Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskerakond (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mulle meeldib erakondadest Keskerakond . Minu arvates on Keskerakond selline, mis on täitnud enamused oma lubatud lubadused. Samas arvan ma ka, et Keskerakond keskendub eelkõige inimesele ning sellele, kuidas muuta inimeste elu lihtsamaks ja kuidas oleks inimesel parem. Teisest küljest ei saa ma õelda, et Keskerakond oleks täiuslik ning ei tee vigu, kuid nagu on teada, siis ei ole miski maailmas täiuslik ja alati valitakse see, mis on täiuslikkusele kõige lähemal. Keskerakond on minu arvates erakondadest usaldusväärseim, samuti ei luba Keskerakond võimatuid asju ning selliseid asju, mis kunagi tegelikult tõeks ei saa. Nagu näiteks on lubanud Reformierakond 15 aastaga Eesti 5 edukama Euroopa riigi hulka viia. Minu arvates on see isegi veidi absurdne, kuna kui inimesel on vähegi mõistust, siis ta teab, et see ei ole Eesti-suguse riigi puhul

Keskerakond #1 Keskerakond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor plix93 Õppematerjali autor
Kirjeldus sellest, miks minu arvates on keskerakond usaldusväärne ja mis seda tõestab.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Erakond

ja Keskerakonna vahel ning üritatakse üksteist vägagi maha teha. Kuid samas on nende huvid ikkagi eesti rahva heaolu parandamisel mitte nagu Keskerakonnal kes mõtleb kuidas vene rahvustest inimestele meelejärgi olla ning siis nendelt võimalikult palju hääli korjata ,et siis võimalikult kõrgele pääseda ametiredelil. Samuti on minu arvamust ,et Reformierakond on just see õige mõjutanud kindlasti pere, sõbrad, meedia. Kui ikka kodus räägitakse ,et vot just see erakond on parim ja täidab enda lubadusi nagu nad valimis ajal neid lubasid siis tundubki ,et just see erakond on kõige parem ning ei tekigi oma arvamust. Muidugi on ka sõbrad need kes mõjutavad seda kuna samuti õues saadakse kokku räägitakse näiteks enne valimis erakondadest ning siis igaüks räägib milline erakond just temale kõige rohkem meelejärgi on ning kui kellegil teisel on teistsugune arvamus hakatakse kohe negatiivseid näiteid tooma selle erakonna kohta ning siis mõtledki ,et

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
58
pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

Sotsidel Ossinovski raha, IRLil Raudse ja Stelmachi raha ning ega Reformierakonna Meikari raha päritolu ole ju tänaseni päris selge. Kõigil on olnud omad rahad. Meie oleme ainsad, kelle kohta praegu tuleb välja nii, et meil nagu selle Moskva rahaga mingit kokkupuudet ei olnudki,“ ütles Edgar Savisaar (Postimees 2013). Siin viib ta tähelepanu enda erakonna pealt teiste erakondade peale ehk kasutab ta inimesest lähtuvat argumenti „ka sina.“ Savisaar viitab sellele, et kui Keskerakond ongi midagi halvasti teinud, siis ega teisedki erakonnad igasugusest süüst täiesti puhtad pole. „Teate, mina olen igas inimeses kindel senikaua, kuni mul ei ole põhjust arvata temast midagi muud,“ ütles Edgar Savisaar (Postimees 2013). Siin näitab Savisaar ennast paremast küljest, viidates sellele, et tema on aus ja õiglane inimene ning ilma põhjuseta ta teistest inimestest halvasti ei arva. „Oleme lasknud inimesel rääkida, oleme vaielnud temaga

Filosoofia
thumbnail
14
docx

Propaganda mõju Eesti riigis

võtta 30-aasta vanusest õigekeelsus sõnaraamatust. Propaganda mõiste on pärit Vatikanist. Selle võttis kasutusele paavst Gregorius XV, kes kasutas toona sõna propagàre, mis tähendab ladina keelest tõlgituna ,,levitamist" (Ehasalu 2008). Sellest tulenevana võib defineerida propagandat kui levitustööd, et võita inimesi enda poolele. Ideede ning vaadete laialdast meediasse paiskamist, et inimesed eelistaksid vastavat objekti. Minu uurimistöös on see objekt mõni erakond, mis oma loosungeid jagades poolehoidjaid meelitab. Propagandat võib tõlgendada ka teisiti. ,,Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust." Propagandaks võib lugeda ka reklaami nagu arvas Renee Remmel. Tema tõlgendaks seda sõna positiivse suunitlusega. Propagandana mõistab ta siis pigem ainult enda ideede levitamist kõige tavalisema reklaami näol (Remmel 2009). Arvamuste kokkuvõtteks tuleb propagandale omistada definitsioon, mis omaks

Uurimistöö
thumbnail
8
docx

Avaliku halduse esseed

Samuti on niigi kõiksuguste otsuste langetamine suhteliselt keeruline, sest koalitsioon ja opositsioon on väga vaenulikud üksteise suhtes, tihtipeale tundub mulle, et nad üldse ei mõtlegi, mille jaoks üks või teine asi hea on, vaid lihtsalt protestivad teineteise vastu kiusu pärast. Mida rohkem erakondi seega esindatud on, siis seda hullemaks olukord läheb. Siiamaani on neljas Riigikogu valimises võitj erakond kogunud ligikaudu 30 kohta, on väga tõenäoline, et nii see ka jääb. Ähmaselt, kuid siiski on tekkima hakanud jõuvahekorrad, kus kaks viimast valimist on esile kerkinud kaks liidererakonda, kes oma tulemuste poolest on teineteisele väga lähedal ja kolmas parteid neist juba tunduvalt kaugemal. Ehk siis praeguse arutelu põhjal oleks muster selline: ligikaudu kuus erakonda saab oma esindatuse, võitja tulemus ei ületa 1/3 Riigikogu kohtade piiri ja kaks erakonda on võrdlemisi

Avalik haldus
thumbnail
33
pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2

Inimgeograafia uurimismeetodid
thumbnail
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

see, et minister saab sedasi professionaalsemalt oma tööle keskenduda (pole kõrvalkohustust). Miinuseks see, et nende inimeste asemele tulevad asendusliikmed, keda tegelikult sinna sisse valinud o Lõpetatakse, kui saadik mõistetakse kohtulikult süüdi (2 korda juhtunud: Villu Reiljan ja Margus Hanson) või kui saadik ise soovib lahkuda. o Erandjuhul lõpetatakse saadiku õigused teovõimetuse ja surma puhul · (Iga erakond võib parlamenti kandideerijate nimekirja panna kuni 125 liiget) · Saadiku privileegid: o Kõrge palk ­ 4 keskmist palka; komisjonide esimehed ja aseesimehed saavad rohkem; kehtib nö 1.0 süsteem, kus lihtsalt riigikogulane saab 0,65 o Kuluhüvitised o Enne 2003 aastat ametis olnud saadikud saavad riigikogulase pensionit 2 aastat riigikogus ­ 40% RK palgast (ametis oleva RK) 6 a ­ 60% RK palgast

Ühiskond
thumbnail
2
docx

Poliitiline arutlus

,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks,

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun