Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine (2)

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?
Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäheks raamatu, aga ma ei läinu valima selle pärast, et saada endale raamat või lill, mis paljudes valimisjaoskondades antakse. Mina käisin valimas, sest tahtsin, et minu valitud kandidaat saaks Riigikokku ning sinna ta ka sai. Minu valitud kandidaadil olid ka sobivad lubadused ning need olid seotud haridusega. Tänu Internetile on võimalik nüüd uurida poliitikute kohta vajalikku informatsiooni. On teada, et mitmed poliitikud ei oma vajaminevat haridust vaid on omandanud mingi muu erialase hariduse, aga sellest hoolimata on nad pääsenud Riigikokku. Ma arvan, et poliitikud ei pea kindlalt haridust omama, mis on Riigikogus vajalik, sest nad võivad enda omandatud haridusega väga ilusti hakkama saada. Eesti ei käi paljud hääletamas ning peale hääletamist on neil häda, et meie poliitikud ei täida oma lubadusi, aga ma arvan, et neid, kes ei hääletanud neid ei peaks see huvitama. Hääletamas käimine pole kondaniku kohustus, aga see on õigus mis on antud igale kodanikule.
Eesti kodanikul on kohustus hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest, kui nad abi peaksid vajama. Minul veel isiklike lapsi pole nõnda ei pea selle pärast muretsema, et neile oleks mingi abi vajada. Kunagi kindlasti tuleb see aeg, kui pean ka oma laste eest hoolitsema. Hetkel on mul võimalus hoolitseda oma õepoja eest, kui ta on meil külas ning see tuleb mulle endale kasuks, sest ma saan väikeste lastega hästi läbi ja oskan nende eest hoolitseda. Kuid mul on ka üks kindel kohustus seoses oma vanaisaga, kellel on olnud juba kaks korda vasakpoolse ajuinsult ning seetõttu on tal parem käsi halvatud ja ta ei suuda peaaegu mitte üldse rääkida. Iga nädal pean mina tema habeme ära ajama , sest ma olen meie perekonnas kõige kogenum selle tegemiseks. Seda võiks ka teha tema abikaasa ehk minu vanaema, aga kuna temal on raskusi liikumisega, siis ei ole see tal kahjuks võimalik. Mõlemad vanavanemad on raske puudega ning neile on määratud hooldaja , kes peab nende eest hoolitsema, aga kuna hooldaja on ise peaaegu iga päev pikalt tööl, siis tuleb minul ja mu õel ja vennal ning emal nende eest hoolitseda. Hooldaja kannab iga kuu selle raha vanaema arvele ning tema annab mulle raha, et ma ostaksin vajaminevad asjad. Ma arvan, et on õige määrata paljudele vanuritele hooldajad, sest nende sugulased võivad elada palju kaugemal ning pole võimalust igapäevaselt neid vaatamas käia. Praegu on väga levinud, et noorem põlvkond elab linnas ning nende vanavanemad elavad maal.
Eesti kodanik on kohustatud võtma riigikaitsest osa, kui ta on 16.-60. aastane mees.Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega . Mina olen selle poolt, et iga meessoost isik võiks kaitseväe teenistuse läbida, sest see annab mehe füüsilisele olekule palju juurde. Kaitsevägi paneb ka paljud mehed mõtlema, kui tähtis on kaitsta oma riiki ja kodanike, kelle hulgas on ka enda sugulased ja perekonnaliikmed. Minu jaoks on kaitsevägi üks etapp meheks saamiseni ning kõigil kellel on võimalus võiks selle siiski läbida, sest iial ei või teada kuna teenistuses omandatud teadmisi võib vaja minna. Kriisi korral või sõjaajal on igal mehel teadmised, kuidas õigesti tegutseda tehes koostööd teistega ning vajalikul ajal kasutada sõjalisi vahendeid. Kuid ma olen vastu sellel, et saata meie tublid sõjaväelased teise riiki lahedama sõjalist olukorda. Sõjaväelased saavad küll selle eest tasu, aga see pole siiski õiglane, kui peaks keegi haavata saama ning hiljem surem, siis raha eest seda tublit meest tagasi ei too. Alles hiljuti 15. oktoober langes Afganistanis Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 kaitseväelane kapral Agris Hutrof, kes oli 25. aastane noor ja eeskujulik mees, kellel oli terve elu veel ees. Kuid ühes lahingukontaktis sai ta nii raskel haavata, et suri hiljem ühes hospidalis. Need sõjaväelased lähevad küll vabatahtlikult sinna, aga see ei ole siiski aus neid sinna saata, sest nad pole mitte mingil viisil kindlustatud, et tulevad sealt eluga tagasi. See oleks täielik katastroof, kui kõik sealsed sõdurid peaksid langema, sest meid eestlasi on niigi vähe ning pole vaja, et neid veel hukkuks teise riigi eest võideldes. Ma arvan, et läheb veel kaua aega, kui Eesti Vabariik mõistab, et võideldakse kellegi teise võitlust, aga loodetavasti ei lange enam ükski meie sõdur selles sõjas.
Eesti kodanikus olemine tähendab mulle head. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Eesti kodanikuna on mul võimalus läbita kaitseväe teenistus ning ma ei pea selle eest midagi tasuma ja mis on mulle ka väga hea, sest see aitab mind edasises elus, kui ma soovin edasi minna politseisse. Kaitseväes saan vajalikud oskused koostööks ja muuks vajaminevaks elus. Ma ei pea ka muretsema oma vanaduspõlve pärast, sest ma tean, et minu sugulased, kes on Eesti kodanikud on kohustatud hoolitsema minu eest. Eesti kodanikuks olemine on väga hea ja kasulik Eesti Vabariigis elavatele inimestele, sest see soodustab seda, et sul on natukene lihtsam hakkama saada.
KAREL VARIK
12.B