Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Valitsus - Ühiskonnaõpetuse KT mõisted - sarnased materjalid

komisjon, president, omavalitsus, kohtade, fraktsioon, komisjonid, viimine, volikogu, vähemusvalitsus, elluviimine, muudatuste, põhiseadus, riigipea, erakonnad, haldusüksus, enamusvalitsus, riigikohus, omavalitsused, linnapea, enamust, vallavanem, kohtadest, ministrid, riigipeal, sotsiaalabi, vallavalitsuse, seisukohtade, arvamusi, täiskogu
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma. Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim? Isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine 2) Millele võim toetub? Vaimsetele kui ka ainelistele ressursidele Kapitalismieelsetel aegadel maavaldustele ja päritolule Nüüdisajal lisaks päritolule ainelisele kapitalile((maa, raha), inimkapitalile(teadmised oskused) ja sotsiaalsele kapitalile(suhted, usaldus) 3) Kirjelda võimu teostamise meetodeid? Autoriteet ja sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, (trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine)

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ühiskonnaõpetuse mõisteid

ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat ­ jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia ­ kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima ­ parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon ­ riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon ­ riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ­ mi

Ühiskonnaõpetus
192 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

4. Teokraatlik teooria ­ jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria ­ Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik ­ mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE ­ parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE ­ President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia ­ Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE ­ Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia.

Ühiskond
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad

- Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus ­ mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud - Eesti rahvastiku rahvuseline struktruur ja sellega seonduvad probleemid ühiskonnas, integratsioon 4) Riigikogu (õpik lk 57-61; TV ül 46.-48.) - Põhiseaduse IV ptk §-d 59-60, 65-73 - Mõisted: istungjärk, Riigikogu juhatus, Riigikogu komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon - Riigikogu ülesanded - Kuidas toimub otsuste vastuvõtmine Riigikogus? - Riigikogu valimised ­ kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida 5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85 - Presidendi ülesanded; ülesannete erinevus parlamentaarses ja presidentaalses riigis - Presidendivalimiste süsteem Eestis

Avalik haldus
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ühiskonnaõpetuse mõisted 12. klass

Nt poliitiline meeleavaldus ühe v teise asja vastu. Otsene demokraatia- demokraatia vorm mille korral kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessi. Paks riik- riik mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Nt Parlamentaarne monarhia- parlamentarismi vorm kus riigipeaks on monarh kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ega oma poliitilist võimu. Parlamentaarne vabariik- parlamentarismi vorm kus riigipeaks on president v riigipea puudub. Nt eesti Pluralism- pettus, mille järgi eksisteerib palju üksteisest sõltumatuid substantsiaalseid algeid, olemise liike. Nt Postindustriaalne ühiskond- kõrgelt arenenud tööstusühiskond milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat. Iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Nt Presidentaalne vabariik- riigivalitsemise vorm kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Nt saksamaa

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Ühiskonnaõpetus - Riik

Õigusriik Võimude lahusus • Charles-Louis de Montesquieu • „Seaduste vaimust” (1748) • Võimude lahusus, et vabadus ohtu ei satuks • Demokraatia nurgakivi • Üks haru kontrollib teist! SEADUSANDLIK VÕIM TÄIDESAATEV VÕIM KOHTUVÕIM Parlament Valitsus Riigipea Kohtusüsteem • Seaduste väljatöötamine ja • Seaduste elluviimine • Seadusekuulekuse vastuvõtmine • Riigi igapäevase toimimise tagamine • Kodanike huvide korraldamine ja tagamine • Järelevalve võimu üle esindamine • Sõltumatu ja aus õigusemõistmine Õigusriik • Riigivõimu piirab põhiseadus • Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt

Ühiskonnaõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ühiskonnaõpetus põhikoolile

VABARIIK ehk rahvas valib riigijuhi 1. Presidentaalne vabariik- kodanikud valivad riigipea otse hääletamise teel nt USA, Venemaa 2. Parlamentaarne vabariik- riigipea saab kodanikelt võimu kaudselt nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa MONARHIA ehk päritava võimuga riik 1. Piiratud/parlamentaarne/konstitutsiooniline monarhia- nt Suurbritannia 2. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub 100%'selt ühele isikule nt Saudi Araabia 13.EV president Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik Presidendid: 1. Konstantin Päts 2. Lennart Meri 3. Arnold Rüütel 4. Toomas Hendrik Ilves 5. Kersti Kaljulaid President valitakse viieks aastaks Ametisse astudes peatab president oma parteilise kuuluvuse, loobub teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse Presidendi ül-d EV-s (ja õigused) 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2. kuulutab välja seadusi 3. algatab põhiseaduse muutmist

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ühiskonnaõpetus - Valitsemine

A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS

õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada kodanikuõiguste tagamine eraomandi kaitse riigivõimu omavoli eest ,,Seadus on kuningas" LAHUSUS TASAKAAL §63, §64, §99 §140, §107 PARLAMENT (IV peatükk põhiseaduses) STRUKTUUR: juhatus koalitsioon ja opositsioon fraktsioonid ­ erakonnapõhised töörühmad komisjonid (alalised ja ajutised) parlamendirühmad delegatsioonid ühendused Riigikogu Kantselei OPOSITSIOON (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. ÜLESANDED: rahva esindamine seadusloome/seaduste ümbertegemine valitsuse tasakaalustaja ja kontrollija

Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskonnaõpetuse tööleht

Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat.

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist:·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade

Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkonnad Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu üldehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvida elluviimine. Võib on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfäöre olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on : AINELISED ja VAIMSED Võimu tunnused ja teostamise meetodid · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: *Autoriteet, * Sund

Ühiskonnaõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ühiskonna mõisted

kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ­ ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid ­ kasumiosa, eetika ­ filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport ­ kauba müük välismaale, enamusvalisus ­ valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond ­ partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus ­ reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett ­ suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja ­ kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide konflikt ­ erinevate isikute huvide vastasseis, illegaalne ­ seadusevastane, inflatsioon ­ raha väärtuse pidev kahanemine, intress ­ kasvuprotsent, kantsler ­ ministeeriumi kõrgeim ametnik, kasum ­ omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus ­ plaanimajanduse äärmuslik võrm,

Ühiskonnaõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

vabadused, poliitilise tahte protsess jne Põhiseaduse struktuur: Preambul: I. Üldsätted II. Põhiõigused, vabadused ja Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet kohustused III. Rahvas Organid IV. Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46 § 39 Kohtusüsteem 47 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48 § 41 Kohtuniku sõltumatus 48 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50 6. Peatükk: Vabariigi President 51 1 § 44 Vabariigi Presidendi valimine 51 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53 § 47 Riigikontroll 53

Riigiõigus
45 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................49 § 41 Kohtuniku sõltumatus........................................................................................................49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve........................................................................................... 49 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus............................................................................51 6. Peatükk: Vabariigi President..................................................................................................... 52 § 44 Vabariigi Presidendi valimine........................................................................................... 52 1 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...............................................................

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
66
doc

Riigiõigus

või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)

Riigiõigus
125 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Riigiõigus

või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)

Riigiõigus
99 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud. 1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938):  Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk  RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu  Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek.  Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke)

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

...........................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus...............................................................................

Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

a põhiseaduse muutumine 1933.a  Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani.  Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a  Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus  150 paragrahvi  Ulatuslik põhiõiguste blokk  Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu  Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president  Loodi õiguskantsleri ametikoht  Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu  Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks  Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks  16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest  IME  1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine  30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest;  3.märts 1991 referendum

Riigiõigus
42 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse ­ valla või linna ­ demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,

Riigiõigus
198 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: ­ demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas ­ majandusreformid halvendavad rahva elujärge ­ uue eliidi oskamatus ­ vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber ­ võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid ­ autoriteet ja sund

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
37
docx

RIIGIÕIGUS

1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine

Riigiõigus
17 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. President nimetab ametisse valitsuse, tal on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Riigikogu, president, valla-ja omavalitsus

LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun