Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kanada linnastumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristofer Robin Kirsiste 
Erik  Talts  
10.A 
12.11.19 
Kanada linnastumine  
 
Riigi jagunemine administratiivselt 
Kanada jagub administratiivselt kümneks osaks. Need osad omakorda jagunevad kas 
“riikideks”, piirkondlikeks ringkondadeks, regioonideks, piirkondlikeks omavalitsusteks 
või territooriumiteks vastavalt piirkondade eripäradele ja ajaloolistele teguritele. 
 
Linnastumise aste ehk tase​ on üle keskmine. (70%) 
Linnastumise tempo​ on aeglane. 
10 suurimat linna 
1.  Toronto  
2.  Montreal  
3. Calgary 
4.  Ottawa  
5. Edmonton 
6. Mississauga 
7. Winnipeg 
8.  Vancouver  
9. Brampton 
10. Hamilton  
 
Pealinn:​ Ottawa 
Pealinna asend ja kujunemine, vaatamisväärsused 
Pealinn asub Ontarios mis on Kanada suuruselt teine provints ning asub riigi 
kaguosas. 
 
10 000 aastat tagasi muutus Ottawa org Champlaini mere tühjenemise tõttu 
asustatavaks. Kohalikud rahvad kasutasid maad viljakasvatuseks, jahipidamiseks, 
kalastuseks, kaubavahetuseks ja elamiseks umbes 6500 aastat. Ottawas kohtuvad 
kolm suurt jõge, mis teeb sellest olulise kaubavahetuskeskuse. (Sõna “Ottawa” 
tähendab Alegonquini keeles “ Vahetama ”. 1857 aasta viimastel päevadel tehti 
 
 
kuninganna Victoriale sümboolne ja poliitiline žest lasta tal valida Kanadale pealinn, 
kuna riigi valitsuse varasemad hääletused olid lõppenud häälte lahususega. 
Ottawa vaatamisväärsusteks on Parlamendi mägi, Kanada sõjamuuseum, 
Kanada rahvuslik galerii, Bywardi turg ja kõige tähtsam Hall Joon. 
 
Toronto 
Toronto asub Ontario provintsis. Toronto on Kanada suurim linn 
2,731,571( 2016 ). Toronto asustati 1793. Aastal kuberner John Graves Simcoe poolt. 
Linna algne nimi oli prints Frederici ja nimi muudeti Torontoks 1834. Aastal. Toronto on 
Kanada suurim ja Põhja-Ameerikas suuruselt neljas linn. Linnas asub ka üks maailma 
suurimaid torne, CN Tower(553m). Üks rohkem külastatud vaatamisväärsusi Torontos 
on Island park, kuhu pääseb praamiga. 
Vancouver 
Vancouver on Kanada suuruselt kaheksas linn, mis asub riigi loodeosas, British 
Columbias. Linnas elab umbes 630 000 inimest, kuid Vancouveri linnastus elab umbes 
2,5 miljonit inimest, mis teeb sellest suuruselt kolmanda linnastu Kanadas. Vancouver 
on riigi tihedaimalt asustatud linn, asustustihedusega 5400 inimest ruutkilomeetri kohta, 
mis teeb sellest viienda tihedaima asustusega linna Põhja-Ameerikas. Tegu on ka riigi 
mitmekesiseima linnaga, kus vaid 52% inimestest räägib esimese keelena inglise keelt. 
Umbes 30% linna elanikest on pärit Hiinast. Vancouverit valitakse ka pidevalt maailma 
TOP 5 linnade hulka elukvaliteedi järgi ning TOP 10 kõige paremini elavate linnade 
hulka viis aastat järjest. Vancouveri ja Burnaby filmiproduktsiooni ettevõtted on sellest 
teinud ühe Põhja-Ameerika suurima filmiproduktsiooni keskuse, võttes endale 
hüüdnime “ Hollywood North ” ehk “Põhja Hollywood” 
Kanada linnastumine #1 Kanada linnastumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erik02 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised

Geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun