Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis (3)

2 HALB
Punktid

Lõik failist

Demokraatia
1920-1930. aastail - võidukäik või kriis
Demokraatia
on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku
riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis
"valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast
pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes
seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu
riigi võimu enda kätte haarata.
Demokraatlik
riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati
diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid

Demokraatia 1920-1930-aastail - võidukäik või kriis #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarits Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Demokraatia 1920-1930

valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule, kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Ajaloo kontspekt: peatükid 3 - 5

miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on

Ajalugu
thumbnail
40
docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid?

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja Saksa Keisririik. Saksamaa pidi nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa ja ta pidi loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sellist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Et Saksamaa tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu ei tohtinud Saksamaa oma vägesid viia ega sinna kindlusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, et miks neid süüdistati. Nad arvasid, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid rahulepingule alla kirjutama. Nad unistasid kaotuse tasa tegemisest

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- ­ õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism ­ Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism ­ Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia ­ Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda ­ Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon ­ Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine ­ Tööstuse eelisarendamine.

Ajalugu
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus  Allveelaevad - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba ja reisilaevu – „Lusitania“ (tõi kaasa USA sõttaastumise) Meeleolud rindel  sõjavaimustus hakkas mööduma  oodati sõja lõpu  inimeste psüühika sai kannatada “Kadunud põlvkond” 5. Eluolu ja majandus I maailmasõja aastail. Sõja lõpp. Sõja tagajärjed. Iseloomustage muutusi, mida tõi kaasa sõda majanduses ja eluolus. Milliste sündmuste tulemusena ja millal lõppes sõda Idarindel, millistega Läänerindel. Iseloomustage olulisemaid tagajärgi, mida sõda kaasa tõi. Muutused majanduses ja eluolus  rindel vajati-relvi, toitu, riietust, jalanõusid  tööle naised ja noorukid, traditsiooniline peremudel purunes

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· Uue tehnoloogia rohkem kulusid, kui tõi ei paigutatud kiire juurutamine tulu. kodumaise tööstuse · Panganduse ja arendamiseks) laenusüsteemi kolooniatesse või areng. laenati( nt Probleemiks suur konkurents, mille Venemaale) tagajärjel tekkisid monopolid. Üldistius: Suurriikidele oli iseloomulik uuenduste läbiviimine ( näiteks tehnoloogias, tööstuses ja mujal), sest see aitas kaasa riigi kiiremale arengule. Näiteks juurutas USA uut

Ajalugu




Kommentaarid (3)

asson profiilipilt
Andres Asson: Täis sitt !!!!!! Ärge tõmmake !!!!!! Mingit abi ei ole!!!!!!!!
19:29 26-09-2010
feipii profiilipilt
feipii: Natuke kesine oli kuidagi :(
00:26 08-12-2008
asti18 profiilipilt
asti18: Võiks sisukam olla
00:37 22-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun