viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu
ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks • Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180 Valitsusviis • Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutoburgi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. • Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et
et kõigil on täpselt samasugune arvamus, see teebki demokraatia raskeks, enamus võidab, aga vähemus kaotab. Demokraatiasse tasub uskuda, kuid mitte Eesti Vabariigis. Usun, et meie rahvas on liialt noor, et osata toime tulla ideaalselt demokraatiaga. Siiski on eesmärgiks tagada parem tulevik meie kodumaale ja jõuda teiste jõukate riikide hulka, kuid kahjuks selliste eesmärkide välistajaiks on lahkarvamused ja lubaduste mittetäitmine. Demokraatia võib olla paljude jaoks täiuslik valitsusviis, siis mina usun, et tulevikus kujunevad välja veel paremad valitsusvormid.
põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita tunduvalt edukamalt ühiskonnana toimida. 8. Milliseid ümberkorraldusi tegi Peeter I Venemaal? Nende positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. TV lk. 23 ül. 1 rajas sõjakoole, teenistus kestis terve elu asendas bojaaride duuma senatiga rajas gallegiumid pearahamaks rajas manufaktuure
Demokraatia probleem Eestis Demokraatia peaks olema kõige parem valitsusviis, mis meile, kui iseotsustavale rahvale sobiks. Demokraatia on siiski rahvavõim, kuid mida aeg edasi, seda ebamäärasemaks demokraatia tõlgendus muutub. Üks rühm eestlasi väidab, et meil on demokraatiakriis, teised vaidlevad, et ei ole mingit kriisi, kõik on täiesti tavaline. Kus aga peitub tõde? Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida
Sissejuhatus Louis XIV'l on olnud kõige pikem valitsusaeg Euroopas. Tema valitsusaeg kestis 1643-1715 aastani. Sel ajal tõi ta absoluutse monarhia selle hiilgusperioodi. Absoluutne monarhia on valitsusviis, kus kõrgeim võim on kuninga käes. Kuningad olevat oma võimu saanud aga Jumala käest. Seega peeti seda kõige õigemaks valitsusviisiks. Louis XIV on kutsutud Päikeskuningaks. Selle hüüdnime poolest on ta tuntud ülemaailmselt.. Töö eesmärgiks on koguda detailsemat informatsiooni Louis XIV elust, vallutustest ning valitsemisest. 1. Absolutism Absoluutne monarhia ehk absolutism, tähendas et kõrgeim võim riigis oli kuninga käes, kes väitis valitsevat täiusliku õigusega
üks tore mees" või ,,Erki Nool on üks tubli mees jõuab edasi nii spordis kui poliitikas". Ise leian, et selline suhtumine on vale. Hoolimata sellest, er valimisikka olen jõudnud alles hiljuti, leian, et valida tuleks erakonna järgi võrdlen erakonna põhimõtteid ja ideoloogiat enda omaga ning alles siis valin sobivast erakonnast inimese, kes minu huvide eest seista võiks. Võiksin öelda Winston Churchilli sõnadega: ,,Demokraatia on halvim valitsusviis, kui välja arvata kõik teised seniajani tuntud viisid." Demokraatia tähendab õigust, kuid ka vastutust otsustada. Kodanikele on antud palju vabadusi, et enda õiguste eest seista. Siiski suhtuvad paljud pessimistlikult ega tee selle jaoks midagi, ning hiljem nurisevad. Kõik teevad vigu, ent nendest saab õppida. Seega pooldan demokraatiat, mitte mõnda teist valitsemisviisi, sest demokraatia on ainus tee, kuidas inimesed saavad arendada oma hüvesid jahuvisid. Ketri Leis, 12c
Selle revolutsiooni käigus muutus meie riik ja riigiga koos ka meie inimesed. Mõned, esmapilgul mitte nii olulistena näivad uuendused võivad hiljem muuta aga kogu maailma elukorraldust. 1776. aastal, kui vabariigiks kuulutati Ameerika Ühendriigid, loodi seal ka selline ametnik nagu president. Üle maailma valitsesid sel ajal veel keisrid, monarhid ja kuningad. Tänaseks on aga president ja sellega kaasnev parlament üks levinumaid valitsusmudeleid. Selline, meile tavalisena näiv valitsusviis on aga kindlasti muutnud ka inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses
Me ei järgi aegunud traditsioone, vaid areneme ning ülistame haridust. Loomulikult on erinevate riikide mitmesugused kultuurid olulised ning neid ei tohiks unustada ega soiku jätta, ent enamik Euroopa liidu riikidest pürgib hinnatud euroopalike väärtuste kohase ühiskonna poole. Millised on euroopalikud väärtused ning kuidas need meie elusid kujundavad? Demokraatia on üks tähtsamaid euroopalikke väärtusi. See valitsusviis loodi Euroopas ning seda kasutab enamik Euroopa liidu riike. See tagab inimestele vabaduse oma riigi valitsemises kaasa rääkida. Demokraatia annab inimestele võimaluse oma riiki otseselt juhtida ning kujundada täpselt selline ühiskond, mis vastab rahva vajadustele. Näiteks Hiinas või Põhja- Koreas puuduvad inimestel sellised vabadused. Riigi juhtimisse sekkumine võib kaasa tuua palju probleeme või kujundada koguni eluohtlikke olukordi. Näiteks kui prantslased pole
muul moel, tuli nendesse küladesse elama umbes 360 000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal. Töötati välja ,,Maakoolide reglement". Kuningas Friedrich II Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur. Tema valitsusajal sai Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks sõjaväeks. Valitsejana suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima selleks täielikku võimu omav valitseja. Talle ei sobinud oma isa, Firedrich Wilhelm I valitsusviis ning muutis päris palju oma käe järgi ära. Õpetas preislastele kartulikasvatust. Pilt kuningas Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.britishbattles.com/frederick/battle- hohenfriedberg.htm Ikka sõdades... Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Friedrich II põhjustas Austria pärilussõja, kui keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburide pärimusmaadele. Sellel ajal vallutas Preisi Sileesia.
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna.
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna.
1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb. Sisepoliitilised ümberkorraldused: 1. absolutistlik valitsusviis (Napoleon otsustas kõik ise, võimude lahusus oli näiline) 2. loodi tugev keskvõim 3. trükisõnas range tsensuur 4. loodi kesk- ja kõrgharidus süsteem 5. kirik allutati riigile 6. hakati jagama sõjaväetiitleid 7. koostati tsiviilkoodeks e Napoleoni koodeks 8. kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees 9. Prantsusmaa panga rajamine ja uue rahaühiku kehtestamine Välispoliitilised ümberkorraldused: 1. Napoleon rajas suure impeeriumi
esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte. Voltaire- Prantsuse ajaloolane, kirjanik, valgustusliikumise võtmekujudest. Ideaalne valitsusviis monarhia. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Rousseau- prantsuse filosoof ja kirjanik. Arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses. ,,Tagasi loodusesse!" Christian Wolff saksa filosoof, püstitas filosoofi-valitseja ideaali.
Tähtis ka sõjatehnika täiustamine. Parimad kindlusepiirajad - katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku
Poliitikateaduslik vaatenurk- riik on jõumonopoliga legitiimse keskvõimu korrastatav ala ja inimeste ühendus. RIIGI PÕHITUNNUSED: Riigil on sidus kogum võimuinstitutsioone Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus. Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud. Riigis on olemas avalik sektor Riigivorme Valitsusviis: monarhia(põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne) Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium
jumalaid,kõige austatumaks Egiptuse Isis,taevakehade järgi ennustamine sai popiks, horoskoobid.22.Hellenismiaja iseärasuses skulptuuris ja arhkitektuuris, võrdlus klassikalise perioodi omaga..Sarnane oli alasti keha,mõlemal ajastul olid tööd anatoomiliselt head.Erinev:Hellenismiajal ka alasti naise keha,väljendati tundeid,ei toetu ainult ühele jalale.23.Kreeka tsiv. elemendid ,mis levisid hellenistlikus maailmas olid:Filosoofia,teater ja elu-ja valitsusviis(pole kindel selles vastuses).24.Tuntud tegelased.a)Sokrates-Ateena filosoof,oli tuntud,sest vaidles vastu sofistidele ja väitis,et voorus ja hüve on midagi püsivat,püüdis oma õpilasi suunavate küsimustega asja mõistmisele lähedale viia b)Homeros-Kreeklased pidasid teda ,,Odüsseia'' ja ,,Illiase'' autoriks.Nende parim ja kuulsaim poeet.c)Platon-Sokratese kuulsaim õpilane,Ateena aristrokraat.Asutas oma kooli Akadeemia.Sõnastas vaated dialoogides.Ideed on muutumatud ja reaalsed
· Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud · Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus
Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine). 3. Väärtusõpetus uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4. Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Millest, mille toimel ja miks on kõik tekkinud? Mis on elu? Mis on surm? Kas inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult pettekujutlus? Kas jumal on olemas? 5. Filosoofia põhiküsimused Kes oleme meie? Kust me tuleme ja kuhu läheme? 6. Ateist usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast. Usklik usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse. 7
mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Hellenistlikes linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enamvähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida
neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. 5 3. Saavutused, Richelieu tähtsus Prantsusmaale Ehhki Richelieu oli põhiolemuselt tugev isiksus, pani närvipinge teda vahel ka pisaraid valama, mida ta pidas küll alandavaks, kuid mis samas oli aga vältimatu, kuna ta kannatas sagedate migreenide ja närvivalude käes. Olenemata sellest oli temal suur mõju Prantsusmaa
, kus poliitika uudsus seisnes selles, et erinevalt oma eelkäijatest lähtus ta ennekõike Vene riigi, kui terviku huvidest, rakendades nii Balti kubermangud, kui ka teised autonoomsed piirkonnad kindlamalt, kui kunagi varem impeeriumi teenistusse, tegematta „võõramaistele“ provintsidele mingeid mööndusi. 1783a. andis ta välja ukaasi, millega kehtestati Eesti ja Liivimaal sammasugune valitsemiskorraldus nagu Vene riigi teistes osades st. valitsusviis ühtlustus. Maakonna piirid muutusid, korrigeeriti ametnike arvu, aadlike õiguslik seisund võrdsustati. 1785a. hakkas kehitima Baltikumis ka uus linnaseadus, kus kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemise- ja käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik, kes soovisid. Asehalduskord kehtis kuni Katariina 2 surmani 1796. aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi
jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV asub valitsema 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649
protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid
pigem juhivad endid ise, kui lasevad end juhtida näiteks totalitaarsel parteil või monarhil. (J. Keane, 2014) Vanim klassikaline demokraatia tekkis Kreeka linnriikides, kus otsustajateks olid vabad täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema. Teisest maailmasõjast alates on demokraatlik valitsusviis maailmas järjest enam levinud ning sõna demokraatia on saanud ülemaailmseks. Selle populaarsus on nii suur, et kõik poliitikud ja huvigrupid püüavad oma ideoloogia seostada demokraatiaga, sest poliitikud saavad ühiskonnas läbi lüüa või tähelepanu keskmesse tõusta vaid rahva toetusel. Demokraatiat tõlgendab ja mõistab aga iga inimene ning poliitik eri moodi ning vastavalt ka suhtub erinevalt kõigesse, mida selle sõnaga tähistatakse. Selline ebamäärane ettekujutus ja
enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mille lõpuks on Prantsuse revolutsioon. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ning valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vajalik end isegi enam Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt (kolmas pilt), kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et absolutismi muutumises mängisid olulist rolli religiooni ja ratsionaalsuse suhe: 16. sajandil oli konkurentsitult esikohal veel usk, Louis XIV ajal võib märgata
· ,,Need, kel on tarkust, ei ennusta. Neil, kes ennustavad, tarkus puudub." (Lao Tzu) · ,,Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama." (Santayana) · ,,Nõrgad on pidevalt mures õigluse ja võrdsuse pärast. Tugevad ei hooli kummastki." (Aristoteles) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht) · ,,On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsusviis, kuid kõik eelenevalt läbiproovitud olid veel halvemad." (Churchill) · ,,On paljusid, kes omavad mitmesuguseid teadmisi, kuid ei oma tarkust." (Demokritos) · ,,On üllatav, et ajalugu nii igav on, arvestades, et palju sellest on välja mõeldud." (Jane Austen) · ,,Põgenemisel ja hädaohus õpitakse imesid uskuma; muidu ei elataks seda kõike üle." (,,Lissaboni öö", Erich Maria Remarque) · ,,Pole olemas nii leegitsevat raevu, mis aja möödudes ei jahtuks
Välispoliitika, sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekud - ainult et hääletada magistraadi tehtud ettepaneku üle, ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa - eelise said jõukamad kodanikud. Riigikord ARISTOKRAATLIK. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur -
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör
· ,,Nälg on parim kokk." (Cicero) roosiga, oli arvatavasti poeet; esimene, kes seda kordas, oli · ,,On paljusid, kes omavad mitmesuguseid teadmisi, arvatavasti idioot." (Salvador Dali) kuid ei oma tarkust." (Demokritos) · ,,Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma, · ,,On öeldud, et demokraatia on kõige halvem paneb tõde alles kingi jalga." (Mark Twain) valitsusviis, kuid kõik eelenevalt läbiproovitud olid veel · ,,Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud." halvemad." (Churchill) (E.M.Remarque.) · ,,On üllatav, et ajalugu nii igav on, arvestades, et palju · ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad sellest on välja mõeldud." (Jane Austen) ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz)
Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht) · ,,Nälg on parim kokk." (Cicero) · ,,On paljusid, kes omavad mitmesuguseid teadmisi, kuid ei oma tarkust." (Demokritos) · ,,On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsusviis, kuid kõik eelenevalt läbiproovitud olid veel halvemad." (Churchill) · ,,On üllatav, et ajalugu nii igav on, arvestades, et palju sellest on välja mõeldud." (Jane Austen) · ,,Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sofokles) · ,,Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · ,,Paljud, kes saadavad korda kõige häbiväärsemaid tegusid, räägivad kauneid sõnu." (Demokritos)
paneb aluse tõelisele poliitilisele teadusele ehk politoloogiale. Ülim eesmärk on saavutada riigi sees rahu. Hobbes'i lahendused : suverääni sisseseadmine. On vaja kõrgemat võimu anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu. Tema arvates on parim vorm monarhia. Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule. Monarhia, aristokraatia, demokraatia. Kes peaks valitsema ? ( 8.loeng ) Milline valitsuvorm on siis eelistatud ? Valitsusvorm ja valitsusviis on täiesti erinevad mõisted. Vorm- kellele kuulub võim ? Viis kuidas valitsusvõimu teostatakse ? Skaala: absoluutne piiratud võim. Demokraatia kui ideaal on väga hiline.. Lääne poliitiline mõtlemine on olnud ainuvõimu- keskne. Demokraat ei olnud mitte kiitussõna vaid pigem sõimusõna. Alusskeem loodud Aristotelese poolt. Teme terminoloogia oli määrav kuni varauusajani. Demokraatia probleemid ja kriitika : ka tänapäeval polda kohati demokraatiaga rahul
Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile: 1. Sotsioloogiline riik on ühiskonnarühmade kogum; riik on see, mida inimesed teevad 2. Õiguslik riik on maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon 3. Struktuurfunktsionaalne: riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine
(146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur + omavalitsus · Rooma lagunemine - ühiskonna kihistumise süvenemine - talupoegade laostumine,
· Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: · Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. · Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. · Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. · Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. a. Linn kui omavalitsuslik kogukond: · Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. b. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: · Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. · Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. · Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. · Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel.
Samas on struktuur-funktsionaalses käsitluses riik sarnane masinaga, kus sisendiks on maksud, mida kasutatakse avalike hüvede loomiseks. Peamine poliitikateaduslik määratlus pärineb saksa sotsioloogilt, juristilt ja filosoofilt Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik
Poliitiline sotsialiseerimine Liberaalne riigikäsitlus piisavalt Poliitiline kommunikatsioon sekkuv riik Õigusloome Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne Õiguse rakendamine e. kasutamine riik Vaidluste lahendamine 78. Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit. 79. Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Teokraatlik- Patriarhaalne- Lepinguteooria- Orgaaniline teooria- Vallutuste teooria- Marksistlik teooria- 80
Sisemist suveräänsust ei tohi tõlgendada sellega, et riik võib oma kodanikele ükskõik, mida teha. Kas teised riigid peaksid sõjaliselt sekkuma? · Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL). VIII loeng 09.11.2012 Monarhia, aristokraatia, demokraatia. Kes peaks valitsema? · Erinevad küsimused: 1) valitsusvorm ehk kes peaks valitsema? Skaala: üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) 2) valitsusviis ehk milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Skaala: absoluutne piiratud võim (seadustel põhinev võim) · Ei saa eeldada, et monarhia=absoluutne võim ning demokraatia=piiratud võim. Võib olla vastupidi! Vastavaid seoseid on teoreetikud analüüsinud · Alusskeem loodud Aristotelese poolt. Tema terminoloogia oli määrav kuni varauusajani Demokraatia hilisus · Demokraatia kultus on hiline nähtus
Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid.
Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid.
Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid.
absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikemaks valitsemisviisiks. ● Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mis lõppes Prantsuse revolutsiooniga. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide ideede rakendamispüüe ja valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga
t. teatud tüüpi masina funktsioneerimise seaduspärasusi mingis sisemises olulises osas; miks me ei võiks siis öelda, et kõikidel Mehhanistlik teooria: politoloogia on samasugune “teadus” nagu füüsika automaatidel (masinad, mis liigutavad iseennast vedrude ja rataste abil, nagu Põhieesmärk: avastada reeglid, mis tagavad selle kunstliku olendi säilimise. valitsusviis e. milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Skaala: absoluutne Kuidas vältida mässu ja kodusõda? – piiratud võim Ülim eesmärk on riigisisene rahu. Sellega turvalisus ja heaolu tagatud, isegi Ei saa eeldada, et monarhia=absoluutne võim ning demokraatia=piiratud võim kui riikidevahelised konfliktid jäävad Alusskeem ja terminoloogia loodud Aristotelese poolt
valitsevate magistraatide poolt või vastu, hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle, jaotused olid aga nii, et eelise said jõukamad Alistatud rahvastele kehtestati erinevad sõltuvustingimused, mis takistas ühist väljaastumist Rooma vastu ja andis võimaluse nende vahel pingeid õhutada. Elukorraldus, usk, keel, kombed, sageli ka valitsusviis jäid puutumata. Itaalias võeti ära osa maast Rooma maatagavara ühiskondlik maa. Vaesematele jagati sealt maad, rikkamad võisid rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid. Neist ei saanud sõltumatuid riike need olid sõjalised tugipunktid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse säilis omavalitsus, elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma
monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad; ajalooline argument, väidab, et kuningate võim pärineb kunagisest hõimupealikute võimust, et kuningad on valitavate hõimupealike legitiimsed pärijad) 5. Efektiivsus demokraatia on viletsam valitsusviis instrumentaalses mõttes ja monarhia on parem vahend ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põhineb või sai alguse Platoni kriitikast). Platon ütles, et demokraatia õõnestab teadmiste, oskuste ja ekspertide autoriteeti, kuna need oskused, mis on vajalikud heaks valitsemiseks ei maksa demokraatias midagi, sest demokraatias pääsevad võimule lihtsalt ,,hea rääkimisega" isikud ehk populistid
kreekamakedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreekamakedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Linnades juurdus kreekapärane elu- ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest.
annaabi.ee 
