Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana hea Rootsi aeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, reduktsioon, rootslased, ajaga, edukad, riigipäev, sunnismaisus, määrama, koormised, kaubaartikkel, lugemisoskus, maani, ilmutama, targem, mõisnik, harida, puudunud, alandamine, lüpsmine, martenaastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku
Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos
Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi. 7. Talupoegade olukord Suurtalud kaovad, on täistalud ja pooltalud. Uued talud e uudismaad haritakse juurde. Põlluharimine(talu eksisteerimine): Tööjõud Veoloomad Kariloomad sõnnik (väetiseks) Palgaline tööjõud mõisasse (ise hariti enda põldu) Täistaludes on kohustused suuremad kui poolmõisates kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada Mõisnik koormisi tõsta ei saa Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga 8. ,,vana hea Rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629
Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes
sõjas vallutatud Skånest pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks. Pärast Põhjasõja algust 1701. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. Mõisate reduktsioon Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest katoliikliku kiriku ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see lääniasehaldurite juhitavateks linnuseläänideks, need omakorda riigimõisateks, mida juhtisid mõisafoogtid. 1660
kujunes Narva. 7.Iseloomusta talupoegade olukorda rootsi ajal? Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust, seetõttu oli pagemine võimalik ja mõisnikud ei saanud talupoegadele eriti suuri koormisi peale panna. Talupojad kandsid ja kasutasid isegi tulirelvi. Mõisate arv tõusis ca 1000-le. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. 8.Mida tähendas ,,vana hea rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele? Talupojad pärisorjastati ning see oli mõisnikele väga hea, kuna nende sissetulek olenes suurel jaol talupoegade arvust
Rootsi aeg algas Põhja-Eestis 1561. aastal, mil Tallinnat koos Põhja-Eesti aladega Rootsi koosseisu lugema hakati. Viimaseks jäi Ruhnu, mis alles alates 1660. aastast Rootsi võimule kuulus. Sealt alates oli Eestis ka mõneks ajaks rahuaeg, mis lõppes Rootsi aja lõppemist tähistava Põhjasõja lõpuga aastal 1721. Rootis aeg, mis algas Eestimaa eripaikades erinevatel aegadel, on kindlasti parem aeg, võrreldes eelneva Saksa ja järgneva Vene ajaga, kuid kas ka nii hea, et võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg algas ja lõppes me aladel suurte ja laastavate sõdadega ning kahe sõja vahele jäi veel ka suur nälja aeg, kui inimesed olid nõus sööma ükskõik mida või keda isegi oma liigikaaslast. Selle olukorra tekitas siinne parasvöötmeline kliima, mille tõttu olid suved korduvalt külmad ja vihmased ning aiasaadused ei kasvanud korralikult. Näljast tingituna
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti
viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse PõhjaEestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, mõisnik võis temalt maa igal ajal ära võtta. mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. Ka see oli vana orduaegne tava. Seoses reduktsiooniga, andis Rootsi kuningas Karl XI 1681. aastal välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega.
Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud
Arvukalt asus neid elama Viru- ja Harjumaale, aga ka Põltsamaale ja Tartu ümbrusse. Osalt lahkuti Soomest riigivõimude sunnil, aga ka sõjaväekohustuse eest. Algul ei lubatud pärisorjastada rootsi ja soome talupoegi ega panna neid kandma mõisakohustusi, aga hiljem pandi kohustuseks ka neile. Kolmanda uustulnukate grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusse. Kokku elas Eestis u 10 võõrrahvust. Nt poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased, hollandlased, sotlased. Elama asuti laialipillutatud eestlaste hulka, võttes seeläbi peagi omaks ka keele, kombed ja töövõtted. Vaid vene piiri ääres jäid püsima üksikud vene külad. Peale sõda aga rahvaarv hakkas uuesti kiiresti tõusma. Ellujäänud rahvas oli noor ning elujõuline. Vaba maad oli küllalt, ja seega polnud ka uute perede loomiseks takistusi. Mõningane tagasilöök oli seoses Vene-Rootsi sõjasündmustest 1656-1658 ning 1657. aastal puhkenud katkuga.
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt
Pärast reduktsiooni kuulus Liivmaal riigile 5/6 maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Paranesid ka kirikus- ja haridusolud. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. [Reduktsioon tekitas mõisnike hulgas kasvavat pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Reduktsioon suudeti läbi viia. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694. Aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. [Siinmail säilitati talupoegade sunnismaisus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised (Rootsi võimu all oleks oli halvendanud talurahva olukorda). Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, sest suur osa mõisatest läks reduktsiooniga riigi kätte). Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine
1. Eestimaa kubermangus 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse. 2. Liivimaa kubermangus 1668 (anti välja)/71a. (hakkas kehtima) välja antud Claas Totti maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal. Peale reduktsiooni kuulus Eestimaal umbes 1/2, Saaremaal 1/4 ja Liivimaal 4/5 maadest riigile. Sellega seoses suurt midagi ei muutunud: maad anti rendile tema endistele omanikele, keda ei peetud enam omanikeks vaid rentnikeks
aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine · Samas, Eesti seoti LääneEuroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik 3
Mõisnikud said peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Teraviljaeksport teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast, mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud. Adramaarevisjonide käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal pearahamaks koos asehalduskorraldusega, mis ühtlustas Baltikumi maksusüsteemi. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17
sajandi alguseks lausa kriitiliselt madal, suutis eesti rahvas püsima jääda, sest: 1) Sõjategevus lõppes, soodustas sündi; 2) Eesti mehi ei värvatud enam sunniviisiliselt rootsi sõjaväkke; 3) suur sisseränne. Põhilisteks sisserändajateks olid Peipsi põhja- ja läänekaldale elama asunud venelased, Viru- ja Harjumaale asunud soomlased ja Lõuna-Eestisse asunud lätlased. 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riik oli suures raha puuduses. Kuningas soovis oma võimu tugevdada. Majanduslik külg Poliitiline külg Riigi Riigi tulud kasvasid
vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1700.a piiras Poola kuningas August 2. Riia (saksi vägedega) Ka Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 1700.a sept jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas Karl 12. Otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel päästa Riia piiramisrõngast. Narva lahingu 1700.a võitsid rootslased. Rootsi kuningas alahindas venelasi, kes suutsid end peagi koguda tehes mitmeid ümberkorraldusi. 1704.a piirati Narva ja Tartu ning samal aastal need ka langevad. 1709.a toimus Poltaava lahing, mille võitsid venelased. 1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga
Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus
Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli: Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased, sest talupoegadel polnud relvaluba Nimetada ametisse Kontrollida riigiametnike tööd Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus Kanda hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest 3) Rüütelkond, maapäev: Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud
● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad
sajandil. Siiski avasid kontaktid linnadega mõningaid võimalusi teatud uuendustega tutvumiseks ja nende levikuks talurahva seas. 4. Rootsi aeg 17. sajandi algupoole jagasid Eesti ala Rootsi (Põhja-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa) ning kolmanda võimuna Taani, kes oli omandanud Saaremaa. Rootsi võimu perioodil püsis keskaja jooksul välja kujunenud seisuslik ja feodaalne ühiskond endisel kujul. Siiski andis mõisate reduktsioon talurahvale uusi lootusi. Nimelt oli see suunatud aadlike vastu ning näitas, et nüüd on olemas võim, millega peavad arvestama ka mõisnikud. Muidugi püsis feodaalkord Eesti alal kogu Rootsi mõjuvõimu aja. Kroonumõisates muutus talupegade olukord siiski kindlamaks. Eesti talurahva seosukohalt oli eriti suure tähenduse Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine. Mainimist tasub Forseliuse asutatud seminar, mis oma
Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse. *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud) reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg
vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343
1220. Hõivati Lihula linnus (rootsi), sakslased võtsid neilt ära selle. 1222. Võeti ette Saaremaa (taani), eestlaste võit. 1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt
ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis. 2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse. 3. Lätlaseid- Valga ümbrus 4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased. Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed. Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695.aastaks oli Eestis üle 350 000 inimese. 3) Kindralkuberneri ülesanded Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. Kindralkubernerid: 1
tegelikult kogusid eestlased samal ajal vägesid ja kolme päeva pärast (15. juuni õhtul) toimus suur lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8. augusti varahommikul piiras suur saarlaste malev linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema, linnus langes eestlaste kätte, rootslased tapeti; eestlaste jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse, rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli sellega nurjunud
Sakslaste rüüsteretk Ugandisse Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle
Saaremaal 1/3. Tagasivõetud mõisad anti tagasi nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Riigikassa täitus märkimisväärselt. Paljudele aadlitele selline kuninga korraldus ei meeldinud. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694. laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas
Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast. Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti
Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast. Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti
annaabi.ee 
