Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õllesnäki tehnoloogiline skeem (0)

1 Hindamata
Punktid

Õllesnäki tehnoloogiline skeem


Külmutatud tooraine ülessulatamine sulatuskonteineris
Tooraine transportimine lihalõikusest liha ettevalmistamisruumi , ruumitemperatuur 7°C...12°C
Tooraine maitsestamine liha ettevalmistamisruumis
Keedusool , lisa- ja maitseained maitseainete ruumist
Raamile ladumine termiline töötlemise ruumis
Termiline töötlemine universaalkambris
Kerres:
Kuivatamine 70°C 50min
Küpsetamine 80°C 50min
Suitsutamine 70°C 15min
Wemag:
Kuivatamine 70°C 50min
Küpsetamine 80°C 50min
Suitsutamine 70°C 15min
Toodangu jahutamine jahutusruumis, ruumitemperatuur 2°C...6°C
Valmistoodangu säilitamine suitsulihatoodete hoiuruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C
Pakendamine, märgistamine ruumitemperatuur 2°C...6°C
Toodangu lühiajaline hoidmine toodangu komplekteerimisruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C
Kaubapartiide väljastamine ruumitemperatuur 6°C...10°C
Õllesnäki tehnoloogiline skeem #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luuli17 Õppematerjali autor
lihatehnoloogia

Sarnased õppematerjalid

Lihatoodete tehnoloogia
14
pdf

Lihatoodete tehnoloogia

Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jah

Loodusteadused
Lihasaaduste eksam
30
doc

Lihasaaduste eksam

FÜÜSIKALINE * ohtlikud võõrkehad (teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne) * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24. Liha kvaliteedinäitajad 1) sanitaar-hügieenilised näitajad; 2) füüsikalis-keemilised näitajad; 3) organoleptilised näitajad; 4) bakterioloogilised näitajad; 5) toote toiteväärtus; 6) müüdavuse kvaliteet; 7) organoleptiline (sensoorne) kvaliteet; 8) tehnoloogiline kvaliteet; 9) eetiline kvaliteet. 25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid 1) Toitained Roisubakterid kasutavad toitaineks valke ja aminohappeid. Piimhappebakterite elutegevuseks on vajalik süsivesikute olemasolu. Olulised on ka lihas sisalduvad vitamiinid, mineraalained ja rasvad. Eriti heaks toitekeskkonnaks on valgurikkad toiduained, seega on kõrge ohuteguriga toiduained liha- ja lihatooted, piim- ja piimatooted, munatooted ja seened. 2) pH - keskkonna happelisus

Toiduainete loomne toore
Viinerid ja sardellid esitlus
30
docx

Viinerid ja sardellid esitlus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine...............................................................................................................

Toitumise alused
Protsessid toiduainete tööstuses
20
docx

Protsessid toiduainete tööstuses

.....................................................17 Kokkuvõte...............................................................................................19 Kasutatud allikad.......................................................................................20 SISSEJUHATUS Toiduainete tööstuses on kasutusel palju erinevaid tehnoloogilisi protsesse. Toimuvad füüsikalis- keemilised, soojusvahetus, mehaanilised ning mikrobioloogilised protsessid. Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine. Tehnoloogiline protsess koosneb operatsioonidest, mida toode või tema koostisosa läbib valmistamise käigus. Tehnoloogiline protsess määrab operatsioonide sisu ja järjekorra, töökohad, seadmed, tööriistad ja instrumendid, töötlemise reziimid, kvaliteedi kontrollimise vahendid ja meetodid ning tooraine

Piimatehnoloogia
TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA
8
doc

TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA

Eelisteks: - Rasvakuulikeste üldpinna suurendamine. - Maitse ja tekstuuri parandamine. - Valmistoodete omastatavuse parandamine. - Viskoossuse kasv. Puudusteks: - Vastuvõtlikkuse suurenemine mikroobide poolt produtseeritud lipaasile, mis põhjustab lipolüütilisi muudatusi. Selle toimel suureneb happesus. - Suureneb tundlikus valguse suhtes, tagajärjeks võivad olla maitsevead. - Vähenevad valgu termilised omadused. 7. Pastöriseeritud piima liigid, tehnoloogiline protsess Pastöriseerimine on piima kuumtöötlemine sellistel temperatuuridel, mis minimeeriksid võimalikku ohtu tarbijate tervisele, samal ajal säilitades võimalikult palju piima keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi omadusi. 2 Pastöriseeritud piima liigid: - Lühiajaliselt pastöriseeritud piim - Kõrgpastöriseeritud piim - UHT piim - Steriliseeritud piim

Täispiimatoodete tehnoloogia
Toiduhügieen loengukonspekt
14
doc

Toiduhügieen loengukonspekt

,,Planeerimis- ja ehitusseadusele" 3. Asendiplaani koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 4. Ruumide plaani koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 5. Andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 6. Reguleeritava temperatuuri ja/või õhu suhtelise niiskusega ruumide vastava reguleeritava parameetri arvväärtused 7. Käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem 8. Andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta 9. Andmed käitlemisettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta 10. Käitlemisettevõttes kasutatava vee nõuetekohasust tõendav vee analüüsi katseprotokollid 11. Puhastamis- ja desinfitseerimisplaan 12. Kahjuritõrjeplaan 13. Jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjustamise plaan 14. Töötajate toiduhügieenikoolituse kava 15

Toiduhügieen
Piimatoodete tehnoloogia konspekt
16
docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

moodustuvad lenduvad ühendid Vitamiinid- enamus vitamiine on suhteliselt termolabiilsed Ensüümid- enamus ensüüme inaktiveeritakse pastöriseerimisel Mineraalained ­ muutused toimuvad vaid karbonaatide ja kaltsiumfosfaatidega Vadakuvalgud- madala termostabiilsusega; kõige termostabiilsem on a- laktalbumiin; kõige termostabiilsemad on immunoglobuliinid Kaseiinid- termostabiilne valgufraktsioon Pästoriseeritud piima tehnoloogiline skeem Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine ­ Puhastamine ja separeerimine ­ Standardiseerimine (voolus või tankis)- Homogeeniseerimine 45-70 C ­ Pastöriseerimine ­ Jahutamine ­ Villimine, märgistamine, pakendamine- säilitamine (temperatuuril mitte üle 6 C) ja realiseerimine 19.09 Piimatooteid, mille valmistamisel kasutatkse piimhappe- ehk homofermentatiivset käärimist (jogurt, hapupiim) või sega- ehk heterofermentatiivset käärimist ( keefir, kumõss)

Piimatoodete tehnoloogia
ARVESTUS- toiduvalmistamine
9
docx

ARVESTUS- toiduvalmistamine

ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritaks

toiduainete sensoorse hindamise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun