Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valitud seminariülesannete lahendused 2014 (seminarid 1-3)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, kapital, baasaasta, piirprodukt, seminar, piirtootlikkus, inimkapital, deflaator, mastaabiefekt, inimkapitali, makroökonoomika, mjri, tööjõud, nõudlus, inflatsioon, laenukapitali, nominaalne, konstantne, tootmisfunktsioon, astendaja, kogutulu, miinimumpalga, kogutulust, tootmisviisi, korrelatsioon, protsendiline, esialgse, juurdekasvuAvalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv
Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W
üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga
üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine
Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätta üks neist teguritest, näiteks maa kui tootmise sisend tootmisfunktsioonist välja on tulemuseks töö ja kapitali osatähtsuse ülehindamine.
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100
asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele, muutused ettevõtete kaubavarudes 6
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid)
Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku
1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv) 2. Tänu hinnatõusule (määramatus) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit. SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel. 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 4000 Reaalne SKP, 1982 a. hindades 3500 3000 2500 Nominaalne SKP 2000 1000 Reaalne SKP, 1970 a. hindades 500 0
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka
Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui piirprodukt kahaneb, siis piirkulu suureneb. Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma
puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad
Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5
rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda
rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda
Engeli kõver kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K) (TP kogutoodang) L tööjõud K kapital f tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut
hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna
Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital
ajalkoos kooskogutoodangu kogutoodanguvähenemisega; vähenemisega; c)) on töötus,, mida vaadeldakse vabatahtlikuna;; d) polegi olemas mingit tsüklilist töötust. 14. Heidutatud töötaja on: a) isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata; b) eriti iti tüü tüüpiline ili põllumajanduses, õll j d jjahinduses hi d jja tturisminduses; i i d c) on isik, on isik, kes kes küll küll soovib
efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüvitiste tootmisvõimaluste kombinatsioonide olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral Kujutamise ( konstrueerimise ) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine , tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvalteedilt ( suht madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga in ei tööta mingil muul töökahal). 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe ja kapitalikauba tootmist. Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus (raja): 1. vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, suunatakse ümber.
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majand
Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP
Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
o tööpuuduse kasv o sotsiaalprobleemide kasv o eelarvedefitsiit o majanduse konkurentsivõime vähenemine o Euroga seotud riskide suurenemine o madala lisandväärtusega majanduse struktuur PQ el = o L Tööjõu tootlikkuse olemus P-hinnad, Q-kogus, L-töötajate arv o Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta o Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest o Põhjused: o madal lisandväärtus, majanduse struktuur o tehnoloogia o tootmise korralduslik pool o Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv o Paradoks: Eesti konkurentsieelis on madalad palgad (ehk madal tootlikkus), tootlikkuse (palkade kasvades) konkurentsieelis väheneb
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava
annaabi.ee 
