Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: 1. President valitakse rahva poolt 7-ks aastaks. 2. President on kui täidesaatev võim ning see väljendub järgmises: ta nimetab ametisse peaministri ning jagab ära ülesanded, millega tegeleb president ja millega peaminister. Presidendile allub välis-, kaitse- ja teabepoliitika. Peaministrile alluvad majandus- ja sotsiaalküsimused. 3. Presidendi seos seadusandliku võimuga. Suhetes parlamendiga domineerib president. Presidendil on parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigus, presidendi läkitusi parlamendile ei tohi parlament kritiseerida, vaid peab neid täitma. President võib keelata parlamendil valitsuse tagandamise. Parlamendi
..................................... 7 Eesti valimissüsteem.............................................................................................................................. 9 Vabariigi valitsus.................................................................................................................................. 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem............................................................................................................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2.................................
Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. o Täidesaatev võim Eesti valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan. Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsuse suhe riigipea ja parlamendiga on riigiti erinev, sõltuvalt sellest, kas on tegemist parlamentaarse või presidentaalse riigiga või hoopiski autokraatliku või totalitaarse riigiga. Kui parlamentaarses riigis on valitsus vastutava parlamendi ees, siis ülejäänud variantidel vastutab valitsus riigipea ees. · Valitsuse moodustamine Peaministri nimetamine on riigipea kohus. · Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud
kohtunikud ja Eesti panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht. Vabariigi valitsus kõrgeim täidesaatev võim Üheparteiline valitsus erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Enamasti moodustatakse mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus . valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsust juhib peaminister. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministrid juhivad ministeeriumite tööd. portfellita minister minister ilma ministeeriumita. Kantsler ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär.
½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn
Valitsuse tegevuseesmärgid aastateks 2011-2015 on sõnastatud ,,Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmis". Koalitsioonilepingu elluviimiseks on koostatud ,,Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011-2015" (uuendatud 25. aprillil 2013) . Tegevusprogrammi uuendatakse kord aastas, kui pärast esmaste tegevuste täitmist lisatakse tegevusprogrammi valitsusliidu eesmärkide täitmiseks vajalikke jätkutegevusi. Valitsuse olulisemad prioriteedid tõi peaminister välja oma 5. aprillil 2011. a Riigikogule peetud kõnes valitsuse moodustamise alustest. Valitsuse suurimad sihid on konkurentsivõimeline majandus, peresõbralik riik, sotsiaalne turvatunne kõrgelt haritud rahvas. ,,Valitsuse tegevuse suurim eesmärk on inimeste elukvaliteedi tõstmine sellise Eesti, sellise elukeskkonna loomine, kus edeneb meie kultuur, kuhu sünnib rohkem lapsi ja pikeneb eestlaste eluiga ning kus inimesed soovivad
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada he
riigi üks eesmärk saada EL liikmesriigiks, 1998 alustati läbirääkimisi. 2003 aastal toimus referendum, kus 67% olid poolt liitumisega. 2007 aastal pärast Schengeni lepinguga liitumist kadus Eestil teiste liikmesriikidega maismaa ja mere piirikontroll. EL ühine raha on euro, mille Eesti võtis käibele 1.1.2011. 17 liikmesriiki on euro võtnud käibele, kõik liikmesriigid v.a. Taani ja Suurbritannia on lubanud võtta ühisraha käibele. Pilet 13 1. Omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus. Ühiskonna efektiivsemaks valitsemiseks ei piisa ainult keskvõim. Selle pärast on loodud kohalik omavalitsus, mis on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Lähtuvalt riigihaldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline omavalitsus – kohalik omavalitsus sõltub otseselt
moodustavad valitsusi President määrab President peaministri Nimetab ministrid ametisse Valitsus Peaministe r Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust
erakonnad moodustavad President määrab Presiden peaministri Nimetab ministrid t ametisse Valitsus Peaminis ter Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust
riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub. MAAVANEM kõrgeim riigiametnik maakonas,kelle määrab viieks aastaks ametisse valitsus OMAVALITSUSvaldades ja linnades mood.organ,kellel on kohaliku elu
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ
valitsusega. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi, ta ei pea seejuures arvestama, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad. Uue valitsuse saab riik peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Presidentaalses riigis täidab president väga palju olulisi ülesandeid: ta juhib valitsuse igapäevast tööd ning on sisuliselt peaminister. Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia.
½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik- Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn
täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · Peamine omavalitsuse tunnus: · Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus. Eestis kahetasandiline haldusjaotus: · I riiklik tasand riik, maakond
b) muuta riigimakse või riigieelarvet puudutavaid seadusi. c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 11 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat
ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda. *Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks. Hääleõigus 18-aastaselt. Kandideerimisõigus 21-aastaselt. 2) KOV'i volikogu valimine eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus, see on riiklik struktuur. KOV'i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline. Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt. 5000-10000 siis peab 17 10000-50000 siis peab olema 21 üle 50000 siis peab olema 31 üle 300000 siis peab olema 63 Hääletamisõigus Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes valimispäevaks on saanud 18 ja kelle püsiv elukoht on antud omavalitsuse territooriumil.
b) muuta riigimakse või riigieelarvet puudutavaid seadusi. c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse
1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas
erakonna ministritelt. · Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Parlamendi tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Eesti vabariigi parlament on ühekojaline, 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · Ministeeriumid. · Inspektsioonid. · Maavalitsused. · Muud valitsusasutused. · Ametid. 3 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS
d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president e. Olla riigikaitse kõrgeim juht 25) Eesti valitsuse ülesanded a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasustuste tegevust 26) Mõisted: a. Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi b. Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) c. Riigisekretär riigikantselei juht, kes hoolitseb täidesaatva võimu asjaajamise korrashoiu eest 27) Vabariigi Valitsuse ülesanded: a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve ja enamik seaduseelnõusid d
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
On küll olemas rahvahääletusele panemise võimalus mõne seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse puhul, kuid selle korraldamist otsustab Riigikogu. Riigikogu tahet panna mõni küsimus rahvahääletusele pärsib aga säte, et pärast rahvahääletuse eitavat otsust peab Riigikogu laiali minema. Rahvaalgatus on Eestis praegu võimalik vaid kohalikes omavalitsustes. Vähemalt 1% hääleõiguslikel valla või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks. Need rahvaalgatused võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. On võimalik korraldada rahvaküsitlusi, kuid pole selge, kas ja kuivõrd peavad võimud nende tulemustega arvestama. 1992. aastal vastuvõetud Eesti Põhiseadust on väga raske muuta. Ühelt poolt on see mõistlik, sest kiirelt muutuv põhiseadus tekitab suure segaduse kogu riigi seadusandluses.
Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse. Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu. Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus.