Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millisesse erakonda ma tahaks kuuluda või üldse ei tahaks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid millisesse erakonda kuuluksin või ei kuuluks mina?
Millisesse erakonda ma tahaks kuuluda või üldse ei tahaks.
Eestis on palju erinevaid erakondi. Igal inimesel on võimalus leida endale vastavalt oma vaadetele sobiv erakond. Kuid millisesse erakonda kuuluksin või ei kuuluks mina?
Kui ma kuuluksin mõnda erakonda siis oleks see parempoolne, sest nii palju kui minu mõtted poliitikasse jõuavad on need parempoolsed. Samuti on sellised ka minu huvid. Minu üks vanematest teenib märkimisväärse summa tehes selle jaoks rasket tööd. Kui sealt võtta maksudeks maha suurem summa, kui neil kes teenivad palju väiksema töö eest vähem raha, oleks see, minu arust, ebavõrdus.
Samasugune ebavõrdsus lasub Keskerakonnal. Erakonnal millesse ma kindlalt kuuluda ei taha, noorte seas suurt ebapopulaarsust kogunud erakonna juhi, Edkar Savisaare, tõttu. Minu arvates on väga tülgastav vaadata Savisaart kellel on roos hambus. See tundub justkui oleks Edkaril Sots Demokraadid „käpa all“.
Tegelikult on asi nii, et mina ei tahaks üldse erakonda kuuluda. Ma ei poolda mitte ühtegi poliitilist vaadet ja mind ei huvita poliitika. Vahel on hea Savisaart või mõnd teist poliitikut sõprade ringis kiruda, aga seda nende mõtteviisi pärast mitte poliitilise kuuluvuse tõttu.
Kui rahvas ei taha ise poliitikuks saada, kuid tahavad siiski otsuseid teha võivad nad käia endale meelepärast esindajad valimas. Palju on kuulda, et see tegi nii ja too tegi naa, aga selle peale ütleksin ma nii: „Ise te nad valisite, nüüd kannatage ära!“
Sven Erik Reinumets
Millisesse erakonda ma tahaks kuuluda või üldse ei tahaks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fledix Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Politoloogia konspekt
8
docx

Politoloogia konspekt

Poliitika subjekt-poliitika tegija. Poliitika subjektide liigitamise alused: · subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R). Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest):

Politoloogia
Avaliku halduse esseed
8
docx

Avaliku halduse esseed

NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt

Avalik haldus
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Valitsusparteid väidavad reforme tehes sageli, et kuna kodanikud valimistel nende poolt hääletasid, andsid nad sellega poliitikutele mandaadi, st kiitsid heaks just niisuguse poliitika. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt.

Ühiskond
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

· Tuleb uurida seda, mis on varjatud (tuhnida peidetud sõnumites jne) · Teeb üldistusi isikute kohta Ratsionaalse valiku teooria: · Tänapäevane institutsionalismi variant · Uurimise alla võetakse persoon, eelkõige valija · Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob? · Vaatleb, kui palju kasutatakse ära ratsionaalset valijat. · Nt Erakonda A saab parlamendis valimiste tulemusena 51 kohta. Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija? · Indiviidil on olemas oma eelistused, mis on ka välja kujunenud. Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine. Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas(Institutsionaalne lähenemine) Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas

Ühiskond
Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel
58
pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

argumentum ad hominem. Inimene ei puutu üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku poliitikaga valimiste ajal. Sel ajaperioodil on temal kui eesti vabariigi kodanikul võimalus lüüa kaasa riigielu korraldamisel. Sellel ajal on ülimalt tähtis teada, kas poliitik, kelle poolt hääletama minnakse, on see õige. Oluline on aru saada, kas poliitik tugineb loogiliselt ülesehitatud argumentidele enda kõnedes või kasutab hoopis demagoogilisi võtteid, et võita üksikinimese hääl ning saavutada valimistel edu. Inimesel, kellel juba on teadmisi demagoogiavaldkonnas, on valimistel palju lihtsam: ta saab aru, milline poliitik räägib õiget juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid mitte tundev inimene võib tihtipeale hääletada just selle kandidaadi poolt, kelle jutt kõige

Filosoofia
Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus
33
pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele . Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest. Seejärel toimus tulemuste analüüsimine, kus püstitati uus ühine ülesanne, milleks oli pool -

Inimgeograafia uurimismeetodid
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2.Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsaial kaitset. 3.Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku

Ühiskonnaõpetus
KULTUURIPÄEVIK
13
docx

KULTUURIPÄEVIK

partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid. Näitus koosnes nii tol ajal peidus püsinud teostest kui ka nendest, mis näitustele jõudsid Näitus oli kokkupandud huvitavalt, sest oli jagatud pisemateks ruumideks, kus teosed olid thti asetatud kokku olles, kas nn ametlikukud või mitteametlikud, kuid tihti olid kõik teosed ühel või teasel visil seotud. Teostes oli näha kunsti suhet üiskonnaga ja kuidas need teineteist vastastukuselt mõjutavad. Antud näitust saab kasutada erineate ajaloo teemaliste kirjandie juurs, kuid samuti rääkides sellest, kuidas mjutab meie hetkeline ühiskonnaseisund ajaloo või mineviku nägemist. Galerii alguses jalõpus olid teose, mis polnud tehtud küll näitusele vastaval ajal, kuid olid tagasivaatavad sellele. Nendes teostes oli näha, kuidas nähti nõukogude aega aastal 1990-2000

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun