Poliitika subjekt-poliitika tegija. Poliitika subjektide liigitamise alused: · subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R). Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest):
NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt
Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Valitsusparteid väidavad reforme tehes sageli, et kuna kodanikud valimistel nende poolt hääletasid, andsid nad sellega poliitikutele mandaadi, st kiitsid heaks just niisuguse poliitika. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt.
· Tuleb uurida seda, mis on varjatud (tuhnida peidetud sõnumites jne) · Teeb üldistusi isikute kohta Ratsionaalse valiku teooria: · Tänapäevane institutsionalismi variant · Uurimise alla võetakse persoon, eelkõige valija · Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob? · Vaatleb, kui palju kasutatakse ära ratsionaalset valijat. · Nt Erakonda A saab parlamendis valimiste tulemusena 51 kohta. Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija? · Indiviidil on olemas oma eelistused, mis on ka välja kujunenud. Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine. Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas(Institutsionaalne lähenemine) Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas
argumentum ad hominem. Inimene ei puutu üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku poliitikaga valimiste ajal. Sel ajaperioodil on temal kui eesti vabariigi kodanikul võimalus lüüa kaasa riigielu korraldamisel. Sellel ajal on ülimalt tähtis teada, kas poliitik, kelle poolt hääletama minnakse, on see õige. Oluline on aru saada, kas poliitik tugineb loogiliselt ülesehitatud argumentidele enda kõnedes või kasutab hoopis demagoogilisi võtteid, et võita üksikinimese hääl ning saavutada valimistel edu. Inimesel, kellel juba on teadmisi demagoogiavaldkonnas, on valimistel palju lihtsam: ta saab aru, milline poliitik räägib õiget juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid mitte tundev inimene võib tihtipeale hääletada just selle kandidaadi poolt, kelle jutt kõige
vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele . Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest. Seejärel toimus tulemuste analüüsimine, kus püstitati uus ühine ülesanne, milleks oli pool -
sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2.Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsaial kaitset. 3.Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku
partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid. Näitus koosnes nii tol ajal peidus püsinud teostest kui ka nendest, mis näitustele jõudsid Näitus oli kokkupandud huvitavalt, sest oli jagatud pisemateks ruumideks, kus teosed olid thti asetatud kokku olles, kas nn ametlikukud või mitteametlikud, kuid tihti olid kõik teosed ühel või teasel visil seotud. Teostes oli näha kunsti suhet üiskonnaga ja kuidas need teineteist vastastukuselt mõjutavad. Antud näitust saab kasutada erineate ajaloo teemaliste kirjandie juurs, kuid samuti rääkides sellest, kuidas mjutab meie hetkeline ühiskonnaseisund ajaloo või mineviku nägemist. Galerii alguses jalõpus olid teose, mis polnud tehtud küll näitusele vastaval ajal, kuid olid tagasivaatavad sellele. Nendes teostes oli näha, kuidas nähti nõukogude aega aastal 1990-2000
Kõik kommentaarid