Alaska ettekanne (0)

ALASKA
Rakvere Reaalgümnaasium
Helena Kirs
8.R klass
2011/2012
Sisukord:

• Alaska üldinfo
  

• Eskimod
  

• Tundra
  

• Rahvastik
  

• Loomad
  

Alaska
Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik . Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar.
Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir.
Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m.
Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimšid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa".
Alaska osariigi pitsat . Alaska osariigi lipp.

Varemalt kütiti Alaskas peamiselt karusloomi, püüti kala ja varustati puitu.1970.aastal hakkas kiiresti arenema nafta ja maagaasi tootmine. Alaska osariigi põhjaosas Prudhoe lahes paiknevad USA suurimad naftavarud. Avar ja lage tundramaastik on täis pikitud puurtorne,nafta ja maagaasi pumpamise jaamu ning lõputult looklevaid torujuhtmeid. Teede,hoonete ja naftapuuraukude rajamiseks toodi inimtühja tundrasse tuhandeid töölisi. Seal polnud elamine ja töötamine lihtne.
Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pehme talv. Suvi on lühike ja jahe,kuid õhema riietusega pole seal võimalik käia, kuna õhk on sääskedest paks. Ning talv Alaskal on meie jaoks külm, - 35-st kuni -65 kraadini.

Eskimod

Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod ja jupiki keeli kõnelevad jupikid.Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal.
Tundra
Tundra on bioom , millele on iseloomulikud samblad ja samblikud , puhmastaimed, rohttaimed , kiduradpuud ja põõsad.Tundras peavad taimed taluma karmi talve,tugevaid tuuli, lühikest kasvuperioodi, õhukest pinnast ja liigniiskust. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr , mis tähendab kõrget metsatut ala.
Rahvastik
Ligi pooled Alaska asukad elavad Anchorage'i linnastus. 2009. aastal oli Alaska USA kõige hõredamini asustatud osariik.2008. aasta 1. juuli seisuga oli Alaskas Ühendriikide rahvastikuameti hinnangul 686 293 elanikku.2000. aasta andmeil oli enamus elanikonnast valged.Afroameeriklasi oli 3,5% elanikest. Suurim vähemus oli Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud 15,6 %-ga. Aasia päritolu ameeriklasi oli Alaska's elanikkonnast 4,0%, Vaikse ookeani saarerahvaste seast pärines 0,5% ja muudest rassidest 1,6%. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja latiino päritolu elanikke (sõltumata rassist) oli 4,1%.Rahvusliku päritolu järgi pärines enim Alaska asukaid sakslastest . See on ka ainus rühm, kelle arv ulatub üle 100 000. Iiripäritolu ameeriklasi on Alaska elanikest 12,7%, Inglise päritolu 10,9%, Norra päritolu 4,3% ja Šoti päritolu 3,1%.
Kokku kõneleb 5,2% alaskalastest üht osariigi 22 põliskeelest (kohalikus pruugis native languages). Need keeled kuuluvad kahte põhirühma: eskimo -aleuudi ja na- dene keeled. Põhja-Ameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on Alaskat nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu.
Loomad
Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks.
Siberi ehk pruun lemming elab Alaskas. Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud . Lemmingute arv sõltub saadaolevast söögist ja ilmast. Kui lumi nende peakohal sulama hakkab, peavad lemmingud välja sööki otsima tulema. Taimestiku nappus hoiab nende arvukuse madalal. Mõnikord söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Paljude polaarloomade elutsükkel sõltub sellest pisikesest närilisest.