kuuluvad edasisele töötlemisele. Puhverlaod- tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. ladude tüübid 3 Hoolduslaod- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod- hoiustatakse valmistoodangut. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. ladude tüübid 4 2. Kaubanduse laod Hulgilaod- enamasti maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluste ja kaubamajakettide keskladudena. ladude tüübid 5 • Jaotuslaod- vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. ladude tüübid 6 3
Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus
7. Milliste näitajate abil saab mõõta logistika efektiivsust? 6p Logistika efektiivsust saab mõõta järgmiste näitajate abil: võimsus, võimsuse ärakasutamine, tootlikkus (kogu läbilase / kogu kasutatud ressursid), kohale toimetatud tonne, sõidetud distants jt. Ettevõtte väärtuse juhtimist rakendades on tähtis leida õiged edutegurid logistika efektiivsuse hindamiseks. Kindlasti peavad need olema otsesed näitajad. Neist kõige olulisemad oleks siis toormaterjali varude suurus, valmistoodangu varude suurus, tootmisplaanide täpsus, vananenud (säilivusaja ületanud) varude osa kogu valmistoodangu varudest, x päeva vana toodangu osakaal koguvarudest, õigeaegselt varustatud klientide osa kogu varustatud klientidest, keskmine kohaletoimetamise aeg, hulgimüüjate osa kogumüügist see näitaja aitab ettevõttel analüüsida erinevate jaotuskanaleid osatähtsust toodete jõudmisel kliendini, transpordi käigus kannatada saanud toodete osa koguveosest
5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23. KÄIVE LÕPPSALDO 1011 Käibed Kassa
Õllesnäki tehnoloogiline skeem Külmutatud tooraine ülessulatamine sulatuskonteineris Tooraine transportimine lihalõikusest liha ettevalmistamisruumi , ruumitemperatuur 7°C...12°C Tooraine maitsestamine liha ettevalmistamisruumis Keedusool, lisa- ja maitseained maitseainete ruumist Raamile ladumine termiline töötlemise ruumis Termiline töötlemine universaalkambris Kerres: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Wemag: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Toodangu jahutamine jahutusruumis, ruumitemperatuur 2°C...6°C Valmistoodangu säilitamine suitsulihatoodete hoiuruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C Pakendamine, märgistamine ruumitemperatuur 2°C...6°C Toodangu lühiajaline hoidmine toodangu komplektee...
reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne.Ü l d - j a h a l d u s k u l u d - o n s e o t u d e t t e v õ t t e k u i t e r v i k u f u n k t s i o n e e r i m i s e t a g a m i s e g a n ä i t e k s : juhtivtöötajate palgad, haldushoone remondi- ja hooldekulud jne. Finantseerimiskulud on ettevõttefinantseerimisest tulenevad kulud intressikulud). 15. Mittetootmislikud kulud on kulu materjalidele, mis ei ole valmistoodangu koostisosa määrded, õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16
· spetsiaalne nuga (avab mere -ja austrite karbid) · austrinuga · kalakahvel 14. Kus võib toitlustusettevõttes paikneda kalatsehh? Tsehhide paigutus hoone struktuuris peab tagama tooraine töötlemise ja toodete valmistamise tehnoloogilise protsessi järjestuse. Eeltöötlemise tsehhid ja kalatöötlemise tsehh paigutatakse hoones eraldi ruumidesse. Tsehh ei tohi olla läbikäidav ning peab olema ühenduses köögiga, kus lõpetatakse valmistoodangu protses. Tsehh paigutatakse külmkambrite kõrvale. 19. Mida mõeldakse toitlustusettevõttes kalatoodete sortimendi all? Erinevates toitlustusettevõttes on erinev sortiment. Kalatoodete sortimenti kuuluvad: · jahutatud roogitud kalad · jahutatud kalafileed ja kalapalad · solatud, maitsestatud ja/või marineeritud kalatooted · suitsestatud kalatooted · konserveeritud kalatooted · valmistoidud kalast · kalapulgad ja- burgerid · surimitooted
1)Valgus on elektromagnet lainetus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760 nm. Valgusel on kahesugune olemus: · Levimisel avalduvad tema lainelised omadused(inteferents, difraktsioon) ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus. · Vastasmõjus ainega ilmnevad valguse korpuskulaarsed omadused(fotoefekt, valguse rõhk) seda paremini mida väiksem on valguse lainepikkus. 2) Inteferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lained peavad olema koherentsed. 3)Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha. Tõkete mõõtmed peavad olema väiksemad või võrrelavad lainepikkusega. 3) Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Punane murdub vähem, sinine rohkem. 4)Fotoefekt- e...
rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt. Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui üheliigilist toorainet, mis tagab kõrge 70-75% taaskasutuse määra uueks kasutusvalmis 3 tooteks. Segamaterjalide toorainena kasutamisel on vajalik lisaaineid kasutada uute toodete valmistamisel 50-70 %. Tootmise innovaatilisus seisneb tooraine kuumpuhastuse ja
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassi...
· Toidu saastumine, reklamatsioonid; · Kaod toidu riknemise tõttu; · Ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine; · Trahvid ja muud sanktsioonid; · Toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud; · Täiendavad sanktsioonid ja seadmete asendamine; · Kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasu vähendamine, koondamised, pankrot). Mikroobide kasvu ja toksiinide moodustumist soodustavad: · Mikroobide kasvu ja toksiinide moodustumist soodustavad: · Nakatunud inimese kontakt toiduga; · Valmistoodangu või toorme ristsaastumine; · Seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; · Temperatuurreziimide rikkumine; Toiduohutuse tagamine sisaldab järgmisi menetlusi: · Tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; · Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele; · Tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist; · Seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist; · Tootmisruumides puhtuse tagamist;
täitmiseks ja eelarvestatud varude tagamiseks. Tegurid, mida tuleb silmas pidada tootmise eelarve koostamisel: 1) Eelarveperioodi pikkus; 2) Vajalike põhi- ja abiprotsesside määratlemine; 3) Klientide vajaduste rahuldamiseks vajalike varude suurus; 4) Tootmismahtude prognoosimine müügimahtudest lähtudes; 5) Tootmistsükli pikkus; 6) Tootmise hooajalisus; 7) Materjalide, tööjõu ja valmistoodangu hindade prognoosimine; 8) Koostöö hankijate ja koostööpartneritega; 9) Uuenduste ja uute toodete/teenuste juurutamise aeg; 10) Tööjõu olemasolu, värbamise pikkus ja hind; 11) Täiendavate investeeringute vajadus; 12) Finantseerimisallikad ja kapitali hind; 7 2.1.3. Ühikuline tootmiseelarve Ühikuline tootmiseelarve on eelarve, milles, lähtudes müügieelarvetest ja
Tööleht: Kalandus ja vesiviljelus https://www.youtube.com/watch?v=TdpW2A1ZJNw Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd?
Tööleht: Kalandus ja vesiviljelus https://www.youtube.com/watch?v=TdpW2A1ZJNw Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd?
samuti ei tohiks lauad minna mädanema ja neil ei tohi olla mingeid haigusi, ega muid kahjustusi. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on logistika missiooni määratlemisel kesksel kohal tarbija. Kõik mis puudutab kaupu, transporti jms on seotud tarbijate soovidega. Tarbija otsustab miks, kuidas ja kas toimub. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega. Kõik see algab ideest. Idee midagi luua. Siis tuleb see idee maha müüa tarbijale ja sellest algab tootmine. Kogu see ahel lõppeb siis kui tarbija on oma toote kätte saanud ja on sellega rahul, alati jääb võimalus, et tarbijale ei sobi miski toote juures ja ta otsustab selle tagasi saata
fraktsioonideks on 8 16 mm, 16 32 mm, 32 64 mm. Sorteeritud killustik ladustatakse selleks ettevalmistatud laoplatsidele. Kui purustus-sorteerimissõlm asub astangu peal, moodustatakse laoplatsid katendist vabastatud maavarakihile, hiljem paigutatakse need koos purustus-sorteerimissõlmega karjääri põhjale. Sorteerimisjäägid ja sõelmed kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. Valmistoodangu laadimiseks kasutatakse kopp-laadurit. Valmistoodangu väljavedu toimub valdavalt tellija transpordiga. Karjääri teenindamiseks on vajalik tee, milleks on algperioodil majanduslikum kasutada olemasolevaid teid. Karjääri toodangu suurenemisel, umbes 3-4 aasta pärast on otstarbekam ehitada karjäärsit kohaliku teeni uus, laiem ja raskemate masinate liikumiseks sobivam tee. 6) Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub kaevndamisloa tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi
langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk. Varud mida ära ei kasutata kajastatakse bilansis varadena ja varud mis on perioodi ajal müüdud on majandusüksuse jaoks kulud. Inventeerimine Teostatakse aasta lõpus. Inventuuri eesmärgiks on varade kindlaks tegemine. Hindamise aluseks on füüsile inventuur. Selle eesmärk on teha kindlaks varude kõlblikus, kogus, kvaliteet, kasutusiga
Karamellitäidist peab panema Teine tase Kolmas tase 450 g Neljas tase Siis rullida kokku, aga väga Viies tase tihedalt ja lõigata kolmeks ribaks ja punud patsi. 25-30 min kraadid 220C juures Tehnoloogia skeem Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Valmistoodangu iseloomustus OÜ Linerel valmistab: 1. Wabariigi kringel 2. Bossi kringel 3. Pidupäeva kringel 4. Õuna-iirise kringel 5. Tähtpäevakringel 6. Vaniljestritsel 7. Kaneelipärg 8. Delikatess kringel singiga 9. Mini-lihapirukad 10. Mini-singipirukad 11. Teekook 12. Leivaampsud 13. Jänku-Jussi kaneelirullid Kvaliteedi kontroll ja toiduhügieen Ettevõttes kvaliteedi kontroll toimus nii, et kui tooted olid valmis, siis saadeti neid lattu jahtuma ja väikesaia
Kui need on siiski katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. Hoolduslaod Need on tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. 8 Valmistoodangu laod Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. · Kaubanduse laod Hulgilaod Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning
· Müügianalüüsid jooksva aasta ja sellele eelnendud aasta kohta · Ettevõtte müügitulu eelneval eelarveaastal Laekumiste eelarve on detailne plaan, milles käsitletakse ostjate poolt tasumata arvete suurust aruandeaasta lõpus ning nende laekumist vastavalt ettevõttes välja kujunenud ostude statistika järgi. Tootmiseelarve aluseks on müügieelarves kajastatud toodete müügikogused, mida suurendatakse perioodi lõpuks allesjääva valmistoodangu varuga ning vähendatakse perioodi alguses oleva varuga. Materjali soetamise eelarve on detailne plaan, kus kajastatakse: · toodangute arvu · materjali kulu ühele tooteühikule · materjali kulu kokku · materjali alg ja lõppjääki · materjali, mis on vajalik valmistatavate toodete tootmiseks, soetamise vajadust. Materjali eest tasumise plaan on plaan, milles kajastatakse: · ostetud materjali maksumust · tasumata arveid aruandeperioodi algul
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 ...
ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee-ehitus. Kuna puust laevad ei olnud nii tugevad ja vastupidavad, asendati need aga rauast laevadega. Samuti oli väga oluliseks leiutiseks auto, mis sai võimalikuks tänu bensiini- ja diiselmootori kasutuselevõtuga. Inimeste elu mõjutas see paremuse suunas, kuna tekkis juurde uusi töökohti ning samuti oli rohkem võimalusi oma maailmapildi avardamiseks reisimise teel.
puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali Kiire linnastumine e urbaniseerumine 19 saj lõpus elas ÜK linnades 70 % elanikkonnast, seal kujunes linnakultuur Elutingimuse linnas olid rasked , kõrgesuremus Rajati veevärk, kanalisatsioon, võeti kasutusele raudbetoon, gaasilaternad, trammid, veetorustik,
Tootmisprotsess koosneb järgnevates etappidest: 1. Toormaterjalide vastuvõtt ja ladustamine. Toormaterjaliks on tsement, liiv, killustik, sarrus. 2. Sarruse valmistamine. 3. Betoonisegu valmistamine. 4. Toodete vormimine. 5. Toodete kivistamine. 6. Toodete vormist vabastamine. 7. Toodete tehniline kontroll ja toodete markeerimine. 8. Valmistoodangu ladustamine. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid raudbetoontoodete valmistamise moodused. Agregaat-voolumeetod. Selle meetodi korral tõstetakse kraana abil valmistatav toode koos vormiga ühelt operatsioonikohalt teisele. Igas kohas peatub toode ainult nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega 124 kulub. Tehnoloogilised operatsioonid: ● vormi ettevalmistamine, ● toote vormimine, ● toote kivistamine, ● toote vormist vabastamine,
6. andmetöötluse, raamatupidamise, juriidilise ja muude teenuste kulud; 7. tuletõrje- ja valve kulud; 8. ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusse kandmine; 9. halduspersonali esinduskulud; 10. täiendõppekulud (sh stipendiumid); 11. mitmesugused muud üldhalduskulud. ETTEVÕTTE TURUSTUSKULUD 1. reklaamikulud, sponsorlus; 2. turu-uuringutega seotud kulud; 3. müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus; 4. vahendajatele ja komisjonäridele makstav teenustasu; 5. valmistoodangu (kauba) laokulud, rendikulud, kindlustus, valvekulud; 6. müügipersonali esinduskulud; 7. müügiosakonna varade amortisatsioon; 8. jae- ja hulgikaubanduse kulud, mis on seotud kaupade müügiga, müügiruumide hooldusega jms.; 9. müügitellimuste saamiseks tehtud kulud; 10. müüja poolt tasutavad kauba laadimis- ja transpordikulud; 11. mitmesugused muud müügikulud. ETTEVÕTTE MUUD ÄRIKULUD 1. kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest; 2
Selleks on vaja seadmeid, masinaid, kokale vajaminevaid tööriistu, kapitali hulka kuulub ka tehased, autod eks siis kuidas vajalikud asjad viiakse sihtkohta. Igal tootmisvahendil on teatud kindel tootmisvõimsus, mida tuleks võimalikult ratsionaalselt ära kasutada. Seadme tootmisvõimsuse all mõistetakse seda maksimaalset toodangut. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Materjalide hulka kuuluvad: Tooraine- põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse Abimaterjalid- valmistoodangu koostisesse lähevad, kuid mille osatähtsus selles on kas koguseliselt või väärtuselt väike. Kütus- Energeetilised ja muud abiained on need, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalsel kujul. Eriline tootmisressurss on ettevõtja tegevus ehk ettevõtlus. See haarab kõiki inimmõistuse aspekte, mis on seotud vastutusega, riskiga, firma asutamisega jne. Ettevõtte juhtimise eest saadav hüvitis on loomult teist laadi kui muu töö eest saadav
Complete kodumajapidamistöid. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi aktsionäridele makstavaid dividende Question 8 Ettevõtja toodab tumbasid, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tumba maksumus sisaldab 20 € eest porolooni, 30 € eest mööbliriiet ning 10 € eest ülejäänud Complete materjalide ja tööjõu kulusid
a. kontoriruumid ja 2002.a. toormeladu. AS Eerungile kuuluva tootmismaa suurus on 1,74 ha. Hoonete üldpindala on 5200 m2, sellest tootmispinda 2360 m2, toormeladu 635 m2, valmistoodanguladu 1240 m2, kontor 228 m2, olmeruumid 310 m2, katlamajad ja töökoda 200 m2, muud ruumid 227 m2 (elektrikilbiruum, näidistesaal, koridorid jne.). Hoonete seisukord on hea, kuna hooneid on pidevalt hooldatud. Tootmismahtude suurenemisel on tarvis juurde ehitada täiendav hoone ühendamaks tootmishoonet ja valmistoodangu ladu. Pidevalt investeeritakse ka töötingimuste parendamisse (nt põrandate, elektrisüsteemi renoveerimine). Masinad ja seadmed Olemasolevate masinate ja seadmete seisukord on hea, ettevõte on tugevalt investeerinud seadmetesse ja masinatesse, meie tehnoloogiline tase on kõrgem kui lähipiirkonna konkurentidel ja see on Eerungi üheks oluliseks eeliseks. Kasutatakse mööblitootmiseks vajalikke positsioonpinke
_j__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. __a_ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __c_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __i_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __g_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _d__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __h_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. __b_ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks.
_J__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. _A__ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __C_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __I_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __G_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _D__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __H_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. _B__ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks.
Analoogiliselt põhimaterjalile loetakse põhitööliste palgakuluks nende tööliste palk (koos sotsiaalmaksu ja erisoodustustega), kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Põhitööliste palgakuluks on näiteks mööbli kokkupanijate ja trükitööliste palgad. - Tootmise lisakuludeks loetakse kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjalikuluks või põhitööliste palgakuluks. * Mõned materjalid võivad küll olla valmistoodangu koostisosaks, kuid neid ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada teatud lõpptootega (näiteks mööblitööstuses kasutatav lakk ja liim); selliseid materjale nimetatakse abimaterjalideks ja nende soetusväljaminekud lülitatakse tootmise lisakuludesse. Tootmise lisakulude ülevaade: 1. Mittepõhimaterjalikulu 1.1. Materjalid, mis ei ole valmistoodangu koostisosa - määrded; - õlid;
kapitaliinvesteeringuid. Tootearendusega suudavad tegeleda eelkõige hästi arenenud riigid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Sageli ei eelda detailide valmistamine kuigi oskuslikku, küll aga odavat tööjõudu, mistõttu tootmine viiakse odava tööjõuga maadesse. Ainult eriti vastutusrikkad ja keerukad tööd jäävad inforiikide ettevõtete teha. Kolmas etapp on toote kokkumonteerimine või valmistoodangu viimistlemine, mida sageli tehakse samuti odava tööjõuga maades, aga ka turgude vahetus läheduses. Neljas etapp on müük ja hooldus, mis paikneb tarbijate lähedal, s.o. ennekõike rikastes riikides. Uus tööjaotus peegeldub ka firmade struktuuris. Eristuvad suuremad firmad, kes vastutavad toote valmimise eest ja seda oma firmamärgi all müüvad. Sellised liiderfirmad jätavad endale vaid kõige vastutusrikkamad ja pikas perspektiivis tulusamad tootmisetapid, eelkõige tootearenduse.
2.1 Kohvi jõudmine Eestisse Pooltoode(rohelised kohvioad) laaditakse Angolas Luanda sadamas suurele konteinerlaevale, mis sõidab Madalmaadesse, Rotterdami sadamasse. Seal laaditakse kaup tollilattu ning peale tollimist laaditakse vajalikud kogused veoautodele, mis sõidavad Saksamaale Schwerinisse. Pärast pooltoote jõudmist röstija(Nestlé tehas Saksamaal, Schwerinis) juurde, suunatakse oad erinevatesse tootmistsehhidesse ja peale nende läbimist saab pooltootest turuvalmis toode. Valmistoodangu jaoks on Nestlé'l sõlmitud lepingud erinevate riikide maaletoojatega. Veoautod toovad kauba maaletooja lattu (maaletooja varustab tavaliselt suure kaubavalikuga). Toidupoe kett(Selver), kellel on leping maaletoojaga, esitab tellimuse ning veoauto toimetab kauba poeketi valdusesse. Poeketil on tavaliselt jaotuskeskus(ed), kust kauba saabudes, komplekteeritakse konkreetse poele vajaminev kaup ning samuti veetakse veoauto või kaubikuga sihtkoha. Poel on nüüdsest kaup laos, edasi
arvatakse. Üheks võimaluseks Eestis tööpuudust leevendada on töökohtade loomise soodustamine. Praegusel ajal viiakse palju kohalikku toorainet välja töötlemata kujul. Tooraine töötlemisel tekib seega välismaale rohkem töökohti juurde. Need töökohad oleksid võinud tekkida hoopis Eestisse. Riik saaks tollimaksude reguleerimisega toormaterjalide väljavedu reguleerida. Toormaterjali väljavedamisel võiksid olla kõrgemad maksud, kui valmistoodangu eksportimisel. Sellisel juhul toodetaks Eestis kohapeal rohkem valmistooteid (näiteks mööblit) ja niimoodi tekiks ka rohkem töökohti. Eesti on ilus maa elamiseks ja töötamiseks, kuid sellegipoolest toimub suur tööjõu äravool. Ainult ilusa loodusega ei ole võimalik oma peret elatada. Paljud ettevõtted soovivad palga tõstmise asemel hoopis välismaalt odavat tööjõudu sisse tuua. Eestis leidub küll töökohti, kuid suur osa nendest on vähetasustatud
1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus) c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus
J 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. A 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. koguprodukt E. Keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise C 5. Investeering tagajärjel. I 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise G 7. Täppisajastus strateegia tootlikkuse parandamiseks. D 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk H 9. Tootlikkus sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. B 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks.
Lisa 10 ENESEKONTROLLISÜSTEEMI JUURUTAMINE Puhastamise registreerimine Ettevõtte nimi Kuupäev:....................................... Puhastamise teostaja Jrk.nr. Objekti nimetus Aeg Puhastamise lühikirjeldus (nimi, allkiri) Märkused 1 kasvuhooned põrand, kastmissüsteem Malle Piip tööpäeviti1 2 7.00 3 ladu ...
) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: Tarbijate nõudluse muutused; Ringluskulude surve tootmiskuludele; Arvutustehnika areng; Muutused varude formeerumise strateegias; Militaarkogemuste mõju. III etapp 19902000. Täielik integratsioon
Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. Hoolduslaod Need on tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. · Kaubanduse laod Hulgilaod Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning
protsess, tootmis tsükkel, logistika) Tootmine-väärtuste loomise protsess, mille käigus toimub sisendite muutumine suurema väärtusega väljunditeks. Sisend-operatsiooni jooksul töötlemise kuuluvad tööobjektid (tooraine,kulumaterjalid,info). Väljund-operatsiooni jooksul töödeldatud tööobjektid (pooltooted,valmistoodang). Tootmisprotess- tegevuste kogum,mis peab tagama lähteülesandele vastava valmistoodangu vastavuse(valmistamine,koostamine,viimestlemine,mõõtmine,kontroll,transportimine,ladustamine,juhtim ine jm). Geomeetriline protsess-lisatakse nominaal mõõtmed ja võimalikud hälbed, ning sidustatakse omavahel toote pinnad, kontuurid,punktid. Valmistus protsess-annab ülevaadetkogu valmistus protsessist (tehnoloogiast) esitatakse tooriku saamise viis ja töötlemis meetodid. Tüüpilised väljundid- masinad/seadmed,mehanismid,pooltooted,valmistooted,detailid,info.
Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod klientideni) Krunt-võimalikult lage ala. Suurus- sõltub vajadusest, alla 3000m2 laopinna ehitamisel läheb ruutmeetri hind liiga kalliks. Kõrgus- Mida kõrgem ladu ehitada seda madalam on ruumalaühiku hind. Kuju- Võimalikult ruudukujuline. Põrandad- võimalikult tasased, suure koormustaluvusega. Väravad- tõstetavad. Temperatuur- tavalaod soovitatavalt
..................7 3.1 Eneseanalüüs............................................................................................................8 3.2 Hinnang praktika ettevõttelle...................................................................................9 4. KOKKUVÕTE.........................................................................................................10 LISAD Lisa1 - Ladu kuhu pannakse vastuvõetud kaubad Lisa2 - Valmistoodangu laud Lisa3 - Pooltoodangu ladu Lisa4 - Toodete sortiment Lisa5 - Kaupluste nimekiri, kus võib leida SO Soja tooteid 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma kolmandaks praktikaks sama koha, mis eelmised kaks korda. Praktka ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetris. Praktika algas 26. mail ja lõppes 27. juunil aastal 2008. Praktia periood oli kokku viis nädalat
Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud Transpordi areng ning selle mõju teistele majandusharudele Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Veondusprotsessi etapid 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine FINANTSTEENUSED Finantsteenuste struktuur:Hoiustamine; Laenamine; Arveldamine kohalikud pangad, hoius- laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi);Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod ...
a. 19,4 % b. 19,4 % c. 18,6 % d. 19 % 11. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d. orienteeritus välisele tööturule 12. Kõige kallim töötund EL-s on: a. Rumeenia b. Luxemburg c. Norra d. Bulgaaria 13. Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab a. valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta b. materiaalsete vahendite kulu toodanguühiku kohta c. inimese füüsilise ja närvienergia kulu aja kulu ühiku kohta d. toodetud toodangu või teenuse maht töökulu ühiku kohta 14. Tulude mediaanse jaotuse näitaja peegeldab tulude suurust mida saab a. 80% elanikkonnast b. 50% elanikkonnast c. 30% elanikkonast d. 40% elanikkonast 15. Kaasaegse tööturu funktsioneerimise prioriteediks peetakse
asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Laused valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses.
temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel: ka seda protsessi sooritavad tipp-professionaalid käsitööna. Valmistoodangu lõppkontrolli käigus kontrollitakse iga nuga eraldi. 2.1 Hoolitsemine Nuga tuleb pärast selle kasutamise lõpetamist puhastada; nuga on soovitav pesta käsitsi ja tavalise nõudepesuvahendiga. Nõudlik professionaalne kokk ei pese nuga kunagi masinas isegi siis, kui noad sellele vastu peavad. Masinpesu korral tuleb kanda hoolt selle eest, et noa lõikeserv ei läheks vastu masinat ega muid pestavaid kõvapinnalisi nõusid. Veel on olemas ka spetsiaalseid pastasid mis
Majanduse referaat Eesti tööstus Koostas: Sven Meltsas Juhendas: Leida Kurg Avinurme 2009 Toiduainete tööstus. Toiduainete tööstuse toodang, mis moodustab 2030% kogu tööstuse müügimahust, vähenes aastatel 19951999 (välja arvatud 1997). Aastal 2000 algas toodangumahtude tõus tänu sise- ja välisnõudluse suurenemisele, millele omakorda on kaasa aidanud toodangu kvaliteedi paranemine ja sortimendi laienemine. 2000. aasta keskel kehtima hakanud soodsamad kaubandustingimused Euroopa Liiduga suurendasid näiteks piimatoodete osas ekspordivõimalusi ning sellest tulenevalt ka müügihindu. Lihatööstuses on müügivõimalusi olenevalt lihaliigist negatiivses või positiivses suunas mõjutanud vi...
· Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei osteta; 6) tootmisseisak masinarikke tõttu; 7) väljaminekute sissetulekute vale Kalkulatsioon 5.Kus saada raha ajutise rahapuuduse likvideerimiseks? 1)Koguda raha ,,mustadeks päevadeks" 2)Kasutada pangalaene: a)Käibekapitali laen- lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks b)Arvelduskrediit- võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskontojäägiga miinustesse
puiduvaru – annab ülevaate metsavarude suurusest puidu juurdekasv – näitab, kui palju kuupmeetrit puitu aastas hektari kohta juurde kasvab. Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. arvestuslank – metsa keskmine juurdekasv jätkusuutlik ja säästev areng – kalandus – (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. majandusveed – kuni 200 meremiili; kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal, leavasõit vaba territoriaalveed – 3-12 meremiili; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal ülepüük – töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. akvakultuur e. vesiviljelus – kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
