....... 32 3 Sissejuhatus Antud uurimustöö teemaks on ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Kõige enam on keskendatud(tähelepanu pööratud)riigikogu valmistele, täpsemalt VII-XII valimisteni. Teema valiti, kuna on väga päevakohane ning puudutab kõiki Eesti Vabariigi kodanikke. Uuritavaks osutus see, kui palju inimesi käib valimas, kuidas nad valimistel osalevad ja mis põhjusel ei käida valimas . 4 1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust?
jagada koolides või tänaval liikuvatele noortele flaiereid kokkuvõtva infoga, edastada valimiseelsetes üritustes rohkelt lihtsat ja arusaavat infot erakondade kohta ning süsteemi kohta, juhatada noor leheküljele www.valimiskompass.ee. Minu arvates oleks kõige tõhusam see kui keegi tähtis isik kuskilt noortekogust tuleks kooli jutustama lähemalt sellistest asjadest ja et too seletaks ära nii hästi ja lihtsalt. Mina isiklikult käisin valimas ning valisin just täpselt sellepärast Lauri Luige, et tema tutvustas mulle oma põhimõtteid ja tegevusi ning eesmärke. Ma ei tundnud teda alguses ja ei osanudki arvata, et selline inimene on olemas. Ta hakkas ise minuga suhtlema ja küsima, kas ma valima lähen ja kelle ma valiksin kui läheks. Ma tol hetkel ei osanud vastata aga kui kuulsin tema arvamusi ja tegevusi, põhimõtteid ning projekte siis sain aru, et tema poolt ma just hääletangi ja seda ma tegingi
Osavõtt valimistest kas õigus või kohustus? Vabad valimised on üks demokraatliku riigi põhitunnuseid. Rahvas, riigi kõrgeima võimu esindaja, valib endi seast esindajad, kelle kohuseks on kodanike huvide eest seismine. Nii saabki iga valimisõiguslik inimene osaleda riigi valitsemises. Eesti Vabariigis on igal valimisealisel kodanikul õigus käia valimas. Kuid kahjuks ei kasuta sugugi kõik inimesed oma põhiseaduslikku õigust, sest millegi pärast on valimisaktiivsus pea igade valimistega langenud. Erandiks on küll viimased valimised, kus valimas käis rekordarv inimesi. Valimistest mitte osavõtmist põhjendatakse tavaliselt sellega, et pole kedagi valida või arvatakse, et nagunii ei oma üks hääl mitte mingit kaalu. Kuna hääletamine ei ole Eesti seaduste silmis otseselt
Kas valimistel osalemine on pigem õigus või kohustus? Igas demokraatlikus riigis toimuvad valimised, kus kodanikud saavad osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%.
Kas valimistel osalemine on pigem õigus või kohustus? Igas demokraatlikus riigis toimuvad valimised, kus kodanikud saavad osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%.
Aktiivsed kodanikud - toimiv ja tegus ühiskond Iga riik vajab vastutustundlikke aktiivseid kodanikke. Kõigile on antud õigused, kuid nendega kaasnevad ka kohustused. Milleks on antud meile valimisõigus kui me ei käi valimas ja seejärel pole tulemustega rahul? Kui käia valimas, siis ongi meie endi kätes see, mis meie riigis toimuma hakkab. Valikuid on igasuguste vaadetega inimestele. Erakonnad tutvustavad oma maailmavaateid ning iga kodanik peaks leidma just selle, mis tema vaadetega kooskõlas on. Ma arvan, et on väga hea, et valida saab alles 18- aastaselt, sest selleks ajaks peaksid olema noorel omad kindlad seisukohad poliitika suhtes. See, mis riigis toimub, peab huvitama igaüht.
POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel
Rahva iseseisvus on see, kui inimesed ise saavad otsustada, millist riigi korda nad eelistavad, millist poliitilist võimu nad ootavad ja saavad kaasa rääkida riigi elu korraldavates küsimustes, mis on omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse
tänapäeval võib lavale astuda iga soo esindaja, siis endiselt nii mõneski riigis või usus peetakse naisterahvaid justkui alamateks. Islamiusu naiste roll ühiskonnas ei ole sugugi ihaldusväärne ühelegi endast lugupidavale naisisikule. Moslemlannad peavad igapäevaselt kandma rõivad, mis katavad peaaegu üleni nende keha, neil pole lubatud otsa vaadata võõrastele meestele, nad peavad olema justkui oma mehe teenijateks. Üle saja aasta tagasi polnud naistel isegi õigust käia valimas, rääkida kaasa poliitikas ja töötada meestele mõeldud töökohtadel. Kindlasti puudusid naistel veel mitmed erinevad õigused, milleta tänapäeval ei suudaks mõni naine elu võib-olla ettegi kujutada. Näiteks, oli naistel keelatud kasutada rasestusvastaseid vahendeid ja teha aborti. Nii oli ka Knut Hamsuni kirjutatud raamatus „Maa õnnistus“, kus keeld aborti teha tekitas nii mitmeidki probleeme. Puudus võimalus enda eest otsustada ja ennast kehtestama panna.
toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu ning ka europarlamendi valimistel. Mina arvan, et Eesti inimesed on ise poliitika koha pealt veidi tagasihoidlikud, kuid neile on antud võimalus kaasa rääkida ning see näitab, et meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis. Selleks, et riigis toimiks demokraatia, peab olema ka aktiivne kodanikuühiskond. See tähendab, et toimub inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgmiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks
Näiteks on valimistel iga kodaniku kohus ja õigus minna valima, et samuti kaasa lüüa riigi valimistes. See on meie endi huvides , et me valiksime. Kedagi ei saa sundida, et ta valima läheks, aga siis ei tohiks tal olla ka õigust valitsust kritiseerida ja valitsuselt midagi nõuda. Paljud inimesed ei ole üldse poliitikaga kursis. Seepärast ongi hea, et otsuseid teevad ainult need, kes on sellel alal kompetentsed. Riik peab kaitsma ka nende kodanike huve, kes valimas ei käi. Nii et ka valimas mittekäinud kodanik võib valitsust kritiseerida. Tihtilugu kirutakse riigikogu, kelle meie, kodanikud ise oleme valinud, muretsetakse et nad ei kuula valijaid ja peavad silmas ainult omakasu. Aga võiks ju suhelda selle kanditaadiga, kelle oleme valinud, uurida, kuidas ta ametis hakkama saab ja näiteks kirjutada talle, kui ta on aidanud vastu võtta seadusi, mis näiteks perekonna olukorda halvendab. Nii et demokraatia on kõikjal meie ümber
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust
Ühiskonnas käitumine · Ole aus ja usaldusväärne teiste vastu · Ole abivalmis, kui keegi seda vajab · Arvesta alati teiste inimestega ja ole viisakas ükskõik kus sa viibid · Oled kohustatud hoidma meie keskkonda puhtana Mõteviisid, mis aitavad maailma paremaks muuta · Säästa vett ja energiat · Austa kõiki rasse ja uske · Sa hea haridus · Ole teadlik sündmustest, mis toimuvad sinu rajoonis · Vanemaks saades on sul võimalik annetada verd ja käia valimas Ole ühiskondlikult aktiivne · Osale heategevuslikel üritustel · Ole tervisliku eluviisiga · Aita vajavaid inimesi annetades asju, mida sul enam pole vaja · Ole teadlik oma riigi ajaloost · Reisides teistesse riikidesse austa nende reegleid ja kombeid Ülesanne · Joonista inimene ning selle ümber kirjuta sõnu, mis iseloomustavad head kodaniku
tõele. Sõprade mõjutusena võib lugeda seda, niiõelda kambavaimu, kui kõik sõprusringkonnas teevad samu asju. Kuigi sõprusringkonnas vaevalt, et arutatakse poliitika ja erakondade teemal siis mõnes seltskonnas on inimesi, kes käituvadki nagu teised. Oma kogemuste järgi on mul sellel teemal küllaltki raske seisukohta võtta, kuna ma ei ole seda eriti uurinud, ega huvitu sellest ka eriti suurel määral. Oma kogemused hakkavad rohkem tekkima sellest ajast alates, kui tuleb kohustus valimas käima hakata, kuna siis peab enne veidi mõtlema, kellest abi oleks. Mina aga veel valimas ei käi, ega teagi, kas hakkan ka siis käima, kui jõuan sellele vastavasse vanusesse. Võin veel kokkuvõtvalt õelda, et minu meelest kõige usaldusväärsem ning usaldust kõige vähem petnud erakond on minu jaoks Keskerakond. Minu arvamuse suurimaks mõjutajaks on olnud meedia ja selle erinevad valdkonnad, samas ei saa kõrvale jätta ka
Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida
Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida
1996. aasta valimistel said sotsiaaldemokraadid, kes valitsesid aastail 19711987, küll ühe koha rohkem, kuid nende põrumine ühel 1998. aastal parlamendis toimunud hääletusel kutsus esile ennetähtaegsed valimised, mille tulemusel nad taas võimult tõugati. Malta puhul on huvitav see, et seal on alati väga suur valimisaktiivsus, kuigi valimistest osavõtt ei ole kohustuslik. Viimastel valimistel käis valimas 93.3% hääleõiguslikest kodanikest ja selle kohta avaldati arvamust, et vilets tulemus. Viimati oli valimisaktiivsus sellest madalam aastal 1971, mil valimas käis 92.5% hääleõiguslikest kodanikest. Malta valitsusjuhiks on ühekojalises parlamendis (Kamra tarRappreentanti) kõige rohkem kohti omava partei esimees. 10. juulil 2007 kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks Malta taotluse liituda euroalaga 1. jaanuaril 2008. Alates 1
Nad on saanud endale palju erinevaid õigusi, mida neil ennemalt ei olnud. Naiste roll on muutunud meeste omaga võrdsemaks ning neid ei peeta enam meestest madalamateks. Ennemalt ei olnud naistel õigust otsustada selle üle, mida nad teha tahavad. Neil ei olnud luba isegi oma arvamuse avaldamiseks. Nende ainsaks ülesandeks oli lapsi kasvatada ja kodu korras hoida. Kõige muu eest kandsid hoolt mehed. Naistel puudusid ka valimisõigus ning õigus osaleda rahvakoosolekutel. Valimas võisid käia mehed ja ka rahvakoosolekutel said osaleda ainult mehed. Tänapäeval on ka naistel õigus osaleda valimistel ja muude riigiasjade otsustamises. Ka riigikogus ja valitsuses töötab järjest rohkem naisi. See näitab, et naiste roll ühiskonnas on võrreldes eelnevaga tõusnud. Seoses naiste rolli muutumisega ühiskonnas on naised saanud endale veel ühe õiguse, mida neil eelnevalt ei olnud. Selleks on hariduse omandamise õigus. Vanasti ei olnud lubatud naistel koolis õppida
See tundub justkui oleks Edkaril Sots Demokraadid ,,käpa all". Tegelikult on asi nii, et mina ei tahaks üldse erakonda kuuluda. Ma ei poolda mitte ühtegi poliitilist vaadet ja mind ei huvita poliitika. Vahel on hea Savisaart või mõnd teist poliitikut sõprade ringis kiruda, aga seda nende mõtteviisi pärast mitte poliitilise kuuluvuse tõttu. Kui rahvas ei taha ise poliitikuks saada, kuid tahavad siiski otsuseid teha võivad nad käia endale meelepärast esindajad valimas. Palju on kuulda, et see tegi nii ja too tegi naa, aga selle peale ütleksin ma nii: ,,Ise te nad valisite, nüüd kannatage ära!" Sven Erik Reinumets
haigekassa kaardid, mida läheb vaja kui läheme haiglasse või perearsti juurde. Terve pere ikka katsub hoida ennast tervena ,sest kellegile ei meeldi olla haige. Perearsti juurde on vaja minna ju ainult siis kui oled haige või kui sul on mingi mure, muidu sa sinna ei sattu. Valitsemine on asi millega peab kursis olema. Iga inimene peaks vähemalt teadma kes on president, kes on peaminister ja kes on linnapea. Meie pere teab seda. Minu ema ja isa käivad alati valimas ja ma usun et nemad on valitsusega väga kursis.
Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäheks raamatu, aga ma ei läinu valima selle pärast, et saada endale raamat või lill, mis paljudes valimisjaoskondades antakse. Mina käisin valimas, sest tahtsin, et minu valitud kandidaat saaks Riigikokku ning sinna ta ka sai. Minu valitud kandidaadil olid ka
Milleks meile aktiivne kodanik ? Inimesed on erinevad. Üks grupp on aktiivseid, teine passiivseid ja kolmas neutraalseid. Passiivsed on need, kes ise ei tegutse, vaid ootavad teiste tegutsemist. Neutraalsed aga omakorda lähevad või ei lähe kaasa üldisega. Aga milleks meile aktiivsed kodanikud? Aktiivne kodanik on inimene, kes osaleb valimistel. Valimistel osalemine on tähtis, sest kui ei käi valimas, siis pole ju tegelikult ka õigust rääkida, kui halb ja ebaõiglane valitseja on. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid üritusi nagu näiteks külalaadad, heategevusüritused. Samas nad korraldavad ka igasuguseid aktsioone. Aktiivne inimene tegutseb ise ja ärgitab ka kaaskodanikke tegutsema. Näite võib tuua kasvõi hiljutisest prügikoristusest
arvestatav ja kuidas olla ennast teostav.Ühiskonnaõpetusega üritatakse saavutada, et õpilane hakkaks ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning omandaks oskuse ühiskonnaellu sekkuda. Mida annab aga mulle ühiskonnaõpetus ? Olen sageli mõelnud sellele, mdia teevad valesti inimesed minu ümber. Inimesed ei tunne seadusi ega tunnista oma kohustusi ühiskonnas. Inimesed, kes ei käi valimas , ei huvitu ühiskonnas toimuvast ,kuid siiski on pahased ümberringi toimuva tõttu .Noored tunnevad seadusi, aga ei tea oma seisukohta . Hakkasin mõtlema, mida saan mina teha ühiskonna jaoks. Mida see annab mulle ja ühiskonnale, kui mina tunnen seadusi, oma õiguseid ja kohustusi. Tänapäeva inimese elutempo on kiire. Töö ja õppimise kõrvalt puhatakse ja ka pidutsetakse. See eeldab kindlasti, et inimesed tunneksid oma õigusi ja kohustusi
Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik liikumine ,millele oli palju toetajaid.Süüdistati hädades demokraatliku liikumist
Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Valimised 6. märtsil 2011 valis Eesti kodanikkond XII Riigikogu. Riigikogu käis valimas 580 264 kodanikku 913 346 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 64 protsenti. Riigikokku kandideeris 789 kandidaati. 9 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine:
Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas Valmisaktiivsus langes eriti järsult pealinnas, kui 2013. käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud
Tavaline inimene, kes poliitikast suuremat ei tea, ei saa aru, miks näiteks enim hääli saanud kandidaat ei pääse kohale, sest hääl läheb erakonnale ja kohale pääseb erakonna nimekirja alusel. Inimesed valivad küll kandidaati, aga häälte ülekandmisega jagunevad hääled siiski erakonnas teisiti. Seega võivad paljud kandidaadid olla vaid häältepüüdjateks erakonnale ning see teeb tegelikult lõpliku valiku. Selline olukord võib olla ka põhjuseks, miks valimas käimine ei ole nii populaarne, kui võiks. Samas on meie valimissüsteemi plussiks see, et ringkonnast edasipääsevate kandidaatide arv sõltub piirkonna hääleõigluslik kodanike arvust. Seega on kõik võrdselt jagatud ning iga valija hääl on sama kaalukas. Arvan, et see on kasulik ka sellepärast, et näiteks piirkonnad, kus elab palju teisest rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke, ei saaks liiga palju sõnaõigust näiteks mõne väikese Eesti maakonna üle.
võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, et oma rahva huvide eest seista. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas maksumaksja rahast ennast ülal peavad. Mina ise olen demokraatia poolt, sest arvan, et kodanikul peab olema võimalus vähekegi enda elu korraldada seal riigis, kus ta elab. Demokraatlik kord on aga hea, sest teoorias peaks see tagama kõigi kodanike võrdsed õigused ja võimalused.
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ning tagavad rahvale heaolu , aga ei läinud nii. Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur. Diktatuur on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel ning inimeste sõnavabadus piiratud
Ligi 45% riikides on vabad. Demokraatlikul valitsemisviisil on mitmeid võimalike ohte ja nõrkusid. Millised on peamised demokraatia ohud? Üks suurim oht on rahva valimisaktiivsus. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks valmistel osalema kogu rahvas, ent tavaliselt jääb valijate osalus 50-70% vahele. Eesti valimisaktiivus on umbes 60%. Mõned kodanikud ei ole rahul valistusega ning nad on pettunud riigis. Mis omakorda põhjustab nendes pahameelt ja nad ei käi valimas. Neil on tekkinud juba oma eelarvamus riigi suhtes, et niikuinii ei muutu miski paremaks. Demokraatia nõrkus on veel rahva teadmatus. Kõik ei ole ühtemoodi informeeritud. Nii mõnigi kodanik ei ole enne valimisi teadlik erakondade programmidest ning lubadustest. Nad teevad oma valikuid juhuslikult. Võib esineda ka olukord, kus valitakse kuulsaid või tuntuid inimesi näiteks sportlaseid, kuid lubadustega ei olda kursis. Ühiskonnas, kus
Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad parem- ja vasakpoolseteks. Poliitikas peetakse parempoolseteks liberaale, konservatiive ja kristlikke demokraate. Vasakpoolsetest on enamlevinud sotsiaaldemokraadid, kelle põhimõtete poolt olen ka mina kõige rohkem. Iga kodaniku õigus ja kohustus on käia valimas, samas ei peeta üldse imelikuks seda, et pooled inimesed valivad täiesti põhjendamatult, teadmata ise, mida tegelt soovitakse, ning mida võib tulevikult oodata konkreetset erakonda valides. Maailmavaade kujuneb elu jooksul ning suure aluse sellele paneb kool. Sotsiaaldemokraatide põhimõte ongi, et kõigile oleks võrdselt kättesaadav kooliharidus, mis on kindlasti väga vajalik ning ei tohiks olla igaühe enda vastutada ja valida
kuna valijad on mõjutatud kõiksugu reklaamide poolt ja ei pruugi valida ratsionaalselt. Kolmas kindel nõrkus on see, et valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud, sest kõik ühiskonna liikmed ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsusi ühikonna üldiste huvide ja heaolu suhtes. Teisiti öeldes, mõningad ühiskonna liikmed ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga ja mõni näiteks peab valimas käies silmas eelkõige enda huve, kui kogu riigi heaolu, majanduse arengut või muud sellist. Seega meile tuntud vabasi valimisi võib pidada ka demokraatia nõrkuseks. Nagu ka Abraham Lincoln on öelnud, ei ole demokraatia kindlasti perfektne, kuid seni kuni midagi paremat välja ei mõelda, on see kindlasti parim olemasolev valitsemisvorm.
teadlik nende tööst ja tegemistest. Poliitikategelased peavad olema aga väga ettevaatlikud oma avalike tegevuste ning väljaütlemiste suhtes. Nad on rahvaesindajad, meie oleme nad valinud ning me usaldame neid. Kui aga poliitik telesaates aluspesu välgutab või figureerib Kroonika ja Playboy veergudel on see usaldus kerge kaduma. Tema tõsiseltvõetavus ning võim kaovad. Minu silmis on riigikogus vaid mõni asjalik liige. Olen valimas käinud vaid ühe korra ning mul on hea meel öelda, et selle poliitiku nimi, kelle valisin, käib meedias läbi haruharva ning ,,kollane surm" teda kindlasti tabanud ei ole. Sama ei saa öelda, aga paljude teiste poliitikute kohta. Aivar Riisalu sai meeletult pahaseks, ähvardas Delfi reporterit ning ei olnud nõus ,,kollastele" küsimustele vastama. Ometigi on härra Riisalu üles astunud arvukates kergsaadetes. Siinkohal tuleks poliitikul valida, kas ta soovib esineda kollases või
järgi sisustada tube. Sisearhitekti ülesanne on kujundada ruumi kõige otstarbekamalt ja muuta see terviklikuks. Ta peab leidma sobiva lahenduse arvestades erinevaid tegureid tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ja ehituslikke võimalusi. Kõigepealt võtab arvesse tellija soovid ja joonestab neid arvesse võttes projekti. Sisearhitekt peab valima ka materjalid, värvid, mööbli ja valgustuse. Ta käib koos tellijaga kauplustes sisustuselemente valimas ja kujundataval objektil töö valmimist jälgimas. Töö on vastutusrikas ruumi kujundus ja materjalid mõjutavad inimeste meeleolu ja tervist. Kui sisearhitektil on väline kujundus välja mõeldud, siis tuleb kõige raskem osa selle kõige paberile joonestamine. Selleks tööks on vaja kindlat kätt ja teravat silma. Joonestada selliseid täpseid asju saab aga ainult hästi valgustatud ruumis ja professionaalsete joonestustarbetega.
valitsus ja nad on teineteisest eraldunud l) Presidentalist- president on ühtlasi ka valitusjuht, puudub peaminister 5) Mille järgi langetavad valijad oma otsuseid, mis mõjutab neid kõige enam? V: Minu arvates on suur roll propagandal ja meedial, need mõjutavad valijat tugevalt. Samuti ka erakondade ja üksikliikmete põhimõtted ja valimislubadused. 6) Kas sinu arvates on valimas käimine kohus või õigus? V: Pigem õigus, sest igas riigis seda pole ja ei saa inimesi panna valima, kes seda teha ei taha.
võib olla kodusel pidamisel olevate kasside üldise arvu drastiline langus. Riiki on kindlasti vaja ning riik teeb palju vajalikku milleta ei saa. Ent see ei tähenda, et riik ei teeks teinekord ka rohkem kui vaja, või midagi sellist, mis oleks võinud ka tegemata jääda. See, et riik toimetab, reguleerib, kohustab ja delegeerib rohkem kui varem, ei tähenda automaatselt ka seda, et kodanikel oleks täna suurem moraalne kohustus käia valimas kui varem. Kui kas kaaskodanik või president ütleb, et „kes valimas ei käi, sel pole õigust peale valimisi ka viriseda (arvamust avaldada) poliitiliste otsuste üle“ või „kes valimas ei käi, laseb teistel (nendel, kes valimas käivad) otsustada enda tuleviku üle“, siis on tegemist manipulatsiooniga. Meie elu puudutavaid poliitilisi otsuseid ei tee „need, kes käivad valimas“, vaid teevad valimiste tulemusel moodustunud Riigikogus loodud valitsus.
Riiki ei oleks ilma kodaniketa, seega riik hoiab ja kaitseb kodanikke. Samas on tegemist suletud ringiga, kus kodanikke poleks ilma riigita. Seega riik, hoides ja kaitstes oma kodanikke, kaitseb ja hoiab ta tegelikult ennast. Populaarne eesti vanasõna ütleb: ,,Iga inimene on oma õnne sepp." Aidates riiki aitab kodanik ka ennast. Mida saab kodanik teha enda ehk oma riigi heaks? Kodanikul on lõputult võimalusi oma riigi aitamiseks. Tuleb lihtsalt mõelda. Juba ainuüksi valimas käimine on riigi aitamine, sest kodanik valib valitsusse isiku, kes jagab temaga samu vaateid. Valides valitsusse endale sobiva kandidaadi on ka riik kodanikule sobivam, sest riik töötab valitsusega eesotsas. Loomulikult võib liituda ka mõne erakonnaga ja üritada ise valitsusse pääseda. Riigi ja kodaniku vaheliseks vahelüliks on ka kodanikuühiskond, milles saab iga kodanik aktiivselt kaasa lüüa. Tuleb vaid leida endale sobiv valdkond. Mittetulundusühinguid,
väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele. Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises. Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust, siis demokraatia ajal kehtestati seadused, et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia. Valmisõiguse said ka naised, naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta. Inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu, aga paraku see nii ei läinud. Tekkis kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda. Paljudes riikides sai võimule diktatuur. Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda, kui
Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega. Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania. Enamikes riikides eelistatakse ikkagi tänapäeval demokraatiat, sest rahvas soovib ise otsustada. Rahval on kohustused ja õigused. Igaühel on õigus inimväärsele kohtlemisele. Näiteks demokraatlikus riigis on inimesel õigus kohtus kaitsele või siis kõigil (nii meestel kui ka naistel) käia valimas. Ajalugu näitab, et inimestele on ikka rohkem meeldinud demokraatia. Demokraatias on palju rohkem õigusi kui diktatuuris. Diktatuuri puhul on tihti tegu inimõiguste rikkumisega. Diktatuuris on paljud asjad inimestele keelatud. Mina eelistan demokraatiat, sest demokraatias on valimisõigus, inimestel on võimalus osaleda riigivalitsemises. Ajakirjandus on vaba. On sõnavabadus. Demokraatia on parim ühiskonna vorm, mis siiamaani välja on mõeldud.
seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-järgult aina rohkem poliitilisi teemasid sisse panema ning koolides korraldatakse poliitilisi loenguid. See laiendab õpilaste silmaringi ja suurendab teadlikkust nii kodumaa- kui ka välispoliitikast. Kohustus minna valima võib tekitada noortes inimestes stressi. Valimisea saabudes kuulevad noored poliitikast väga palju
parlament pääsemisel pole tähtis mitte relvajõudude ainult kandidaadile antud häälte arv, ülemjuhataja.Parlamendi pärusmaaks vaid ka tema asetus partei jääb seadusandlus. valimisnimekirjas. Föderaalriik-Riik, kus piirkondadel Inimesed ei käi valimas, kuna on oma elu korraldamisel suurem 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika.
riigikorraldamises, sõltumata rahvusest, haridusest ja eesmärkidest, kuid mis viib Eestis selleni, et põhimass pooldab lihtsaid ja kiireid lahendusi, kuid need ei osutu tihtipeale kõige õigemateks lahendusteks. Demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub. Meile meeldib enda arvamust ja kriitikat avaldada tavaliselt siis, kui valimised on juba läbi. Mina pole veel valimas käinud, seda vaid sellepärast, et vanus pole lubanud, kuid järgmistel valimistel olen kindlasti kohal. Arvan, et valimisõiguse võiks saada Eestis juba kuueteistkümne aastaselt. Paljudel noortel on juba olemas oma maailmavaade ja ideoloogilised eelistused ning miks ei võiks näiteks riigikogu valimistel ka neid arvestada. Aga et ei jääks vastupidist arusaama, olen ma siiski demokraatia pooldaja. Kuigi ma ei ole saanud praktikat mingist muust valitsemisvormist, vaid olen elanud
Kindlasti on neid teenuseid veel paljugi, kuid kõige enam kasutavad inimesed avalike e-teenustena maksude deklareerimist. Nende teenustega püütakse inimeste elu mugavamaks teha, näiteks politseil on võimalik oma andmebaase kasutada, et järgi kontrollida kahtlusaluse isiku minevikku ning sellepõhjal otsustavad, kuidas tegutseda. Parimaks asjaks millega oma isikut kindlaks teha on ID-kaart. Sellega on võimalik kõike oma isiklikes kohtades käia, makse maksta, valimas käia, kirju lugeda, ja seda kõike kodust lahkumata. Inimene püüdleb terve oma elu mugavuste poole luues sellega järjest enam uusi kergemaid võimalusi tänapäevases ühiskonnas hakkama saada kuid koos sellega ta loob võimalusi kuritegelikele inimestele järjest enam võimalusi mingil moel halba teha. Mina arvan, et e-teenused on ühed vaieldamatult parimad ning positiivsemad viimase aja leiutisi. Tänu neile me võime sisustada oma aega millelegi muule, kui
Sisearhitekt peab leidma sobiva lahenduse, järgides tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ning ehituslikke võimalusi. Sisearhitekt selgitab kõigepealt välja tellija võimalused, soovid ja eelistused ning joonestab neid arvesse võttes projekti. Ta kujundab sobiva ruumipaigutuse ning valib sisustusmaterjalid, värvid ja sisustuselemendid (valgustuse, mööbli). Ta käib koos tellijaga kauplustes sisustuselemente valimas ja kujundataval objektil töö valmimist jälgimas. Töö on vastutusrikas ruumi kujundus ja materjalid mõjutavad inimeste meeleolu ja tervist. Teenindus- ja kaubandusettevõtetes töötavad sisearhitektid nõustavad kliente sisearhitektuuri küsimustes ja täidavad individuaaltellimusi. Näiteks köögifirmas töötava sisearhitekti ülesanne on projekteerida köök vastavalt tellija soovidele ja ruumi võimalustele. Lähedased ametid: arhitekt, disainer. Millised on töötingimused?
poolt, siis seisan hea selle eest, et kõik teed Saaremaal saavad tolmuvabaks!". (Lause ei pruugi sõna-sõnalt korrektne olla - toim.). Ja nüüd on Reformierakond võimupartei, kuid kruusateid on Saaremaal ikka veel nii palju, et tolmab. Selline asi mulle ei meeldi! Kui ikka midagi lubad, siis tuleb see ka ära teha! Ma arvan, et selleks, et me saaksime öelda: ,, Just sellist Eestit me tahtsimegi!", tuleks igal inimesel alustada sellest, et ta peaks käima igal võimalusel valimas, mitte pärast ohkima teiste valikute pärast. Nagu öeldakse :,,Suni hääl loeb!".
Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega. See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi? Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju
· Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist vanemad inimesed ja see on hea võimalus neile seda infot jagada, kuna paljud noored ei loe ajalehti. Ajalehed · Postimees. Paljude inimestel on see tellitud ja seda saab üleriigiliselt tellida, et siis info jõuab peredesse. Ka vanemad inimesed loevad ajalehed läbi ja saavad interneti puudumisel postkontoris teenindajat valimas käija. · Maaleht.Inimesed, kes maapiirkonded elavad tellivad rohkem maalehte, kui teisi lehti ja see on hea viis nendeni jõudmiseks. · Eesti Päevaleht. Minu arvates loevad seda lehte rohkem linnainimesed ja ka äriga tegelevad inimesed, seega peaks selle kaudu jõudma ka nendeni. · Delovye Vedomosti. Selle lehe kaudu jõuab ka venekeelse elanikkonna kodudesse.
vihaga ja kitsarinnalisusega ning kehtestada end kui võrdväärsetena europiididega. Tänapäeval püsivad küll teatud eelarvamused, afro-ameeriklaste suhtes, kuid neid sallitakse rohkem kui vanal ajal. Sooline diskrimineerimine on argipäevane teema, mis on tingitud ühiskonna piirangutest õrnemale soole. Aegade algusest on naised olnud kodupidajad samal ajal kui mehed käisid mööda maailma seiklemas ja raha teenimas. Kui kord tärkas naistel mõte, et ka neil peaks olema õigus käia valimas ning teha tööd, siis mehed ainult naersid selle idee peale ja käskisid neil kööki süüa tegema minna. Tol ajal ei olnud probleemis süüdi viha naiste vastu, vaid pigem viha mõtte vastu, et naine võiks olla iseseisev ning mehest sõltumatu. Maya Angelou ütles kunagi, et mehed vihkavad seda, mida nad ei tunne, ning mida nad ei tunne on haritud naised. Mehed lausa jälestasid mõtet, et naistest võiksid saada nendega võrdväärsed
annaabi.ee 
