Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valgustuskirjandus - REFERAAT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgustus, filosoof, zanr, rousseau, kuulsamad, draama, valgustuskirjandus, voltaire, filosoofiline, tuntuks, valgustaja, defoe, robinson, lessing, herder, goethe, kirjanikud, autoreid, diderot, seiklusromaan, kirjutised, crusoe, seiklused, swift, sterne, filosoofid, valgustusideed, valgustajate, mitmekesine, arutus, optimism, montesquieu, jacquesTartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis
Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.
milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2
Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid"
Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale.
sealsest olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul. Tegemist on õpetusliku looga inimese ja looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise valgustuskirjanduses kuulub ,,Robinson Crusoe'le" eriline koht. Kuigi Defoe polnud filosoof, hakati juba 18. sajandil selles teoses nägema kütkestavat uut elufilosoofiat. Tutvunud autoriga, arvan, et Defoe oli andekas kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada. Olles ise seda raaamatut lugenud, võin öelda, et see on väga huvitav ning kaasahaarav raamat. Soovitan seda ka teistele. Jonathan Swift (1667-1745) Teos: ,,Gulliveri reisid"
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis.
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)
Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia. Inimesed kirjutavad palju kirju (Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas
Valgustus 18saj. Tähistab Euroopas kodanluse tormilioselt laienevat vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse
kirjanike osalemine poliitilises elus Jonathan Swift (1667-1745) Iirimaa “Raamatute lahing”(1701) – antiikmaailma saavutused ületavad uusaegseid “Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine “Gulliveri reisid”(1726) – Swift on suur inimpõlgur, suured kriitilised üldistused nii oma ajastu kui ka tulevikuühiskonna kohta – hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis; I Liliputtide maa II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid essee “Projektidest”(1697) – käsitleb sots elu probleeme essee “Puhastverd inglane” (1701) – arusaam puhastverd inglasest on fiktsioon pamflett “Kõige lihtsam viis dissenteritest lahti saada” (1702) “Hümn häbipostile”(1703)
Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism (mõiste mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.), ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Maksiim - üldist ellusuhtumist väljendav põhimõte, käitumisreegel v. juhtlause / Lühikesse lausesse pandud elutarkus või reegel.
Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur)
pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir,
· Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d
sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
Valgustus 1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda. 2
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,
erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609. aastal avaldatud ,, Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldse ajastu" draama vastavalt jälgis. Tema arvates ei sobinud hispaania teatrisse antiikteatri põhimõtted, kus publik nõudis teistsugust, elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Ta ei pidanud vajalikuks tõmmata piiri tragöödia ja komöödia vahel. Samuti ei olnud tarvis kinni pidada mingisusgustes koha- ja ajapiirangutest.
Kirjutamise stiil on raskepärane, mitmemõtteline ning kasutatakse palju sümboleid. Kõige rohkem barokseid jooni on Hispaania kirjanike luules ning draamakirjanduses. Tol ajastul oli palju elukutseliste näitlejate rändtruppe ning avati palju avalikke teatreid, kuhu sai väikese raha eest minna. Näidendid olid 3-vaatuselised ja nende vaheaegadel esitati laulu- ja tantsunumbreid. Ka näidenditesse põimiti palju laulu ja tantsu. Lope Felix de Vega Carpiot (1562-1635) peetakse rahvaliku draama loojaks. Ta kirjutas väga palju näidendeid (arvatavasti üle 2000). Tema teostest kujunesid välja Hispaania teatri põhilised näidendiliigid, milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht")
tõelisem kui reaalne ja realism peale üsna samal ajal halb maailm. Romantilisest luulest arenes Montesquieu (1669-1755): Muusika oli tähtsaim suund välja estetistlik luule. ,,Pärsia kirjad" 1721 ja ideaal (tähtis tonaalsus, Tõuseb esile teatud Voltaire (1694-1778): ,,Mikromegas" häälestatus ja varjundid) esteetiline nõue, teatud Rousseau (1712-1778): Eksootika (idamaisus jne) ilu(ideaal)- täpselt keegi ei . ,,Arutlus teadusest ja Fragmentsus romantikute tea, mis see on, ning see ei kaunitest kunstidest" loodud (pea) hõlma endas ainult
tahab. Tema eluhoiakuks oli anda järele kõikidele oma ihadele. Teised olid talle kui mänguasjad ja meelelahutajad. Ta oli sõnaosav, et teised enda kasuks pöörata. Tartuffe Ta on silmakirjalikkuse ja teeskluse võrdkuju. Ta oli vaimulik, ning ei arvestatud, et ta vaimul võib käituda ebamoraalselt. Ta üritas näida oluliste inimeste ees hea ning sõbralik, kuid tegelikkuses ta selline polnud. · Mis on valgustus? Too välja valgustuse tunnused ja 5 autorit. 18.sajandi kultuuri- ja kirjandusvool, kus hakati tähtsustama demokraatlikke ideid, loomulikku inimest ning teadmisi. 3 tähtsamat riiki kus levis: Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Tunnused 1. Juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. 2. Usk loomulikku inimesse. Looduse ees on inimesed võrdsed ning kõigile tuleb anda võrdsed õigused end arendada ja tõestada. 3
Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud. Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid
Kirjanduse KT Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi.
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige
annaabi.ee 
