"Milleks meile aktiivne kodanik?" (8)

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Näiteks Eestis elavad Vene Föderatsiooni kodanikud saavad osaleda Venemaa Riigiduuma ja Venemaa presidendi valimistel. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda valimistel hääletajana. Ka europarlamenti võib kandideerida, omades ükskõik millise EL-i liikmesmaa kodakondsust

Ühiskonna eksami konspekt

· Ühetaolised e võrdsed kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks · Otsesed hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale · Hääletamine on salajane valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada · Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel: · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid

Ühiskonnaõpetus

Ühindkonna eksami kordamine

 Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks  Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale  Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada  Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel:  Valimiskomisjon registreerib kandidaadid  Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni  Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse  Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased

Riik, poliitika, valitsemine

 Väliskeskkond Kodanikukultuur - viitab inimeste poliitikateadmistele ja uskumustele, emotsioonidele ja hinnangutele, aga ei võta arvesse kultuurikonteksti ega tavasid laiemalt -> poliitilist režiimi ei pane paika institutsioonid, vaid inimeste suhtumine poliitikasse ning millised on nende teadmised, huvi ja kui valmis nad on poliitikas osaluseks. Selle alusel on kodanikukultuuril kolm ideaaltüüpi:  Osalev: kodanike vabadus ja aktiivne ja huvitatud suhtumine poliitikaelus toimuvasse ja ka valmisolek vajadusel reageerida  Alluv: kodanike suhteline huvi poliitikas osalemisest, kuid olukorra muutmiseks pole midagi valmis ette võtma - > ei tunneta emd täieõiguslike või tõhusate sekkujatena  Võõrandunud: puudub igasugune poliitiline huvi ja teadlikkus poliitilistest protsessidest või isegi poliitilistest kodanikuõigustest

Poliitika

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud