Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ",,Vana hea Rootsi aeg?''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, aadlikud, reduktsioon, sissetulekust, koormised, giti, perjoodalguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah- ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas. usulisteks, keda kiusati taga. Üritasid Vene kesk- võimu eest põgeneda Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su-
puhkeda -Kuningale ähvardus, von Patkul mõisteti Rootsi kohtu poolt surma -Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat *Mõisnikud ei pidanud lahkuma, sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile *Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu) Redutseeritud maad *Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda *Toimus maade mõõtmine ja hindamine -Talupoegade koormised vastavusse maa kvaliteediga *Koormised pandi kirja vakuraamatusse -Rentnik ei saanud rohkem nõuda kui oli ette määratud *Riigistatud maadel elavate talupoegade üle hakkas kohut mõistma riigikohus *Riigistatud maadel elavatel talupoegadel oli võimalik esitada kuningale kaebusi oma mõisarentniku suhtes -Ei läinud Stockholmi, aga 1701. talvel, kui Carl XI oli Eestis, käisid talupojad kuninga jutul (kaebamas) *Seega läks kõige kergemaks Liivimaa talupoegadel
tagasi anda. Talurahvas elas korstnata suitsutares, kuhu pidid mahtuma ka loomad. Toiduks oli rukkileib, jahukört, kala. Kohutavaim näljahäda tekkis 17.sajandi lõpul viljaikalduse tõttu, suri ligi viiendik rahvast. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale sarnaseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval. Aadlid ühinesid rüütelkondadesse, et oma seisuslikke huve kaitsta. Et sissetulekuid suurendada, toimus reduktsioon ehk aadlile annetatud maade taasriigistamine. Mõisnikud pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi ajal õnnestus avalikustada lõunaeestikeelne Uus Testament (Wastne Testament 1686). 10.peatükk Eesti 18.sajandil Põhjasõda tõi Eesti alal kaasa koletu laastamise. Rohkem kui otsene sõjategevus tappis inimesi maale tulnud katk
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt
Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised. Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette.Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli. 1578-79 algas venelaste taganemine
valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI 1680. aastal Balti provintsides oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist -- reduktsiooni, kuna mõisaomanikest aadlikud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast
kroonutalupoegade pärisorjus eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis sunnismaisus ja seotus mõisaga. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi ning toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Seoses Rootsi valitsemise ajal toimunud mõisate reduktsiooniga, aastal 1672, läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes kuna Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Koormiste täpne fikseerimine vakuraamatutes piiras mõisnike kuritarvitusi. Kehtestatud seaduste rikkumise puhul sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku, kohalike võimukandjate kui ka kuninga vastu. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikkuses ei
aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine · Samas, Eesti seoti LääneEuroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik 3
Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisos kus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud
Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt
eriti vastumeelsed olid LM mõisnikud. Ütlesid et reduktsiooni siin läbi viimiseks oli vaja kohalike nõusolekut Maapäeval, kuigi teati, et seda ei antaks. Karl XI vastuväidetest ei hoolinud, kuna LM protesteeris kõige rohkem, siis sealt võeti ka kõige rohkem ära. EM võeti ½ maavaldustest, Saaremaal ¼, LM rohkem kui 4/5. LM üks maanõunikest J.R. Patkul oli saatnud kuningale kirja, kus pmtselt ähvardas, et kui reduktsioon läbi viia, siis võib siin juhtuda kes tab mida (mäss), kuningas käsitles seda ähvardusena, Patkul mõisteti surma, kuid ta põgenes, läks Poola teenistusse ja Põhjasõja algul aitas Poolal sõdida Rootsi vastu. Kui enne oli mõisnik omanik, siis nüüd rentnik. Sissetulekust 1/3 jäi endale, 2/3 riigile. Ei saanud ka täiesti omavoliliselt tegutseda, sest 1) toimus maade mõõtmine ja hindamine ja kõik
KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND KOHALIK TASAND ADRAKOHTUNIKUD SILLAKOHTUNIKUD 3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus? Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel?
Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus
kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku
Jesuiidid kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni, kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud. Nad olid Poola võimu vastu, mis oleks vastureformatsiooni korral kindlasti kehtestatud
1659.aastaks arvatakse Eest rahva arvuks olevat veidi üle 350 000 inimese. Reduktsioon: 1660. aastal sai troonile Karl XI. Iseseisvat valitsemist alustas ta 1672. aastast, kui ta tõi kaasa muudatuse balti aadli ja kuninga suhetesse. Ta oli pärinud tühja riigikassa ning seetõttu tuli tal alustada erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsioon. Seda oli tehtud ka varem, aga siis polnud see puudutanud Balti provintse. 1680. aastal riigipäeva otsusega laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Selline otsus ei meeldinud Balti aadlikele, kes nägid selle otsuse jõustumise korral oma majanduslike huvide kahjustamist ning õiguste rikkumist. Paljud aadlikud leidsid, et Balti provintside aadleisse puutuvad seadusi võib välja anda vaid kohalikud maapäevad. 1682. aastal andis riigipäev volitused reduktsiooni teostamiseks Reduktsiooni alla kuuluvaks loeti vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Enim oli selliseid mõisaid Liivimaal
● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad
aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks pealik; Liivimaal maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud) Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. · Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal. · Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid. · Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1
Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil.........................................................................
Liivimaal(sillakohtud- maakohtud- Liivimaa Õuekohus) ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt eraätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Sellega paranesid ka siinsed haridus olud. Liivimaa aadel kutsus inimesi üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kungingas 1694. aastal laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Nõnda õnnestus Rootsi kuningal 17.sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe saavutada. BALTIERIKORD
alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah- ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas. usulisteks, keda kiusati taga. Üritasid Vene kesk- võimu eest põgeneda Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su-
Tema vitles almoraviididega. See oli phja- aafrikaste dnastia. See Cid purustas selle suure almoraviidide ve, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: Pulmalaul, Pagenduslaul; Corpese laul. PAGENDUSLAUL:Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, vidukas sjamees, elu kulges hsti, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sbrad. Otsiti ettekne, et Cid ukonnast minema kihutada, soosingust ilma jtta, maavaldusest ilma jtta, sissetulekust ilma jtta. Cid saatis oma ttred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid le. Saadud raha eest sai ta maksta oma sjameestele palka. Tema mber hakkas kogunema ikkagi mttekaaslasi, teisi trjutuid ja soosingust ilmajnuid. Nii ta lkski oma vesalgaga mauride vastu vabatahtlikult.Cid oli, vaatamata oma viksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nhti, et temas on judu ja vimu. Cid oli helde maksmisega ja
sajandi alguseks lausa kriitiliselt madal, suutis eesti rahvas püsima jääda, sest: 1) Sõjategevus lõppes, soodustas sündi; 2) Eesti mehi ei värvatud enam sunniviisiliselt rootsi sõjaväkke; 3) suur sisseränne. Põhilisteks sisserändajateks olid Peipsi põhja- ja läänekaldale elama asunud venelased, Viru- ja Harjumaale asunud soomlased ja Lõuna-Eestisse asunud lätlased. 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riik oli suures raha puuduses. Kuningas soovis oma võimu tugevdada. Majanduslik külg Poliitiline külg Riigi Riigi tulud kasvasid
orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise- potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise
1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja. Venelaste väesalgad Narva all > piiramine edutu. Rootsi võidab kõik. Millise valearvestuse tegi 1701 Karl XII ja mis tagajärgedeni see viis? Hindas rootslaste jõu üle, arvas et Venemaa ei suuda taastuda. Venemaal sõjaväes ümberkorraldused. 1704
5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid) Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine. 6) Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Miks üritati makse ühtlustada? Miks kasvas Rootsi aja algul teopäevade arv? Talupoegadel olid teopäevad ning sõjas rohkete hukkunute pärast suurendati seda. Foogtid nõudsid tihti suuremaid makse(maksu koormuse tõus). Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust
kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja
10 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL · TALURAHVA OLUKORD: Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu Kindlustamaks oma võimu, asusid aadlikud järjest rohkem elama maale mõisatesse Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha
kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu. 3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda? 4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks?
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629
Sõda kestis vaheaegadega ligi kolmkümend aastat ja lõpuks Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti Rootsile. 17. saj keskel läks ka Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla. -- Rootsi kuningas püüdis aadli õigusi piirata ninga anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval. Kuid selle oli tugevalt vastu sakasa aadel. Kaitsmaks oma seisuslikke huvisid, ühinesid aadlikud rüütelkondadesse. Karl XI- l õnnestus suuremosa aadlike rootsi võimu alla saada, sellega et anda neile tagasi mõisad seda nim. REDUKTSIOONIKS. -- Talurahva olukord oli halb, suuremosa oli kas tapetud, nälga surnud või haigustesse surnud. Paljud talud olid tühjad. Tühjaks jäenud taludesse asus palju võõrast rahvast nt : venelasi, soomlasi ja rootslasi. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400000 inimest. suurem osa oli neist talupojad. -- Sajandi keskel hakas ilmuma esimene ajakiri
mõisniku vastu. Kuigi tihti peale ei pidanud mõisnikud nendest kinni ja lugesid seadusest välja täpselt seda nagu neile endile parasjagu sobilik ja kasulik oli. Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid samas ei saa öelda, et see kõige halvem aeg oleks nende jaoks olnud. Talupoegade nurga alt vaadates oli Rootsi ajal mitmeid plusse ja miinuseid. Üheks kõige paremaks küljeks oli kindlasti see, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad igasugusest pärisorjusest, kuid samas kohe sellega tuleb meelde ka olukorra negatiivsem pool, kuna reduktsioon ei toimunud kahjuks igal pool, siis kõik talupojad siiski pärisorjusest ei pääsenud. Samuti oli talupoegadel raske, kuna mõisnikud olid ostnud endale igasugused õigused ja talupoegi lihtsalt ei usutud ega kuulatud. Talupoeg võis küll kaevata oma mõisniku kohtusse, kui teda ei koheldud nii
annaabi.ee 
