Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kvantoptika (0)

1 HALB
Punktid
1)Valgus on elektromagnet lainetus , mille lainepikkus on vahemikus 380..760 nm. Valgusel on kahesugune olemus:
  • Levimisel avalduvad tema lainelised omadused(inteferents, difraktsioon) ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus.
  • Vastasmõjus ainega ilmnevad valguse korpuskulaarsed omadused( fotoefekt , valguse rõhk) seda paremini mida väiksem on valguse lainepikkus.
2) Inteferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lained peavad olema koherentsed .
3)Difraktsioon-– lainete paindumine tõkete taha. Tõkete mõõtmed peavad olema väiksemad või võrrelavad lainepikkusega.
3) Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Punane murdub vähem, sinine rohkem.
4)Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Toimub negatiivselt laetud plaadi valgustamisel. Fotoefekti tekkimiseks peab olema footoni energia suurem võrdne elektronide väljumis tööst. Kasutatakse helikinos, ohutustehnikas, metroos, valmistoodangu loendamiseks.
5) Fotoefekti punapiir – Iga metalli jaoks eksisteerib mingi kindel minimaalne valguse sagedus, mille korral fotoefekt tekib. Sõltub ainest.
6) Iga footon lööb välja ühe elektroni. Mida inteniivsem valgus, seda rohkem footonied on ja rohkem elektrone lüüakse välja. Mida rohkem elektrone liigub, seda tugevam vool.
7) Kui suure energia ainest välja löödud elektron saab, sõltub E-st, aga E sõltub sagedusest. Järelikult Kui suure energia elektron saab, sõltub valguse sagedusest.
Footon on valguse osake.On kindel energia, Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Mass, aga pole seisumassi. Ta omab massi liikumise tõttu. Impulss on määratud massi ja kiiruse korrutisega.
Kvantoptika #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marianna tampere Õppematerjali autor
Definitsioonid kvantoptikast. Fotoefekt. Kirjeldab kuidas on võimalik valgusega elektrone metallist välja lüüa

Sarnased õppematerjalid

Fotoefekt
1
doc

Fotoefekt

1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents ­ lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon ­ valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt ­ elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ­ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6. Valguse intensiivsus on sed

Füüsika
Young ja Fresnel
1
docx

Young ja Fresnel

Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, lainefrondi iga punkt on elementaarla

Füüsika
FÜÜSIKA - OPTIKA
12
doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused:  periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.  lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.  laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus.  Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus.  c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s  E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel.  I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tek

Füüsika
Optika
1
docx

Optika

Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir ­ valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- valguse langemisnurga j

Füüsika
Füüsika referaat
6
rtf

Füüsika referaat

Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tul

Füüsika
Optika arvestuseks kordamine
7
doc

Optika arvestuseks kordamine

laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 ­ sisenemispilu, 2 ­ kollimaatori lääts, 3 ­ prisma, 4 ­ koondav lääts, 5 ­ fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________

Füüsika
11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA
8
doc

11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA!

ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 ­ sisenemispilu, 2 ­ kollimaatori lääts, 3 ­ prisma, 4 ­ koondav lääts, 5 ­ fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos ­ määratud seosega: f ­ footoni sagedus (Hz) h ­ Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul

Füüsika
11 kl OPTIKA kokkuvõte
8
doc

11.kl OPTIKA kokkuvõte

ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 ­ sisenemispilu, 2 ­ kollimaatori lääts, 3 ­ prisma, 4 ­ koondav lääts, 5 ­ fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos ­ määratud seosega: f ­ footoni sagedus (Hz) h ­ Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun