Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Valgustus, Viini kongress ja selle kooskõla. - sarnased materjalid

kongress, valgustus, kameralistid, preisimaa, koosk, montesquieu, voltaire, filosoof, rousseau, valgustust, hendas, pidasid, majandusharud, francois, lisminister, pikim, euroopale, kauaks, tteid, seaduslikkuse, liikumisi, kski, andestada, henemine, itjate, aegajalt, kohtuda, tamisel, perspektiiv, hineb, iesti, leppimine, seniste, rase, otsima, monarhiat
thumbnail
8
docx

Ameerika, Viini kongress, Napoleon, Prantsuse revolutsioon

Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6. Austerlizi lahingus 1805 kaotati inglismaale. 7. KAART: Liidetud riigid= madalmaad, Rooma. Vasallriigid ehk liitlased= Reini Liit, Hispaania. Iseseisvad riigid= Türgi, Suurbritannia. 8. 100 päeva= Napoleon oli uuesti 100 päeva võimul. 9. Venemaa sõjakäik= 1812a. suure armeega tegemist. Vene armee taganes, kuni toimus suur Bordinoo lahing. Kaotused olid mõlemalt poolt suured. Viini kongress 1814-1815 1. Eesmärk= Euroopa korrastamine. Riigipiiride korrastamine. 2. Osalejad= Kõik euroopa riigid v.a Türgi. 3. Otsused= restauratsioon (endiste valitsejate võimu taatamine). 4. Põhimõtted= restauratsioon, solidaarsus (õheskoos kriiside lahendamine), tasakaal (et ükski riik ei oleks liiga tugev, see kehtis siis tugevate riikide puhul) 5. Püha Liit= Igasuguste revolutsioonide mahasurumine, kuhu kuulusid idaõukonnad (Venemaa Austria, Preisimaa) 6

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791, Viini kongress, Uued liidud

Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi

Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon

Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid)

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine

8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord.

10.klassi ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Prantsuse keel asendas ladina keele. Ainult Austria õukonnas üritati 18. sajandi keskpaigani prantsuse keele pealetungile vastu seista. Euroopas hakati esimest korda valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima, kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit ­ risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt ulsaldusväärseteks katoliiklasteks. See, et reformatsioonist kõrvale jäädi, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj ­ valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist · Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi · Valgustus lähtus ­ 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2.

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Saksa-Rooma keisririik on praktiliselt killustunud. Vürstid suudavad saavutada pol sõltumatuse. Viimase lihvi Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest. Väga laastav on 30-aastane sõda, mille tagajärjeks on Saksamaa maj, kult ja pol allakäik. Riigid on üldiselt nõrgad, eranditega Preisimaa ja Austria, millest saavad tugevad tsentraliseeritud riigid. Austria on Habsburgide pärusvaldus ning hakkab laienema. Austria jääb katoliiklikuks maaks. Böömimaa allutatakse Austriale peale ususõdasid ning Austria vallutab endale ka Ungari. Tradits Austria on heterogeenne. Austria oli universaalriigi ideoloogia edasikandja. Valitsejavõim Austria aladel tugevnes. Austria suudab edukalt võidelda ka Türgi ekspansiooni vastu. Uusajal on suurriik ka Rootsi (1561 ­ 1721)

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Viini kongress

Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis viibinud uus Prantsuse kuningas koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad:

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

kui ühte on rohkem; teoses on ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus ­ Hippokratese vanne ­ kohustab arste võitlema patsientide elu ja tervise eest Herodotos ­ 5.saj keskel hakkas uurima ja kirja panema lähema ajaloo sündmusi ­ ajaloo isa; teos "Historia" keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, ka eellugu, kirjeldab Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid; püüab välja tuua õpetliku iva Sokrates ­ 5.saj. II pool, Ateena filosoof, ei kirjutanud ühtegi teost, edastas vaateid suuliselt, ei võtnud tasu; vooruse olemuse mõistmine ­ filosoofia peamine mõte; õpetaja kohus oli õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi ta ise jõudma; teadmine võimaldas voorust mõista; kes teab, mis voorus on, käitub vooruslikult; vooruse olemuse tundmine on vooruse alus; demokraatlik riik polnud vooruslik, ta ise käitus rahulikult, kuid ta õpilased astusid demokraatia vastu relvaga välja; 399 eKr anti ta noorsoo rikkumises

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ajaloo arvestus

Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud. Konstitutsiooniline monarhia Pärast seda, kui juunis 1791 ebaõnnestus kuninga põgenemine välismaale võttis Asutav Kogu vastu 1791. aasta septembris vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria. Seadusandlik võim kuulus kaheks aastaks valitud Seadusandlikule Kogule. Vabariik 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus ­ Rahvuskonvent ehk lihtsalt Konvent. Konvendi esimesel istungil võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim. Kuningas hukati. Kõike parempoolsema osa moodustasid zirondiinid, kes olid vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Riigi alustoeks pidi saama ettevõtluse vabadus

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18. sajandil kasutusele Immanuel Kant, tähistas sellega inimkonna vaimse vabanemise protsessi. Valgustusajastuks on nimetatud 18. sajandit. Valgustust valmistasid ette avastused loodusteaduste vallas. Kõige olulisemaks oli loodusseaduste avastamine. Jõuti selleni, et universumis toimivad seadused, inimesel on võimalus neid taibata ja kõike on võimalik kirja panna võrrandite, valemite abil. Teine oluline asi oli see, et lõplikult juurdus arusaam, et Maa ei ole universumi keskpunkt ­ see aitas tekkida Jumalaeitusel (ateism). Lõplikult tõestas heliotsentrilise maailmapildi olemasolu 1632

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond ­ see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism ­ usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine ­ uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18

Ajalugu
512 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Euroopas. Ta oli ka väga silmapaistev väejuht, peaaegu terve oma elu viibis ta sõjakäikudel. Riigi lagunemine: Pärast Karl Suure surma jagasid Karl suure poja-pojad omavaheliste tülide pärast Frangi riigi kolmeks, keisritiitel kaotas oma autoriteedi. Algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Algasid rüüsteretked araablaste, viikingite ja ungarlaste poolt. *Valgustus Kujunemine: Valgustussajandiks nimetatakse 17. - 18. sajandit. Valgustus sai alguse Inglismaal, pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse. Valgustus: pimedusest välja toomine. Vana maailmapilt oli vale, sest see olu liigselt usus kinni. Valgustuse põhijooned: · peamine kriteerium oli inimmõistus · ideaaliks oli ratsionalistlik maailmakäsitlus · eeskujuks oli paljude kohtade pealt loodus

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469­399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Pärast surmamõistmist

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Absolutism ja valgustus ajastu

§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise

Ajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus. Claude J Rouget de Lisle ­ Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga. 1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis. Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas.

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Õhtumaa 1 määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid olid eurooplaste jaoks despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Nad olid europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

John Milton ­ türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes ­ pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke ­ kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes ­ teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist".

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Uusaeg, ajalugu

· Parlamentarism ­ Absolutismi kõrval valitsenud kord. Kehtis võimude lahusus ehk kõike ei juhtinud üks isik(kuningas) vaid ka rahva poolt valitud esinduskogu, kes koos kuningaga valis peaministri. Lahutatud olid seadusandlik-, täidesaatev- ning kohtuvõim. Sai alguse Inglismaalt aastal 1689, mil võeti vastu ,,Õiguste bill" ehk ,,Bill of Rights", mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja. · Valgustus ­ Valgustussajandiks peetakse 18.sajandit. Seda peetakse ka kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. Valgustus suunas inimesei mõtlema iseseisvalt, mitte tegutsema vastavalt kiriku ja autoriteetide tahtmisele. Rene Descartes: ,,Cogito, ergo sum" e ,,Mõtlen, seega olen". Empirism ­ teadmiste allikaks on kogemus. Deism ­ Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

industriaalühiskonnaks ja uus elulaad, sai alguse linnastumine. Põllumajandusliku tootmise valdkonnas olid Euroopa eri piirkondade vahel olulised erinevused: Lääne- Euroopas oli sajandite jooksul pärisorjus kaotatud, Ida-Euroopas püsis aga 19.sajandini. Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia ­ valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia ­ valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ajaloo üleminekueksam 8.klass

merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Renessansiajastu ­ tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp ­ Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
7
docx

8. klassi ajaloo eksam

kirjanduse väljaandmine : ilmus esimest korda eesti keele piibli täielik tõlge. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid rahva hulgas kalendrid .Need sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduse, küll arstimise valdkonnast. 5.VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt, mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II (Preisimaal) või Katariina II (Venemaal) näitel. Uus maailma pilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni inimsilmale kättesaamatud .See tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väidetele

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
8
docx

8. klassi ajaloo eksami piletid

Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa 19.sajandil

eesõigustele. Samuti sai siit alguse inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik - inimesed sünnivad vabade ja õiguslikult võrdsetena, et kõrgema võimu allikas on rahvas, et kõik inimesed on seadus ees võrdsed, et kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast, et eraomand on puutumatu. Paljud põhimõtted olid tuntud juba enne 1789. aastat. Revolutsiooni ideelise aluse oli loonud valgustus. Ameerika lahkulöömine Inglismaast oli nii näiteks vastuhakust isevalitsusele kui õnnestunud katseks rakendada valgustusfilosoofide ideid tegelikkusesse. Kuid just sündmused Prantsusmaal raputasid maailma ja põhjustasid nii omas ajas kui ka hiljem rohkem diskussioone kui ükskõik milline teine ühiskondlik murrang. Kuigi Prantsusmaal taastati absolutism, ei olnud tagasipöördumine vana korra juurde enam võimalik. Napoleoni sõdade kaudu levisid uued ideed kogu Euroopas

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Uusaja algus

rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused ­ idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia ­ valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ­ ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Absolutism ja valgustus

vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun