.................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ........................................................................................................................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .................................................................................................................. 6 Kõikne valim................................................................................................................................... 6 Mugavusvalim................................................................................................................................. 6 Ettekavatsetud valim ........................................................
Empiirilise osa abil saame uusi tähelepanekuid ja kontrollitakse ning tõestatakse teooria paikapidavust. 1.4 Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu Tinglikult võib teadustööd jaotada uurimusteks ja üldistusteks. Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne arenemine teinud vajalikuks aeg-ajalt üldistada mitmesuguste koolkondade poolt tehtut. Selliselt pannakse maha teetähised, mis aitavad orienteeruda edasised teadustegevuses. Teaduse arengus on primaarne uute faktide sedastamine otseste uurimuste (eksperimentide) teel. Iga uurimus ei ole teadus. Teadustöö nimetust väärib üksnes see uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid. See on saavutatav eksperimendi või mõne muu teadusmeetodi sihikindla planeerimisega, metoodika täpsusega, uuringu
õppe- ja üliõpilasosakonnast. Aadresse kontrollis AS Andmevara. Küsitlus toimus 7. novembrist kuni 20. detsembrini 2000. Kokku saadeti välja 1104 ankeeti Eestisse ning lisaks veel 10 ankeeti ülikooli lõpetanud välismaalastele. Tagasi laekus 634 ankeeti, mis moodustab rohkem kui poole uuritavast kontingendist (57%). Lõpetanutest 32% olid mehed ning 68% naised, vastajad jagunesid samamoodi kui üldkogum (31% olid mehed ning 69% naised). 11 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Võrreldes lõpetanute ja vastanute jaotust teaduskonniti,
ennustada ühes klassis käivate laste mõõtmisel saadud keskmise pikkuse põhjal teises klassis käivate laste keskmist pikkust. Seepärast ei saa me olla täiesti täpsed, kuid statistika võimaldab meil määrata oma vigade ulatuse. Seega me võime peaaegu täpselt väita, et lapse pikkus on vahemikus 162 ± 0,25 cm; ning me võime arvutada, et 99-l juhul 100-st on laste keskmine pikkus teises klassis näiteks vahemikus 162 ± 3 cm. Kirjeldav ja järeldav statistika. Üldkogum ja valim. Enamuses statistika käsitlustes tõmmatakse selge piir kahe statistika valdkonna vahele: 1. KIRJELDAV STATISTIKA, mis pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks ning 2. JÄRELDAV STATISTIKA, mis kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks (veel) mitte vaadeldud situatsioonide kohta. Vaatame veelkord neid lauseid igapäevasest elust, mida ma eelpool mainisin. Milliseid
Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2
· Kui ei avaldata teatavat mõju, siis tarbijad ei osta kaupu soovitud mahus · Rakendades müüki stimuleerivaid, aktiveerivaid meetodeid, sunnitakse tarbijaid kaupu ostma · Ostjad teevad edaspidi kordousoste või on olemas küllaldane potensiaalne ostjaskond Tuleneb seisukohast, et tarbijatel ei ole selgelt väljakujunenud kavatsust mingit kaupa omandada, mistõttu on vajalik otsida potensiaalseid ostjaid. Eesmärgiks on pakkuda kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, kasutades reklaami- ja müügikunsti olenemata tarbijate tegelike vajaduste rahuldamisest, ostujärgsest rahuldamatusest. · Turunduskonseptsioon tähendab seda, et firma rahuldab teatud tarbijate rühma vajadusi ja soove paremini kui konkurendid. Kõigepealt peab tootja segmentima turu sarnaste vajaduste ja soovide
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
otsides ei tohi eirata ka kulusid. Kulu mõiste 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks. Tootmistegurite väärtusi võib hinnata kahel viisil: kasutatakse tootmistegurite tegelikku ostuhinda; Igapäevases majandustegevuse on see enimlevinud lähenemine; väärtusi hinnatakse netohüvena, mida oleks saadud, kui tootmistegureid oleks kasutatud parimal alternatiivsel viisil. Selliselt hinnatud kulusid nimetatakse alternatiivkuludeks (opportunity costs). Alternatiivkulude lähtekohaks on majandusteaduse põhiprobleem: valik erinevate alternatiivide vahel. Näiteks kalapüügi laevameeskonna liikmed võivad teha mõnda muud töö (töötada kaubalaeval), kütust ja muid vahendeid võib kasutada teistes valdkondades. Laevaomanik võinuks laevaostuks kasutatud raha investeerid mõnda teise objekti, nt veoautosse jne.
saidiga tutvumiseks ja rakendusest, mille kaudu saiti külastatakse. Kokkuvõttes märgitakse peamised algatused juurdepääsetavuse vallas veebiainesele juurdepääsu käsitlevad suunised ja Euroopa resolutsioonid. Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim, kes kontrollib sisu juurdepääsetavust. Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega. Kindlate sabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks. Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses
ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisalt ei ole sugugi vähe teooriaid ja mudeleid, mis selgitavad tarbijate käitumist kindlates situatsioonides. Põhiliselt on need seotud sotsioloogiliste ja psühholoogiliste uurimustega. Turunduslikku käsitlust huvitab peamiselt tarbija ostukäitumise mõjutamine
säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. Universaalne teadusrmtk Eestis on nt. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Tervikliku raamatukoguvõrgu moodustavad riigis reeglina rahvusraamatukogu, teadusraamatukogud, rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eri(ala)raamatukogud. 2. Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis. Raamatukogu- ja infoteenindus on Eesti Vabariigis selliselt korraldatud, et see moodustab ühtse süsteemi, milles üks raamatukogu täiendab teist. Kogu Eesti Vabariigi ulatuses teostab järelvalvet raamatukogude võrgu üle Kultuuriministeerium: korraldab, koordineerib ja suunab riiklikul tasandil kogu vabariigi raamatukogude tegevust · valmistab ette seaduste ja teiste oigusaktide eelnousid ning vastutab nende vastavuse
Sel ajavahemikul, 1702 hakkas ilmuma Inglise esimene päevaleht Daily Courant, kus avaldati ka reklaami. 1712 kehtestas parlament perioodikale nn tempelmaksu, mis tõstis lehe omahinda (maksu tuli maksta iga kuulutuse ja iga eksemplari eest). Hiljem lisandus veel spetsiaalne reklaamimaks, mis kõik kaotati alles 1855. 1731 ilmus esimene ajakiri Inglismaal Gentleman's Magazine. Tööstusrevolutsioon mõjutas ajakirjanduse arengut oluliselt, kuna linnadesse kogunes potentsiaalseid ostjaid, keda sai reklaamiga mõjustada. Samal ajal ei lubatud endiselt parlamendiistungeid refereerida, mis põhjustas rahulolematust nii Inglismaal kui tema kolooniates. Esimeseks mässajaks osutus John Wilkes oma väikese nädalalehe North Britoniga. Kui Wilkes oma lehes teravalt kritiseeris kuninga kõnet parlamendis, siis ta arreteeriti mässuleõhutava laimu eest. Tema trahvi maksid Ameerika kolonistid. Parlamendireportaazid said vaikiva loa.
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
kasvavad, kuid tulud kahanevad. Erinevate osapoolte huvid on seega järgmised: tarbija – vajaduste rahuldamine; ettevõte – kasum; ühiskond – üldisem heaolu. 2. TURUNDUSKESKKOND Turg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. Tarbijateks võivad olla: üksikisikud, pered (kodumajapidamised); organisatsioonid (organisatsiooniturul on vähem ostjaid, kuid ostud on suuremad ja regulaarsemad): o organisatsiooniturg (tootmisvahendite ost ja müük); o kaubandusturg (ost edasimüügiks); o ametkonnaturg. Indiviididest tarbijad ostavad mingit kaupa või teenust, sest nad usuvad, et nad vajavad seda. Tarbijate vajadused ja soovid võib jagada kolme üldisesse gruppi: 1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. Ainult siis,
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:"); int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console.WriteLine("Arvude {0} ja {1} korrutis on {2}",
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam mõjutab isiksuse kujunemist: Aktiivsus Õppimisvõime. Aktiivne inimene vananeb aeglasemini ja säilitab kauaks õppimisvõime Mõtlemiseks: 16 Missugused bioloogilised, sotsiaalsed ja isiksuslikud tegurid /faktorid) on sinu arengut mõjutanud? Põhjenda näidetega. Kriitilised perioodid on arengus eriline aeg, sest siis toimuvad sündmused võivad mõjutavad arengut tugevalt. Kahjustuse kogus ja liik vastab kahjustuse olemusele põhjustades šoki või kartlikkust jne. Sotsiaalse ja ümbruskonna arengu poolt mõjutatavad sündmused põhjustavad /mõjutavad 8 erinevat kriisi sündinud lapsel.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
• Toimingute jätkuv parendamine, et pakkuda klientidele senisest paremaid lahendusi. Koostöös püütakse tõhustada nii oma kui ka kliendi ettevõtte toiminguid. • Asjatute tegevuste vältimine kõikides toimingutes selliselt, et protsessi kui terviku efektiivsus paraneb. Asjatu kauba käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. Logistikat määratletakse ka kui süsteemi, mis on töötatud välja ettevõtte jaoks kasumi
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
