Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka skeptitsism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skeptitsism, skeptik, pyrrhon, filosoof, troop, skepsis, skeptiku, pyrrhoni, kahtluse, skeptikud, sextus, troopi, meos, akadeemiline, troobid, skeptilise, eneses, vastik, filosoofid, õpetused, skeptikute, antiikfilosoofia, väidet, ataraxia, kõiges, toonud, selgub, põhimõtteks, diogenes, hoidub, uurimist, seadustest, tavadest, suhtuda, milleskiTALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad
Tegemist on huvitava ettevõtmisega, kas saab pidada tõeks antiikaja antiikajal inimeste poolt välja öeldud mõtteid ja kuidas need on ajale vastu pidanud. 1. SKEPTITISMIST ÜLDISELT Kreeka filosoofi Pyrrhonit loetakse esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Omapäraks oli Pyrrhoni juures see, et ise ta kirjutanud üles oma mõtteid, enamus mõtteid on üles kirjutanud 4 tema õpilase Timon. Vanemad skeptikud tegelevad peamiselt kolme teemaga: esimene on tunnetusteoreetilist laadi: Pole õige väita asjade kohta mis need on, vaid kuidas nad näivad. Teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda. Skeptikute arvates võib tõde, kui niisugune, olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Kolmas teema on otse eetikasse
termin "skeptitsism" pärineb sellest samast kreekakeelsest sõnast. Teised aga ütlevad, et termin "skeptitsism" on tuletatud sellest samast kreekakeelsest sõnast "skepsis", mis tähendavat hoopiski "vaatlust" või "küsitlemist" või ka "kaalutlust". Ent kolmandad väidavad koguni, et see tuleneb hoopis kreekakeelsest sõnast "skeptikos", mis tähendavat "vaatlev", "uuriv" või isegi "kritiseeriv". Skeptitsism on filosoofiline õpetus ja tunnetus-teoreetiline printsiib, millele on iseloomulik kahtlemine teadmiste usaldusväärsuse ja objektiivsuse tegelikkuse tõese tunnetamise võimalikkuses. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana Kreeka koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Skeptitsism rõhutab ja absolutiseerib inimtunnetuse suhtelisust, puudulikkust ja ebatäpsust
teos RIIK (Politeia). · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justianus · Asjad väljendavad ideesid selle 529 a.p.Kr. sulgeb · Ideed kehastuvad asjades · Suri 80 aastasena. · Asjad on ideede varjud · Platoni teosed · Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik · "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja teosed on tervikuna säilinud. mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on · Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. nende laps." (Timaioses) · 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure · Demiurg ("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, tõenäosusega ehtsaks
imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. 4. Kes on skeptik? Moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest(u 365-275 eKr). Kahtleja, vaatleja, uurija, kes jätab arvamuse avaldamata. Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. ,, Arvamuspäraselt on värv, arvamuspäraselt magus, arvamuspäraselt kibe, tegelikult aga aatomid ja tühjus."(Demokritos) ,,Mis paistab ilus võib olla vastik."
(Empedokles) , homoiomeeride (Anaxagoras) või aatomite (atomistid) ühinemise ja eraldumisega. Selle ajastu materialismi arengu ühiskondlik ja majanduslik alus oli orjandusliku demokraatia õitseng. Ateena, kes saavutas pärast Pärsiaga peetud sõdu lisaks ebakindlale poliitilisele ülevõimule vaieldamatu juhtpositsiooni vaimsel alal, tõrjus kõrvale senised peamised filosoofia keskused Joonia ja Lõuna-Itaalia. Esimene nimekas Ateena filosoof oli Anaxagoras. Sofistika - Arenenud orjanduslikku demokraatiat iseloomustas hoogne ühiskonnaelu. Rahvakoosolekud, valimised ja kohtuprotsessid äratasid elavat huvi retoorika, argumenteerimisoskuse ja poliitika vastu. Sellega ühenduses loobuti tegele- mast seniste natuurfilosoofiliste küsimustega. Filosoofide tähelepanu köitsid inimese olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena
Pyrrhon Elulugu · Sündis umbes 360 eKr Elis Kreekas. · Peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite.
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
suurem nauding . Niisiis, iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e.Kr), kes Makedoonia Aleksandrit tihtilugu tema sõjaretkedel saatis, oli avastanud, et paljudel maadel on inimestel omapärased mõttekonstruktsioonid, mis ei ole iseenesest ebaloogilised, kuid lähtuvad hoopis teistsugustest eeldustest. Aga ükski neist eeldustest pole tõestatav ja järelikult pole ka kindla sisulist teadmist olemas. Igale väitele saab vastandada samavõrd veenvalt põhjendatud vastupidise väite oleks ainult oskust argumente leida.
" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes
Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis me ei õpi midagi uut,vaid meenutame seda, mida teadsime varem. 7. Aristoteles. Aristoteles (384-322 eKr) – oli esimene, kes püüdis teadmisi süstematiseerida. Ta jagas teadmised kolmeks: 1. Teoreetilised teadmised filosoofia matemaatika füüsika(tolal õpetas loodust) 2. Praktilised teadmised eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike)
tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab
Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon
Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks.
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia. Sofistid olid rändõpetajad, kes õpetasid Kreeka linnade poliitiliselt ambitsioonikale
inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev.
Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse alusel. On loomulik, et filosoofia püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
on mõtiskletud üle maailma ning nii mõneski kohas on kujunenud välja filosoofilised traditsioonid. Selle alusel püüan lahti seletada, mida tähendab üldmõistes filosoofia. Tutvustan selle algust, rajajaid ning keskendun rohkem filosoofia juurtele ehk antiikfilosoofiale. 3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul.
Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija – koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega. Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene vältida eksimisest tekkivat frustratsiooni lihtsalt mitte millessegi uskudes. Samal ajal leidsid skeptikud, et inimesed peaksid sellegipoolest püüdma käituda pragmaatiliselt ning vastavalt selle ühiskonna reeglitele, mille liikmed nad on; oluline oli lihtsalt teada ja uskuda, et tegelikult ei ole nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust. Künism - koeralikkus Antisthenes (ca 445-365 e. Kr.), esiküünik; kaotas täielikult usu filosoofiasse. Ühiskond, mis paneb peaasjalikult rõhku materiaalsetele väärtustele, staatusele ja
ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates
Vormiõpetus- igale asjale on omane sisu ja vorm.Vorm on tähtsam ja püsivam.Põhjusõpetus-Igal asjal on 4 tüüpi põhjusi a)aineline p (materia) b)vormiline p (fassoon) c) mõjutav p d) eemärgiline p (teoloogil- otstarbelikuses).Voorused: intellektuaalsed-vaimsed ja moraalsed-kasvatatavad.Naine on viivistamata mees.--Aspasia ja Sappho- tuntud naised kultuuris.HELLENISTLIK FIL JA ROOMA FIL (3. saj eKr 2.saj keskpaik eKr 6.saj pKr) Esindajad: küünikud, Epikuros, stoikud, skeptikud. Hellenism tuli J.G.Droysenilt(330-Kreeka läheb Maked. koosseisu, 300 a ja 30-Kreeka Rooma impeeriumi koosseisus) saksa ajalooline(1836) Töö hellenismist.. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased
vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
kõrgemini tasustatud autori Suurbritannias ning mis oli hulk aega kõige autoriteetsem Inglismaa ajalugu ja populaarset esseistikat. Ja loomulikult märgiti ka tema tööd ära ,,Index librorum prohibitorumis" Hume ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda taotles ta filosoosfia professuuri, mõlemal korral ebaõnnestunult. Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. Hume oli kivikõva radikaal. Filosoof Russel: ,,Ta viib meid mingis mõttes ummikusse: mööda tema teed enam edasi minna ei saa." Hume isiku üle on vaieldud kakssada aastat. Üks kaasaegne :"Hume on meie aja kirjanik, kes kummardab populaarsuse ja kasusaamise ees" Boswell: "Edevus oli tema armuke, kelle lummusesse ta oli sattunud ja kes tegi ta igavesti oma vangiks" Randall: ,, Ta oli äärmiselt terane ja läbinisti õel. Kuna tal aga puudus tõeline huvi nii teaduse kui ka religiooni vastu, igasugune vähegi
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi – kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib
Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,
annaabi.ee 
