sügavikku. Aga kõrguse ja selle kiiruse tõttu, millega jäär lendas, hakkas tal pea ringi käima. Kuldne vill libises tal käte vahelt ära, ta vajus kuldselt turjalt maha ja kukkus, kukkus alla merre. Phrixos sirutas talle käe järele ja oleks äärepealt samuti alla kukkunud. Kiiresti laskus ta jääraga madalamale, aga lained olid õe juba alla neelanud. Enam ta õde ei näinud. Meri, milles Helle surma leidis, sai tema järgi nimeks Helle meri, Hellespontos. Kurvalt lendas Phrixos üksi edasi. Õhtu eel märkas ta silmapiiril mägesid. Need nägid välja nagu reas seisvad hiiglased ja valged lumemütsid nende tippudel särasid loojuva päikese paistel tuleleekidena. Mägede jalamil laius viljakas maa. Kuldne jäär suundus selle maa kõige kaunima linna poole ja laskus pehmele muruplatsile marmorpalee ees. Phrixos tuli jäära seljast maha ja vaatas ringi. Palee sihvakate marmorsammaste ümber olid mähkunud viinamarjaväädid ja neljas
8. Võõrasema pani lapsed ööseks kambrisse luku taha, et nad ära ei põgeneks. 9. Hommikul kogunesid kõik ohverdamispaigale, kuid üks pilv laskus maale ja peitis endasse mõlemad lapsed. Udu seest kargas välja kuldne jäär. Laste ema oli tulnud neid päästma, lapsed istusid jäärale selga ja jäär viis nad minema. 10. Helle vaatas alla maa poole, ta pea hakkas ringi käima, kukkus maha ja lained neelasid ta. (selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos) 11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut
ennustus, et ta peab ohvriteks viima oma lapsed Helle ja Phrixose, siis tuleb vili tagasi. Võõrasema rääkis naistele, et mingu moosigu kuningat, et ta ennustuse täide viiks. Kuningas oli kurb, aga viis ennustuse täide. Lapsed viidi altari ette. Taevavõlvil oli särav pilv, mis kasvas. Udu seest kargas välja jäär. "Hoidke kõvasti kinni" kuulsid lapsed oma ema häält. Vend ei lubanud õel alla vaadata, muidu ta kukuks. Helle kukkus alla. Meri sai tema järgi nime Helle meri, Hellespontos. Phrixos lendas edasi ning märkas maad. Maandus sinna, nägi purskkaeve, üks purskas piima, teine veini, kolmas õli ning neljas vett, mis kunagi ei külmu(suvel jääkülm, talvel kuum vesi). Õuele tuli kuningas Aietes. Aietes päris, kust poiss pärit, poiss rääkis jutud ära ning mainis ja jäära. Jäära ohverdas Zeusile, kuldvillaku kuningale. Kuningas palus oma nõiakunsti teadval tütrel lohe välja võluda, kes kuldvillakut valvaks
Kolchis (tänapäeva Kolhida) asus Musta mere idakaldal praeguses Gruusias. Kuldjäära algne omanik oli Teeba kuninganna Nephele. Temaga juhtus aga nii, et mees hülgas ta, ja et päästa oma kaht last Hellet ja Phrixost kurja võõrasema käest, palus ta abi Hermeselt, kes saatis talle kuldjäära. Naine pani lapsed jäära selga ja saatis nad maapakku Kolchisesse. Kui aga jäär Dardanellide väina ületas, kukkus Helle vette ja uppus. Siit ka väina kreekakeelne nimi Hellespontos (tõlkes ´Helle meri´). Phrixos jõudis õnnelikult Kolchisesse ja abiellus sealse kuninga tütrega. Jäära ohverdas noormees Zeusile ja riputas naha - kuldvillaku sealsesse pühasse hiide, mida valvas hirmus lohe. Kuldvillaku kättesaamist peeti Iasoni nooruspäevil teostamatuks ettevõtmiseks. Iason sai suurepäraselt aru, et nii raske ülesandega ei ole võimalik üksinda toime tulla. Esmalt palkas ta
Edith Hamiltoni raamatus "Antiikmütoloogia", Tallinn, Eesti Raamat, 1975, seletatakse nii: Iasoni isa lapsepõlves tekkis olukord, mil nõuti tema ja ta õe ohverdamist, ent viimasel hetkel tormas ohvrialtari juurde imeelukas - jäär, kelle villak oli puhtast kullast - ja kandis lapsed läbi õhu minema. Jumalad olid laste ema palveid kuulda võtnud. Kui jäär ületas väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, vette ning uppus. Siit ka väina nimetus Hellespontos. Poiss jõudis õnnelikult (arvatavasti praeguse Musta mere kaldale) Kolchisesse, ohverdas teda päästnud jäära Zeusi auks (= rooma Jupiter) ja kinkis kuldvillaku Kolchise kuningale.) Iasoni argonautide seas olid muide ka Herakles ja Orpheus. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, mida asustasid üksnes naised - nood metsikud olendid olid tapnud kõik saare mehed peale vana kuninga. Saart valitses tolle tütar Hypsipyle. Argonaudid võeti siiski ülisõbralikult vastu
annaabi.ee 
