Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Valgustusaeg 19. sajand - sarnased materjalid

kirik, jakobson, hurt, petaja, ausammas, usule, simustele, koit, pimeduse, priiuse, seltsis, igavesti, heledat, paradiisi, raskest, peterson, kees, rjel, eestvedaja, aleksandrikooli, kustutada, llul, tuletatud, sealjuures, alama, suuremaks, muga, kaevama, armastama, katkend, brad
thumbnail
19
doc

Valgustusaeg Euroopas

Ta pidas ühiskondliku elu aluseks eraomandit, kui leidis, et vajalikud on ka abinõu ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetust jakobiinide ametlik ideoloogia. Denis Diderot oli prantsuse kirjanik ja filosoof ". Ta oli esimese prantsuse entsüklopeedia (1751-1772) peatoimetaja. Diderot oli ka tunnustatud teatri- ja kunstikriitik, prantsuse vaimuelu juhte. Selle teose vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, ning selle esimesed kaks köidet määrati hävitamisele. Siiski jätkas Diderot tööd illegaalselt ja viis selle, 28 köitest koosneva väljaande 1772.aastal lõpule. ,,Entsüklopeedia" uudsus seisnes eelkõige selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samuti hukkamõistvaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ning ideedele.

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Valgustusaeg

VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud ·

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

See mis kusagil kaugel põhjas toimus, oli Eurooplastel ähmane ettekujutus (info liikus hobustega, aeglaselt). Kroonika, mis anti välja Liivi sõja ajal. Esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

................................29 Kokkuvõte.........................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 31 4 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841. a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist-poliitik, pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik ­ need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks:

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Minevikus toimunud sündmused

isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist ­ kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde. *Emakeelset jumalateenistust kirikutest. Eestikeelne raamat Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud 1535- Esimene säilinud eestikeelne trükis ­ Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). Mõisted:

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”;  ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa;  emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

(Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani "Perno Postimees" püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele.) 1869-18-20 juuni toimus Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Selle eestvedajaks oli "Vanemuise" selts eesotsas Jannseniga. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi priiuse 50. aastapäev. Tegelikuks eesmärgiks oli eestlaste ühtekuuluvustunde ja iseteadvuse kujundamine ning laulukultuuri arendamine. Laulupeol on väga suur tähtsus eestlaste ajaloos. Ta kasvatas eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. MÕISTED Palvekirjade aktsioon-1864.a.taluperemehe A. Petersoni ja Johann Köleri alustatud palvekirjade kampaania, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele.

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

 Kompositsiooni reeglid- ülesehitus  Looduse ülitäpne kujutamine  Valguse ja varju kujutamine Faktid: 1. Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid. 2. ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT, TEADUST JA IGAPÄEVA ELU. 3. Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku. 4. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. 5. Inimesed küll usukusid Jumalasse, kuid kirik ei olnud enam kõige dikteerija. HUMANISM 6. Hakati kasutama modelle, keda tundma õpiti- arenes anatonoomia. 7. Matemaatikat hakati pidama väga tähtsaks kunstis ja elus. 8. Kunsti eesmärk polnud mitte jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. 9. Maalikunstiga hakati kaunistama ka muid kohti peale kirikute. 10. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemust maailmast. 11. Hakati kasutama tulirelvi. 12. Leonardo Da Vinci oli vasakukäeline. 13

Muusika ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Eduard Ahrens ­ pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ­ ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald ­ lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil ­ eesti keele uurija 1840 aastatel ­ algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ­ ,,Perno Postimees" ­ J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine ­ Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus *Muutused majanduses ja põllumajanduskriis (pärisorjade töö ei olnud tootlik) *Talurahva rahulolematus Aasta Seaduse sisu Mida andis talurahvale?

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

' le. Tema võimuletulek tõi kaasa konflikti tema ja parlamendi vahel. Need tulenesid mitmetest asjaoludest: · kuninga isik ­ Sotimaal oli ta harjunud valitsema absolutistlikult, aga parlament polnud Inglismaal absolutistliku korra kehtestamisega nõus. Teiseks oli probleem usus ­ James I oli katoliiklane aga Inglismaal oli anglikaani kirik. Ta üritas Inglismaad nendes aspektides muutma hakata, aga see oli parlamendile vastuvõtmatu. Lisaks hakkas kuningas ise ilma parlamendi nõusolekuta makse kehtestama. Veel tekitas probleeme see, et kuningas hakkas tegelema monopoolsete õiguste müümisega teatud firmadele (ainuõigus ühe v teise asjaga tegelemiseks). Kolmas probleem oli

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste- lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist. Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid Vanemuine (Tartus) ja Estonia (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. Rahvusliku ärkamisaja esimeseks tähtsündmuseks peetakse üldiselt Esimese üldlaulupeo toimumist Tartus 1869. aastal. Umbes sel ajal hakkasid lisaks Jannsenile aktiivselt tegutsema ka teised rahvusliku liikumise olulisimad eestvedajad, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Tähtis roll oli mitmetel teistelgi, sealhulgas Jannseni tütrel, poetess Lydia Koidulal

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud ­ natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi ajaloo isa Frantisek Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay. Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng. PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789-1799 moodsa aja nurgakivi ­ Ranke. Sotsiaalne revolutsioon ­ suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine ­ visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad ­ vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis ­ 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon ­ usupuhastus. Poliitiline opositsioon -

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

*toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus. *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad ­ vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

) >> kreiskool (saksa k.) >>gümaasium (saksa k.) >> Tartu ülikool (saksa k.) Iseloomusta C.R.Jakobsoni elu ja tegevust. http://www.abiks.pri.ee Tartus sündinud ja Tormas kasvanud rahvusliku liikumise tähtis tegelane. Sai tuntuks 1863. aastal Vanemuises peetud isamaakõnega. Ostis Vändra lähedale Kurkjale talu ning osales põllumajandusseltside töös. 1878.a. hakkas välja andma ajalehte Sakala. Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. Tema liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. 1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Tema surm 1882.a. vapustas kogu eesti ühiskonda. Iseloomusta J.V.Jannseni elu ja tegevust. Vändras kasvanud rahvusliku liikumise algastate kesksem juht. Suurim ettevõtmine oli ajaleht Perno Postimees, mis hakkas ilmuma 1857.a. Kolinud Tartusse saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse.

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

laulupeo korraldamiseks. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 18. -20. juunini 1869 Tartus toimunud eestlaste üldlaulupole tuli ligi tuhat lauljat ja tillimeest. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. 8. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsoone. Rahvusliku liikumise liidriks tõusis nüüd Hurt (1839-1907). Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Agaralt lõi Hurt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, midades ettekandeid eesti ajaloost ja rahvaluulest. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Selles olukorras võittis ta vastu Janseni pakkumise asuda. "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. 9

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun