Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see,
21.saj: David Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May Angela Merkel- Saksamaa kristliku-demokraatliku riigi juht, liidukantsler Urmas Reinsalu- IRL juht Sotsialism 19. saj keskpaik, seoses töölisklassi (proletariaadi) kujunemisega. Marx, Engels "Kommunistliku partei manifest". Ideoloogia on läbi teinud suuri muutusi, algsest radikaalsusest on paljuski loobutud. 1. ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid võimalusi 2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele: inimõigused võimaluse saada haridust võimaluse omandada elukutse võimaluse leida tööd. Majandus: mitmesektoriline konkurentsimajandus, riikliku sektori suur osakaal, valitsus reguleerib kogu majandust, väldib maksude abil osa inimeste liigset rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks. Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse elatustaseme.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.
kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid. Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse sageli lausa elu mõtet. Just laste olemasolu oli vanasti abielu õnnestumise põhinäitaja. SEKSUAALFUNKTSIOON Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi pole need enam karistatavad. Perekond pakub turvalisemat seksuaalsuhet, eriti tänu armastusele, lugupidamisele. Seksuaalsuse 4 dimensiooni: soojätkamine armastus nauding sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd,
Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainultosaliselt · Riik tegutseb majandus valdkondades, kus a) Eraettevõtlus tegutseda ei taha (keskkonnakaitse(see ei ole tulus)) b) Ei tohi (riigikaitse, transport) c) Ei tule toime Millest sõltub Euroopa energia? Venemaa gaasist. Ukrainast ja Valgevenest tulevad gaasi ja naftajuhtmed läbi. Ühiskondade võrdlus tööstusühiskond Postindustriaalne ühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon firma Ülikool Põhiotsustajad ärimehed Eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö
välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest.
3. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu. Olukord, kus ületöötavate kohtunike käes kestavad kohtuvaidlused aastaid, õõnestab rahva usku sõltumatusse ja efektiivsesse kohtusüsteemi. Seetõttu ei või kohtusüsteem olla alarahastatud ega kannatada kaadrinappuse all. 4. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad. See eeldab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul. 5. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud
Kõik kommentaarid