Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ma ei ole kunagi olnud eriline poliitikaasjade jälgija, sest minumeelest tundub see kõik nii räpane. Mind pole kunagi huvitanud erakonnad ja nende plaanid. Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob
Milline poliitiline ideoloogia on kõige sarnasem minu maailmavaatele Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakonnakorraldusest. Sama kaua kui on eksisteerinud poliitilise ideoloogia mõiste, on olnud ka lahkarvamusi ideaalse korralduse määramises. Ma usun, et see on selle tõttu, et pea igal inimesel on erinevad huvid ja eesmärgid ja muidugi peetakse kõige õigemaks seda, mis on oleks soodsaks pinnaseks nende realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid kui määratleda väga üldiselt,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames
süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse 1 normideks ning nende üksikharude normideks. Õigusnormide sotsiaalse sisu järgi saab neid liigitada regulatiivseteks ja õigust kaitsvateks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused. Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused...................................................................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma
Kõik kommentaarid