Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka: Aischylos ja Sophokles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aischylos, sophokles, tragöödia, sophoklese, pojana, seitse, näitleja, draama, oidipus, atikas, kuulsust, pärsia, võitu, pärslased, teeba, triloogia, prometheus, suhtumist, kaasaja, keskseks, nukke, kujutasid, uuendusi, kordagi, viimaseks, suuremaks, asetas, antigone, elektra, mistõttuVANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski
Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi pidama. Esimene tragöödia oli sündinud! Koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid KOMÖÖDIAKS. IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva. Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur. Neljandal päeval algasid 2-3 päeva kestvad etendused
viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop". -Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. 4.Teatri ehituslikud põhiosad.
Varsti vabastatakse ta Kalypso saarelt ja ta asub kodupoole teele. Teel satub ta ette mitmeid takistusi (kükloop Polyphemos, lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud. Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja
Sissejuhatus Teater on olnud läbi aegade meelelahutus paigaks paljudele inimestele.Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega .Läänepärase teatri kodu on Antiik- Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysusele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm . Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade teatri ajaloost, tähtsamatest tegelastest, ning sündmustest teatri ajaloost. Valisin selle teema, sest see tundus kõige meelepärasem ja inforohkem teistest teemadest.
pooljumalatest ehks heerostest, kreeklaste ja nende hõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad,vaenutsemised , abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on dramaatilise pinge allikas ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala, hea ja halva, lapse ja vanema ,kohuse ja sellest kõrvalehoidmise vahel. Konfliktsed pooled võisid jõuda kas vastastikuse arusaamise ja lepituseni kreeka tragöödia ei pidanud ilmtingimata õnnetult lõppema - või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada. Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see,kuidas draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus
Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari
Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele", mida loetakse maailma vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Perikles(495 eKr 429 eKr) oli Ateena riigimees.Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega
Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne. Samuti kasutati samu värsimõõte nt heksameetrit. Retoorika 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka murded: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai" 4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Tema luule musikaalne, paistab silma värsimõõtude ja stroofi ehtusviiside rikkuse poolest. Alkaiose stroof koosneb kahest 11-, ühest 9- ja ühest 10-silbilist värsist. Sappho stroof koosneb kolmest Sappho üksteistsilbikust (Sappho väikesed värsid) ja neile järgnevast adoneusest: (See näib mulle võrdne taevasega, / taevasistki kõrgem kui öelda võib nii , / kes su vastas istudes lakkamatult / kuuleb ja näeb sind ). Atika tragöödia 5. saj eKr majanduslikult ja sõjaliselt kerkis esile Ateena, Kreekat oli korduvalt rünnanud Pärsia armee, kuid tulutult, saabus Kreeka majandus-kultuuriline õitseng. Selle ajajärgu põhjal tunnemegi antiikkultuuri suuremaid nimesid (filosoofe, proosaautoreid). AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis
Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu. Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Seitse Teeba vastu"), Euripides (,,Hippolytos"). 2. Aischylose maailmavaade ja tema "Oresteia" Üks kolmest tuntumast antiikaja kirjanikust (Euripidese ja Sophoklese kõrval). Aischylos oli raskerelvastuse sõdur Kreeka-Pärsia lahingutes. Ta oli ka viljakas dramaturg, kes kirjutas 90 näidendit (saavutas nendega teatrifestivalidel palju võite), säilinud umbes 7 näidendit. Üks tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased"
atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr). Joonia murdes kirjutatud Homerose ,,Ilias", ,,Odüsseia", Hesiodose ,,Tööd ja päevad", esimesed filosoofide teosed (st proosatekstid), arstiteaduslikud tööd vaid joonia murdes. Atika murret kõneldi Atikas, seal laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeles. Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes
lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga
keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. · Renesanss (14-16 sajand.) Lähtus humanistlikest ideaalidest, inimene ja tema maine elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane.
1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios)
krüselefantiintehnikat kulla ja elevandiluutehnikat. Uue motiivina kunstis alasti naine (nt Aphrodite). Uus areng ka reljeefskulptuuris. Kujud saavutasid peagi suurejoonelise liikumisvabaduse. Üleminek idealismilt realismile. Jumalakujud muutusid rohkem inimsarnasteks. Arhidektuur: tempel endiselt juhtival kohal. Loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel, Zeusi tempel. Hoogsaim ehitustegevus Ateenas. Üks klassikalise ajastu pärandeid on Agora turuplats. Klassikaline tragöödia: Aischylos, Sophokles, Euripides. Tekkimine seotud ditürambidega (Dionysost ülistavad kiituslaulud). Otsustavaks pöördeks esimese näitleja sissetoomine ditürambi ettekandesse. Tekkis nö dialoog koori ja näitleja vahel. Kasvas näitlejate tähtsus ja suurenes näitlejate arv. Uudselt tõlgendas traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid uue sisu. Kõik maailmas pidi tema vaadete kohaselt alistuma saatusele
Stiil hämar ja raskestimõistetav. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule valitsejatele, sportlastele, flöödimängijatele jt. Võidulaulu ülesehitus: * võitja ja tema suguvõsa kirjeldus * räägitakse võitluse kohast, selle laadist Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. · 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. · Kreeka sõna drama tähistab tegevust, mille alla teatriga seotud tähenduses kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline. Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud
mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile?
inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes
Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi Antiikaja oli tal 9 pead. Tema ning üks pea oli tänapäeva teater jasurelikud surematu, ülejäänud teatri külastaja. Teater
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
Lunarahaks pidi kuningas loovutama ühe kristlaste linna. Kui Fernando sellest kuuleb, siis ta keeldub sellisest vahetuskaubast. Hispaania sõjavägi tõttab printsi päästma. Fernando sureb enne, sest on nõrgaks jäänud. Tema vaim ilmub Hispaania sõjaväele ja rist käes juhib nad mauride vastu. Maurid lüüakse puruks tekib küsimus, kas Calderon usub vaime või mitte. Tegu siin zanriprobleemidega, nimelt ,,Kindlameelde prints" on tõsine vaimulik draama, ,,Nähtamatu daam" aga meelelahutuslik näitemäng. Teispoolsus ei saanud olla meelelahutuse aineseks. Komöödias pidi kõigele leiduma lihtne ja loomulik seletus. Metafüüsiline ei saanud olla naeruobjektiks, pidi olema lihtne ja objektiivne seletus. Calderoni näidenditele omased salatoad, salauksed, varjatud väljapääsud, maskeeritud uksed tema näidendid justkui kahe põhjaga sahtlid. Reaalsus kaotas oma piirjooned, reaalsus muutub millekski ebakindlaks
On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist
(Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond
Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
annaabi.ee 
