekodus või kasuperes) on otsitud lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest. Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda. Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka
Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja kasvatab lapsi olemasolevasse kultuuri. Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtushinnangutest, ja need on väga püsivad. See on
lapse emana ja isana kirja pandud inimesi ning võib seega tuleneda ka lapse lapsendamisest. Juriidilised vanemad kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus - Vanemateks peetava(te) isiku(te) ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema vajaduste rahuldamine. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (nt. tädi, vanaema jne). Psühholoogiline vanemlus on olemuselt kõige keerulisem ning selles on võimalik eristada nelja osa: · Argivanemlus- Lastega jagatakse kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Nt. Koos tehakse koduseid töid,
Sotsiaalhoolekanne 1. Hinne Vastused küsimustele : 1.Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded laste hoolekande korraldamisel · Tagab lastele juurdepääsu haridusele, loob võimalused laste vabaaja ja huvitegevusteks · vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna ja korraldab lapsendamist · toetab last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega 2.Milliste asjaolude korral võib lapse eraldada kodust ja perekonnast : · lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. · perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; · puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 3.Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1999. lk 23. 11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 38. 12 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 24. 13 Sealsamas, lk25. Koduse lapse puhul peaks eelkõige märkajaks olema perearst, kes viib läbi ambulatoorset vaatlust või kodukülastust. Arst peaks tähelepanu pöörama, kuidas lapsevanem last süles hoiab, kas ta käib lapsega rutiinsetel kontrollidel ja laseb teha vaktsiine. Oluline on jälgida milline on lapse ja vanema vaheline silmside ning kas vanem reageerib lapse nutule ja kas ta suudab last rahustada. Koduvisiitidel oleks hea jälgida ka vanemate vahelisi suhteid, uurida toetusvõrgustiku olemasolu kohta. Kui koduvisiit on mingi õnnetuse tõttu, siis tuleks vanemaid küsitleda õnnetuse kohta konkreetselt, et mitte tekitada süüdistavat hoiakut vanemate silmis
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
raseduse korral), või kui vanavanem on ajutine hooldaja. Sageli täidab olulist rolli emapoolne vanaema, kuid ka vanaisad võivad olla olulised. Radin jt (1991) leidsid et vanaisadel võib olla otsene positiivne mõju teismealiste emade lastele, eriti meessoost lapselastele. Vanemluse tüübid · Ameerika psühholooh Diana Baumrind proovis mõtestada kome laiaulatuslikku vanemluse tõõpi, nendeks olid: o Autoritaarne vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. o Autoriteetne vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja, mida nad on valmis lastele selgitama ning aegajalt muutma.
Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas
Missugused tunded valdavad aga lapsi, kes elavad lastekodus või koguni tänaval? Tänapäeval on olemas mitmeid perekodusid, kus kasvavad üles mitmed ja mitmed lapsed, kellel pole vanemaid. Seal on neile toeks kasvatajad ja sõbrad, kes muutuvad ajapikku nende perekonnaks. Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad on hüljanud. Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad. Tihti juhtub, et kasuema või hooldaja osutubki selleks õigeks vanemaks. Raske on ette kujutada, kuidas me ise hakkama saaksime, kui meil poleks ei vanemaid ega ka sugulasi, kelle juurde raskel hetkel pöörduda. Kõige hullem on aga lastel, kes elavad tänaval. Neile ongi pere eest vaid sõbrad, see on vist raskeim toime tulemise viis, sest pere toetus ja hoolitsus on elus kõige tähtsam. Kõik see on karm reaalsus, lapsed võitlevad tänavatel oma elu eest iga päev, ilma et keegi nende seljatagust valvaks.
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Mentorit ei saa pidada kasvataja sünonüümiks, ent paljudes seostes on nende terminite tähendus lähedane. Antiik-Kreekas peeti heaks mentoriks järgmiste omadustega inimest: - on juhendatavast piisavalt palju kogenum ja pädevam - oskab motiveerida, kuulata ja toetada - on oma positsioonis ja oskustes kindel - on alati usaldusväärne ja vastutustundlik - suudab mentorisuhte olemust säilitada. Vanemlus kui psühholoogiline ja sotsiaalne nähtus Psühholoogilises mõttes on vanemaks olemise puhul alati tegemist ainulaadselt lähedase ja tähendusrikka inimsuhtega kahe eri sugupõlvest inimese vahel. Sellest vaatenurgas vanemaks olemine suhe, mis toetub kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar. Teaduslikus kirjanduses rõhutatakse, et sellele suhetele on kasuks, 14 - kui see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1. Eemalolev isa ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2. Traditsiooniline "vanaaegne" isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Ta on enamasti karistaja ja oluliste otsuste tegija
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
