portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga. Sobib hautatud ja praetud kalaroogade/liharoogade ning ka hakkliharoogade lisandiks. · Pariisi kartulid Toorestest kartulitest võetakse kuulikesed läbimõõduga 1,5
Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist.
Kuumad ja külmad joogid 196 8. Toitlustusteeninduse alused 203 Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203 Teeninduse liigid 206 Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208 Ettevalmistustööd teenindamiseks 211 Ruumide ja laudade kaunistamine 221 Roogade ja jookide serveerimise tehnika 223 Erinevate roogade serveerimine 230 Klientide teenindamise protsess 242 Selvelauad 248 Catering-teenus 260 9. Töökorralduse alused toitlustuses 263 Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
täisväärtuslikud valgud, taimsed rasvad, mineraalained ja vitamiinid. Nendest oleneb põhiliselt toiteväärtus. Kõrge toiteväärtusega on puu- ja köögiviljad, piimasaadused, munad, liha, maks ja kala. Madalam toiteväärtus on ühekülgsetel, rafineeritud toiduainetel suhkur, tärklis, toidurasvad. Nn. asendatavad toitained on mittetäisväärtuslikud valgud, loomsed rasvad ja süsivesikud. Kõik ülejäänud toitained aitavad kujundada toidu teatud omadusi maitset, aroomi, värvust, samuti avaldavad teatud toimet ergutavat, uimastavat, ravivat, aga ka kahjulikku. Toiteväärtust mõjutavad veel toidu energiasisaldus, maitseomadused ja omastatavus. Energiasisaldust mõõdetakse kilokalorites (kcal) ja kilodzaulides (kJ). 1 kilokalor vastab 4,184 kilodzaulile. Toitained annavad energiat järgmiselt: 3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g
Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus asub kogu muna rasv. Munad jaotatakse A- parima kvaliteediga B- keskmise kvaliteediga C- kasutatakse ainult toiduainetetööstuses. A- klassi munad jagatakse munade keskmise massi järgi: XL- vähemalt 73g L- 63- 73g M- 53- 63g S- alla 53g. Mõisted Rasv- oluline komponent juustu tootmise, rasvast sõltub juustu maitse ja aroom. Laktoos- piimasuhkur, mis annab piimas leiduvatele kasulikele bakteritele kasvuks ja arenemiseks vajalikku energiat, pannes sellega aluse fermentatsiooniprotsessile. Juuretised- ehk starterkultuur, on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse piimale eesmärgiga tõsta piima happesust. Laap-. Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümi valmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm.
........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4
Sobib kasutamiseks kookides, iirise valmistamisel, kastmetes ja hoidistes. Turbinado - on helepruun ja mahedamaitseline toorsuhkur, mille kristallide pinnal leidub karamellsuhkru jääke. Sobib kasutamiseks küpsetistes ja tee magustamiseks, oma struktuurilt sobib valge suhkru asendamiseks. Melassisuhkur - on tumeda värvusega niiske suhkur, milles on toore suhkrusiirupi ehk melassi sisaldus kõige suurem, see annab suhkrule ka värvuse, maitse ning aroomi. Sobib hästi jõulujookidesse ja -kookidesse, tomatitoitudesse ja grillmarinaadidesse. Soolastele toitudele annab sügavama aroomi ja maitse. 1.2.3 Valge suhkur. Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 70 10 4 sojajahu
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Kondiga tükid-raguu(siga,vasikas,kana) · Valmistamine o Enamasti kastmes hautatud o Lihatükid praetakse väheses rasvas · Pann korralikult eelkuumendatud · Panni täitmine 2/3 o Vamistatakse kaste-tomatipasta ja vein(hape) aitavad kiiremini pehmendada o Ühendatakse praetud liha ja kaste, hautatakse liha pehmeks Kastmed · Nuuta roog mahalasemaks · Täiendada roa maitset ja koostist · Suurendada roa toiteväärtust · Parandada roa välimust · Mitmekesitada roa viilistlemise võimalusi.Kastmete valmistamisel on olulisem õige maitse kui toitainete säilitamine Kastmete liigitus · Soojad ,külmad · Värvisuse järgi-pruunid,heledad,valged · Kastmevedeliku järgi-puljong,piim,vein,õlu ,mahl · Tiheduskomponendid-rasvas kuumutatud jahu,rasvata kuumutatud jahu,maisi-või
kujundatuna suurtelt vaagnatelt. Fursettlaud - kasutatakse tavaliselt vastuvõttude puhul, kui suhteliselt väikeses ruumis tuleb teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel ka külaliste täpne arv teada. Fursettlaua katmisel püütakse lähtuda külalistele maksimaalse mugavuse loomisest. Arvestatakse, et inimesel on vaid kaks kätt taldriku, söögiriista, klaasi ja salvrätiku hoidmiseks, roogade ja jookide valimiseks ning söömiseks. Juurviljad Porgand kotletid,mahl, püreesupid Kaalikas ühepajatoidud, toored kaalikaampsud, keedetud kaalikas Punapeet pajad, salatid, kotletid Redis hautatud redised, salatid, võileivale Naeris hautised, supid, salatitesse Pastinaak supid, praetult pastinaak, konservid Mugulad Kartul, Sibul, Aedviljad: Avokaado - ameerika pirnloorberi vili. Avokaadod on pirni kujuga, 720 cm pikad ja kaaluvad 0,11 kg
kasutamise vajadust. Basiilik: Eriti armastatud ürt Vahemeremaades. Basiilik mahendab rasvaste lihatoitude maitset, aga sobib hästi ka lahjema linnuliha ja kalaga. Basiilikut sobib kasutada ainult marinaadides kuna ta ei kannata kuumust. Rosmariin: Natuke mõrkjas maitse meenutab pisut männivaiku. Rosmariin sobib ehk kõige paremini lambaliha, kana, köögiviljade ja kala juurde, samuti ulukilihaga. Erinevalt teistest ürtidest ei kaota rosmariin ka pikaajalisel kuumutamisel oma aroomi ja annab lihale ka hea lõhna. Tüümian e. Aed-liivatee: Nimi pärineb arvatavalt ladinakeelsest sõnast thymos, mis tähendab elujõudu. Ja tõesti, pehmelt aromaatse ja sooja, peaaegu magusavõitu maitsega tüümian puhub ju elu sisse ka kõige igapäevasemale toidule. Sobib pea igasuguse lihaga, aga ka köögiviljadega. Estragon: Estragon on hõrgu, kergelt magusa ja aniisi meenutava aroomiga, toob kõige paremini välja lamba-ja linnuliha, mereandide ja sealiha maitse.
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesup
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
(neid sisaldas ka porgand). Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). Seejuures on C-vitamiini kaod ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb eelkõige suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Toiduks tarvitatakse kaalikat keedetult, küpsetatult, hautatult, samuti toorelt. Ta võib kuuluda väga mitmesuguste roogade koostisse. Väga kohane toorsalatite koostisosana. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Väga kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat just vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul. Samas on kaalikas vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul. Allikas www.eestitoit.ee Naeris Sarnaneb kaalikale, on lapiku kujuga ja varajasem köögivili. On mahlasem ja maitsvam kui kaal.
Austraalia 478 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Uus-Meremaa 498 Kasutatud kirjandus 508 Foto ja maitsekirjeldusega esitatud veinide nimed 509 © Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega.
tükeldatud kalgendi järelsoojendamine saadakse väiksema veesisaldusega toode. Saadud juustumass nõrutatakse ja liigne vadak eraldatakse pressimise või isepressumise teel. Juustude soolamine võib toimuda kuiva soola sissehõõrumise teel või asetatakse juustukangid soolalahusega täidetud vannidesse. sooldub keskmiselt 24 päeva. Pärast soolamist viiakse juustud spetsiaalsetesse keldritesse valmima, toimuvad biokeemilised protsessid, juust omandab iseloomuliku maitse, aroomi, mustri. Piimhappelisel käärimisel eraldub süsihappegaas, kaasneb ammoniaagi eraldumine. Gaasid kontsentreeruvad, tekitades surve, tulemuseks ,,silmakesed" või augustus, suurus ja arvukus oleneb eelnevast tehnoloogiast. Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse juustusid valmimise ajal pidevalt. Tehnoloogiast oleneb ka valmimisaeg, võib ulatuda mõnest nädalast kuni aastani.
rahulikult läbi paljude veinitootjate ja kaubamärke omandamise (nt Sandeman). Koduleht www.sogrape.pt. Sogrape veinitootjad ja kaubamärgid: * Callabriga * Casa Ferreirinha * Constantino * Finca Flichman (Argentina) * Gazela * Grão Vasco * Herdade do Peso * Mateus * Morgadio da Torre * Pena de Pato * Planalto * Quinta de Azevedo (Vinho Verde) * Quinta dos Carvalhais Reserve Range * Terra Franca * Vila Regia Lõuna veinid: 26 *Ferreira (Port) * Offley (Port) * Robertson (Port) * Sandeman (portvein ja serri) 27 House of Calem AA Calem asutati 1859 Antonio Alves Calemi poolt. Mõne ajaga arendas House of Calem turge ja nüüd müüb oma veine rohkem kui 30 erinevas riigis. Maja toodab Port veini ning vahuveini. AA Calem on üks tähtsamaid kaubamärke Portugalis.
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (palsamiäädikas) l 12,64 balt-format
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Lehed on pehmed ka kasvavad kuni 12 cm pikkuseks. · Hiina teepõõsas (Camellia sinesis var sinesis) on madal, kasvavad kuni 8 meetri kõrguseks. Teepõõsa majandusliku eluiga sõltub kliimast (troopikas või lähitroopikas) on 40- 70 aastat. Taim paljuneb seemnete abil. Teed valmistatakse, millest ja kuidas? Pidev uuendamine töötlusprotsesside täpsustamine on kaasaja märksõda. Otsitakse uusi meetodeid kuidas säilitada ja täiustada tee maitset, aroomi, tõsta kofeiini sisaldust ja kasulike ainete hulka ning pikendada tee säilimisaega. Tee lehed läbivad enne valmis tee saamist neli töötlemis protsessi: · Närbumine- tähendab seda, et lehtedel lastakse kas loomulikult või kunstlikul viisil närbuda. · Rullimine- selle töötlemis etapi eesmärk on purustada lehe rakud, et mahl eralduks. Rullitakse 2-3 korda järjest 40-45 minutit. · Fermenoteerimine- ääretult oluline töötlusetapp
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud. Õhuke saiaviil röstitakse või grillitakse, määritakse küüslauguga ning piserdatakse peale õli ning kaetakse basiiliku ning soola-pipraga maitsestatud tomatikuubikutega. Põhiretseptil on palju variante. Boeuf à la tartar - Värskest roorest lihast valmistatud roog, milles liha aetakse esmalt läbi hakklihamasina ning maitsestatakse pipra, soola, kapparite, sibula ning toore munakollasega ja serveeritakse röstsaial, lisandiks terav tomatikaste ja hapukurgikuubikud. Camembert - Normandias lehmapiimast valmistatud valgehallitusjuust, mille pinnal on aromaatne penitsilliinhallitus, mis ei lase juustu keskosal kõvaks muutuda. Carpaccio - Värske looma- või kalafilee lõigud, mis maitsestatakse soola, pipra, õli, sidrunimahla
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
toiduvärvid (E 100 E 199) säilitusained (E 200 E 299) antioksüdandid (E 300 E 399) emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada toote riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Toidu lisaainetele on küll seatud riiklikud piirnormid - kui suurtes kogustes neid tohib toodetes kasutada ning millised lisaained on lubatud, kuid paraku on see 1 riigiti erinev - mis ühes riigis lubatud, see teises riigis keelatud - see omakorda näitab ohumärki, kui mingit lisaainet kusagil inimtoiduks sobilikuks ei peeta. Pealegi
kreekerid,soolaküpsised,võileivaküpsised,kuivikleivad,soolapulgad,rukkileib,aga ka tikusuupisted,kanapeed,juustuvardad,juustupallid,juustutäidisega küpsetised,ning väikesed soojad suupisted. Sinihallitusjuustu juurde sobivad piparkoogid. Juustulaua menüüsse võib võtta ka või. Alkoholita jookidest sobivad juustulauale vesi,mineraalveed ning puuvilja-ja marjamahlad(eriti hästi sobib viinamarja-,sõstra-,õuna-ja pirnimahl). Alkohoolsetest jookidest on sobivamad veinid,tavaliselt magus valge vein või punane vein, harvemini valge või rose vein.Tugevamaitseliste juustude juurde sobivad ka portvein ja serri. Juhul,kui juustulaud on mitmekäigulise eine üheks käiguks,arvestatakse ühele sööjale 30- 50g juustu. Lühiajaliseks vastuvõtuks kaetakse juustulaua puhul arvestatakse ühele sööjale 50-70g juustu. Pikemaajalise vastuvõtu (sünnipäev,külalised kodus) puhul arvestatakse 150g,isegi kuni 200g juustu igale sööjale.
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu
Külalised saavad soovi korral roakäike vahele jätta Aja kokkuhoid söömisel ja teenindamisel Teenindajate arvu kokkuhoid Teenindajad peavad tundma vaid klienditeeninduse põhialuseid (ei ole vajalik kõrge professionaalne ettevalmistus) Kokkuhoid teenuse pakkujale (kulutused tööjõule väiksemad) Sageli odavam sööjale Rootsi laua kasutamise puudused Suure külaliste arvu korral on raske ette näha roa ja joogieelistusi Ettetellimata einete puhul on raske säilitada roogade välimust ja vajalikku temperatuuri Sageli nõuab erilist mööblit (jahutusega Rootsi lauad, marmiidid, soojendus ja jahutusplaadid jne). 6. Kirjelda seente kasutamist köögis. Puhastatakse metsamürgist ja sorteeritakse, eemaldades ussitanud ja toiduks mittekõlblikud eksemplarid. Puravikul ja võiseenel eemaldatakse kübaraalune samblataoline kiht ning kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse. Sampinjonide