Närvisüsteem, aju, mälu (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Närvisüsteem - õppematerjal

Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada. Keskaju

Bioloogia

4

odt

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu ­ kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem ­ piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga

Bioloogia

1

doc

Närvisüsteem

Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust,

Bioloogia

4

doc

Närvisüsteem, närvid, refleksid

Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd

Bioloogia

3

docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem ­ koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks ­ Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar ­ Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi

Bioloogia

4

doc

Hingamine

Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS ­ õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL ­ õhu suunamine kõrri KÕRI ­ koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU ­ õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD ­ juhivad õhu kopsudesse KOPSUD ­ katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS ­ närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ­ roieteva

Bioloogia

2

doc

Närvisüsteem

Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU

Bioloogia

20

odp

Närvisüsteem

NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: ­ Suuraju ­ Piklikaju ­ Keskaju ­ Vaheaju ­ Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõ

Bioloogia

Kommentaarid (0)