põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad
Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Kogumaailma teater sai alguse Kreekast ja nagu Kreekaski olid mujal maailmas näitlejateks alguses ainult mehed. Kreeka on sellepärast Euroopa tsivilisatsiooni häll, kuna Kreekast saab suurem osa Euroopast ja kultuurist alguse. Ka maailmakuulsad teadlased on pärit Vanast- Kreekast - Matemaatik Pythagoras, Hippokrates - arst, Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane, Aischylos ja Sophokles - näitekirjanikud, kes edendas kreeka teatrit. Põhilisemad eluvaldkonnad on saanud alguse Kreekast. Hippokrates on arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vannet kasutatakse tänini arstide ametivandena. Samuti algteadmised haiguste kulgemisest, põhjustest miks nad tekivad ja kuidas ravida on kirja pandud osaliselt Hippokratese
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Antiik-Kreeka teadused Matemaatika arenes välja filosoofiast. Põhiliselt edendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad
Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest, mida nimetati aatomiteks. Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt. Atomistide koolkonna filosoofidest on kõige tuntum Demokritos. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele sai matemaatikast Kreekas teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas Hippokratese teos. Hippokrates oli kuulus arst, kes elas 5.-4. sajandil. Tema teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab neid lahti seletada looduslike põhjustega. Kreeka lähema ajaloo sündmusi hakkas uurima Herodotos, keda peetakse ajaloo isaks. Tema
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused ..............................................
Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja
Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult.
hankisid. Vaid harvadel juhtudel õnnestus neil töökoda laiendades jõukamasse seisusse tõusta. Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks
hankisid. Vaid harvadel juhtudel õnnestus neil töökoda laiendades jõukamasse seisusse tõusta. Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr
Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Poliitiline filosoofia on teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega. Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus? Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Filosoofia tööristad: LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek)
mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu." "Eksisteerime ja ei eksisteeri." Herakleitose fragmendid: Logosedoktriin: 1
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras.
aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni
Kitsenduste põhjused: metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest sündmustest); ratsionalism (religiooni mõju vähene tähtsustamine); üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 41. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Süstematiseeritud teadmised: astronoomia, meditsiin, matemaatika, etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika. ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Põhimõtteid: iga asja kohta saab esitada kaks vastandlikku argumenti; pragmaatika, relativism, agnostitsism; piiritu usk inimese mõistusesse ja selle jõusse. Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele.
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9
Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4.sajandil atomistika koolkonna filosoofid, kelle seast tuntuim Demokritos. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosadest aatomitest. Aatomites moodustuvad erinevad ahelad ja seega erinevad ained. Matemaatika Aegamööda hakkasid filosoofiast eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikat edendas eriti 6.sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli tegelikult tuntud juba Mesopotaamias, kuid kreeklased olid esimesed kellele matemaatika polnud lihtsalt praktikas vajalik vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks peetakse 5.-4.sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest
*Anaximandros Kreeka filosoof. Kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene arenend kalast. *Demokritos Kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Tema eetika keskseks mõisteks on õndsus mida saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos ,,Väike diakosmos". Kujutas uurimusi astronoomia, füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras Kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis, Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilse alge käsitus.
argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud; diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu.
Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Mileetose ehk joonia koolkond Filosoofia tekkis Türgi rannikul. THALES 624-546 eKr Thalest loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''. Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. Oli riigimees. Looduseuurija. Ennustas ette 585 aasta eKr päikesevarjutuse. Meil puuduvad Thalese kirjutised. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? - vesi. Kõik on pärit veest ja suubuvad tagasi vette. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks.
olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma. Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi
Väärtuste ümberhindamise vajadus „Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni..“ Pilet 3 1. Sokratese elu ja filosoofia Eluaastad 469-399 e.Kr Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“ Ateenast hakkab kujunema filosoofia kese (jääb umbes 1000 aastaks). Sokrates elab Ateenas, ta on ise ateenlane. Enne Sokratest on sofistid (nad tegid algust Sokratese filosoofiaga), kuid erinevalt neist ei võta Sokrates esinemise eest raha. Sokratese filosoofia keskpunktis on inimene. „Filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada.“ Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese kohta on palju lugusid,
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle
olukorras ähvardavat oht, et ta kaotab võime elus orienteeruda. Kui iga indiviid on kõigi asjade mõõt ja inimesed on individuaalselt erinevate huvidega, siis kuidas on võimalik stabiilne ja terviklik ühiskond? Kas ei eelda niisugune ühiskond ühiseid baasilisi väärtushinnanguid? Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul, kohtunikele paistis ta aga sedavõrd voorusetu, et oli nende silmis väärt surmanuhtlust. Senises filosoofilises traditsioonis abstraktselt läbimõteldud doxa ja aletheia vastandus ilmneb siin Platoni jaoks eluliselt konkreetsel ja kurjakuulutaval kujul. Mis on ühe jaoks õiglus, paistab teisele ebaõiglusena, mis ühele näib hüvelisena, see paistab teisele pahelisusena. Kuidas saab inimene end sellises ühiskonnas turvalisena tunda
Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (Ilias, Odüsseia) ja kangelaseepos. Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (meelika) 8. saj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus Suuline esitus primaarne, kirjalik sekundaarne (ka hiljem : draama, retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr Komöödia ca 450 eKr 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) (suured ajaloolased) Platon, Aristoteles 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Õpetatud poeedid: Kallimachos ja Rhodose Apollonios. Epigramm. Bukoolika (Theokritos) Aleksandria filoloogid: Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11
filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle,
...............................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................14 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on vanakreeka filosoof Sokrates, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbluse teemadel. Teda on peetud tarkuse kehastuseks juba antiikajast ja see arvamus on jäänud ka püsima. Näib, et pole temast saladuslikumat filosoofi kuna ta ei jätnud meile kirjalikke töid. Minu töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas on tutvustatud ajastulugu, mil Sokrates elas. Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese
formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon – Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega
Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
