Kuidas jõuab kohvi minuni? (0)

Magnus Kolk
KUIDAS JÕUAB KOHVI MINUNI?
REFERAAT
Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED
Transporditeaduskond
Õpperühm: LI-11b
Tallinn 2013
Juhendaja : Tiina Kalda

1.Sissejuhatus

Tänapäeval leidub pea igas majapidamises pakk kohvi ning inimesed tahavad proovida järjest uusi ja huvitavaid kohvisorte: cappucino’t, espresso’t, mocha’t, latte’t ja nii edasi. Pidevalt suurenev tarbijate vajadus kvaliteedi, tootevaliku ning väärtuse järele on viinud massilise kohvitootmiseni ning selle transportimiseni maailma erinevatesse paikadesse. „Väärtus“ on tarbija jaoks parameeter , millega ta näeb organisatsiooni toote eeliseid võrreldes teiste konkureerivate toodetega.
Kohvitaime jaoks on parimad tingimused niiske ja soe kliima ning suhteliselt stabiilne aastaringne temperatuur(~27 °C). Seepärast asuvad ka suurimad kohvi tooraine tootjad kõik ühel kaugusel ekvaatorist. Seda piirkonda nimetatakse kohvi-vööks.
Järgnevalt saab vastuse küsimus: kuidas jõuab kohvipakk Eesti tarbijani ? Arvestades asjaolusid, et kohvitaimed kasvavad näiteks tuhande meetri kõrgusel mäeküljel Aafrikas, Aasias või hoopis Kesk- või Lõuna-Aameerikas.

2. Tarneahel

Tarneahel on erinevate protsesside ja tegevuste jada, tänu millele saab toorest tootest valmistoodang.

Tarneahela osad

Kohvi tarneahel on tihtipeale keerukas ning läbib mitmeid riike, kuid tavaliselt sisaldab see järgmisi lülisid:

• Kasvatajad – tavaliselt nad töötavad väikesel maa-alal (ca 1-2 hektarit). Paljud tegelevad esmase töötlemisega (kuivatamise ja lüdimisega).
  
• Istandused – suure maa-ala ja toodanguga. Peamiselt tegeltakse kasvatusega saagikoristusega, esmast töötlemist ei toimu.
  
• Vahendajad – vahendajad võivad olla seotud mitme aspektiga tarneahelas. Nad võivad osta kokku kohvi selle erinevates staadiumites ( kohvi viljadest roheliste kohviubadeni), veel tegelevad nad esmase töötlemisega, kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega töötlejatele või teistele vahendajatele. Tarneketis võib korraga tegutseda isegi kuni viis erinevat vahendajat.
  
• Töötlejad – enamasti üksiktalupidajad, kellel on vajalikud seadmed kohvi töötlemiseks.
  
• Valitsusasutused – mõnedes riikides kontrollib kohvikaubandust valitsus, mis ostab töötlejatelt toodangu fikseeritud hinnaga ning müüb selle ekspordiks.
  
• Eksportijad – nad ostavad ühistutest või enampakkumistelt ning müüvad toodangu edasi kaupmeestele. Nad tunnevad hästi piirkonda ja tootjaid ning see garanteerib vedude kvaliteedi.
  
• Kaupmehed – nad varustavad röstijaid õiges koguses ja õigel ajal kohviubadega, mille hind on vastuvõetav nii müüjale, kui ka ostjale.
  
• Röstijad – suurettevõtted (nagu Nestlé), kes on spetsialiseerunud sellele, kuidas muuta rohelised kohvioad valmistoodanguks, mida inimesed nautida saavad. Ettevõte lisab tootele väärtuse läbi turunduse, brändi ja pakkimise.
  
• Jaemüüjad – kohvitoodete müüjad, kes varieeruvad suurtest supermarketitest väikeste iseseisvate müüjateni.
  

2.1.Tarneahela skeem

3.Transport

Esmaseks töötlemiseks ei liigu kohvioad pikki distantse. Erinevate protsesside teostamiseks transporditakse riigisiseselt(seal, kus kohvitaimed kasvavad) kas auto- või raudteetranspordiga. Suuremate kohvitootjate ettevõtted on Aafrikas, Aasias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Euroopas ühtlaselt jaotunud. Oleneb mandrist, kus asuvad rohelised kohvioad ja tehase asuohast, kus viiakse protsess lõpule, kas on vaja kohviube laevutada või mitte. Laevutamine toimub kas suurte konteineritega või puistlastiga.
2.1 Kohvi jõudmine Eestisse
Pooltoode (rohelised kohvioad) laaditakse Angolas Luanda sadamas suurele konteinerlaevale, mis sõidab Madalmaadesse, Rotterdami sadamasse. Seal laaditakse kaup tollilattu ning peale tollimist laaditakse vajalikud kogused veoautodele, mis sõidavad Saksamaale Schwerinisse. Pärast pooltoote jõudmist röstija(Nestlé tehas Saksamaal, Schwerinis) juurde, suunatakse oad erinevatesse tootmistsehhidesse ja peale nende läbimist saab pooltootest turuvalmis toode. Valmistoodangu jaoks on Nestlé’l sõlmitud lepingud erinevate riikide maaletoojatega. Veoautod toovad kauba maaletooja lattu (maaletooja varustab tavaliselt suure kaubavalikuga). Toidupoe kett(Selver), kellel on leping maaletoojaga, esitab tellimuse ning veoauto toimetab kauba poeketi valdusesse. Poeketil on tavaliselt jaotuskeskus(ed), kust kauba saabudes, komplekteeritakse konkreetse poele vajaminev kaup ning samuti veetakse veoauto või kaubikuga sihtkoha. Poel on nüüdsest kaup laos, edasi toimuvad erinevad kauba registreerimise ja ettevalmistamise protsessid(mahalaadimine, saatedokumentide kontroll, pakendite avamine , koguseline kontroll, kaupade kvaliteediline vastuvõtt, kaupade paigutamine ,hulgitaarast vabastamine, sorteerimine ja puhastamine, kvaliteedikontroll, turvaelemendid jms ning väljapanek). Peale neid protsesse on mul võimalus see kaup endale soetada.