Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigikogu (0)

1 Hindamata
Punktid
Riigikogu
Töö kostas
 Armands
Ja Martin
Toompea loss
Iseseisva Eesti esimene  parlament  - Asutav Kogu – pidas oma esimesed 
istungid "Estonias". Seejärel tuli Asutav Kogu (1919–1920) kokku Toompea 
lossi Valges saalis, kus ei olnud aga piisavalt ruumi kogu saja kahekümnele 
liikmele. Valges saalis pidas istungeid kuni oma hoone valmimiseni 1922. aasta 
sügisel ka I Riigikogu.
Juhid
Riigikogu esimees -  Ene Ergma
Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv
Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas
Eesti sümbolid 
               
Eesti Vabariigi hümn 
Eesti Vabariigi hümn on 
koorilaul "Mu isamaa, mu 
õnn ja rõõm", mille viisi lõi 
1848. aastal saksa päritolu 
Soome  helilooja   Fredrik  
Pacius. Eestikeelsed sõnad 
kirjutas laulule Johann 
Voldemar   Jannsen .
Ajalugu
Eesti Vabariigi iseseisvus  kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. 
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 
Järgnes Saksa  okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda 
Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. 
veebruaril. 
Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7.  aprillini , kui 
rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli 
põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 
Valimised
6. märtsil 2011 valis Eesti kodanikkond XII Riigikogu. Riigikogu käis valimas 
580 264 kodanikku 913 346 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 64 protsenti. 
Riigikokku kandideeris 789 kandidaati . 9 üles seatud erakonna nimekirjas 
kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. 
Kõige enam kogusid hääli Eesti  Reformierakond , kes sai 164 255 häält (28,6%) 
ja Eesti  Keskerakond , kes kogus 134 124 häält (23,3 %). 
Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi 
künnise ületasid neli erakonda - Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, 
Erakond Isamaa ja Res  Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Document Outline

  • Slide 1
  • Toompea loss
  • Juhid
  • Eesti sümbolid 
  • Ajalugu
  • Valimised
Riigikogu #1 Riigikogu #2 Riigikogu #3 Riigikogu #4 Riigikogu #5 Riigikogu #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiigrike100 Õppematerjali autor
Kirjeldus

Sarnased õppematerjalid

Riigikogu
6
docx

Riigikogu

29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918

Ajalugu
Riigikogu
7
doc

Riigikogu

Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu ­ parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid ­ käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded

Ühiskonnaõpetus
Riigikogu ajalugu
2
docx

Riigikogu ajalugu

kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. III Riigikogu asus riiki juhtima 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus

Ühiskonnaõpetus
Eesti Vabariigi Riigikogu – 90
3
doc

Eesti Vabariigi Riigikogu – 90

Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu ­ 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas

Ühiskonnaõpetus
Politoloogia
12
docx

Politoloogia

Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse

Politoloogia
Sisepoliitika 1918-1939
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse

Ajalugu
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine ­ EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine ­ meeleolude muutumine, riigikorra kaitse

Eesti uusima aja ajalugu
Esiajalugu
37
odt

Esiajalugu

1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai 1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee. Avati Eesti esimene (Tallinna-Pääsküla) elektriraudtee; asutati Kaubandus- 1924 Tööstuskoda (tegutses a-ni 1940, taasasutatud 1989). Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi 1. detsember kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu). 1925 Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. 28. oktoober Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma elektritramm. 1926,18. Raadio-Ringhääling alustas korrapäraseid saateid. detsember 1928 Hakati rajama põlevkivikeemiatööstust. Rahareform (markade ja pennide asemele kroonid ja sendid), Eesti valuuta 1. jaanuar rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit).

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun