Malta (2)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
MALTA
Referaat
Pärnu 2009
Riigihümn: L-Innu Malti
Pealinn: Valletta
Pindala: 316 km²
Riigikeeled: malta ja inglise
Rahvaarv: 0,4 miljonit
Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km²
President : Edward Fenech Adami
Peaminister : Lawrence Gonzi
Iseseisvus : 21. september 1964
Rahaühik: euro [EUR]
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .mt
Telefonikood: 356
Poliitiline süsteem: vabariik
Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%)
ELiga ühinemise aasta: 2004
Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia , Sloveenia , ja Küpros.
Malta
Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Għawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest . Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd .
Asukoht kaardil :
Malta Vabariigi moodustab kolm väikesaart: Malta, Gozo ja Comino. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Asukoha tõttu oli Malta vallutatud tuhande aasta jooksul. Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200 . aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu Order of Knights of the Hospital of St John asukohaks ning seejärel Briti impeeriumi osaks.
Malta vabanes Suurbritannia okupatsiooni alt alles 1964 aastal ning iseseisvus sama aasta septembris.
Malta suurimad linnad on :
Attard
Bahar ic-Caghaq
Bugibba
Mellieha
Sliema
St Julians
St Paul's Bay
Valletta
Malta kuulub nii Euroopa Liitu kui ka Rahvaste Ühendusse
Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.
Malta ja Eesti suhted.
Eesti ja Malta kahepoolsed suhted on olnud läbi aegade head.
26. augustil 1991 tunnustas Malta Eesti Vabariiki, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992. Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise leppe, mis allkirjastati 2. detsembril 1997 ning mis jõustus 1. jaanuaril 1998. Eesti ja Malta allkirjastasid 3. mail 2001 ka topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis jõustus 22. jaanuaril 2003.
Maltal on AukonsulaatU Eestis ( Pärnu mnt 15, Tallinn, 10141 )
Riigikeel
Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel, Malta keel pärineb araabia keelest ja on selle lähedane sugulane.
Kahel eelmisel sajandil oli seal tugev inglaste mõju ja paljud sidemed on tänini säilinud. Maltalased räägivad peaaegu eranditult väga head inglise keelt. Riigikeel on malta keel, kuid inglise keel on tunnustatud ametliku keelena. Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt. Kunagi oli Malta ametlik keel ka itaalia keel.
Malta keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega.
Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas. See on ka ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas.
Malta tähestik:
A,a; B,b; Ċ,ċ; D,d; E,e; F,f; Ġ,ġ; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; Ż,ż; Z,z.
Malta poliitikast
Maltal on juba aastakümneid valitsenud sisuliselt kaheparteiline süsteem, mille ühe pooluse moodustab konservatiivne Natsionalistlik Partei ja teise sotsiaaldemokraatlik Leiboristlik Partei. Valimistel osaleb ka mitmeid väiksemaid erakondasid, aga need ei ole suutnud parlamenti pääseda.
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, mis andis vasakpoolsetele tugeva löögi kogu maailmas, ongi selles saareriigis olnud enamasti võimul konservatiivid. 1996. aasta valimistel said sotsiaaldemokraadid , kes valitsesid aastail 1971 -1987, küll ühe koha rohkem, kuid nende põrumine ühel 1998. aastal parlamendis toimunud hääletusel kutsus esile ennetähtaegsed valimised, mille tulemusel nad taas võimult tõugati.
Malta puhul on huvitav see, et seal on alati väga suur valimisaktiivsus , kuigi valimistest osavõtt ei ole kohustuslik. Viimastel valimistel käis valimas 93.3% hääleõiguslikest kodanikest ja selle kohta avaldati arvamust, et vilets tulemus. Viimati oli valimisaktiivsus sellest madalam aastal 1971, mil valimas käis 92.5% hääleõiguslikest kodanikest.
Malta valitsusjuhiks on ühekojalises parlamendis (Kamra tar-Rappreżentanti) kõige rohkem kohti omava partei esimees.
10. juulil 2007 kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks Malta taotluse liituda euroalaga 1. jaanuaril 2008.
Alates 1. jaanuarist 2008 kehtib euro Maltal seadusliku maksevahendina, asendades Malta liiri (MTL) lõplikult kindlaksmääratud vahetuskursiga €1 = 0,429300 MTL.
Malta majandusharud:
Saare kõige tähtsam majandusharu on turism
Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb.
Malta Vabariigi sümboolika:
Malta vapp Malta lipp
Kokkuvõte:
Malta on oma pindalalt sama suur kui Lihula vald, kuid seal elab 400 000 inimest ja lisaks on saarel peatumas hulgaliselt turiste, kes on Malta üks peamisi tuluallikaid. Maltaasustus on sedavõrd tihe, et raske on tõmmata piiri külade ja linnade vahel. Maltal saarele on ehitatud 365 kirikut, raske on uskuda , et nii palju kirikuid ühele pisikesele saarele ära mahub. Ometi mahuvad ja nad on suured, paljud tähelepanuväärse arhitektuuriga ehitised. Kuna saarel looduslikku magedat vett pole ja vihma sajab harva, ei ole ta tüüpiline Vahemere saar: lopsakaid palme ja rohelust asendab kiviklibu, pikki liivarandu aga kõrged kaljud. Saarel pole ühtegi metsa ja puid üldse on vähe (ainult seal, kuhu inimene nad kasvama on pannud). Oma kristallpuhta veega on Malta sukeldujate lemmikkoht .
Eestlane ei tea Maltast tavaliselt kuigi palju, kui ehk välja arvata kuulus Malta pits ja ajalooõpikutest tuttav Malta ordu.