(kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtmeteid, nad tekivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid. Inimese elus-heitvete puhastamiseks on nad vajalikud. Düsenteeria amööb: inimene nakatun tsüsti abil,väike toitub jämesoole valendikus soolesisust, ei tekita olulist kahju. Suured tekitavad veritsevaid soolehaavandeid, teistes siseelundites võivad põhjustada põletikukoldeid. Trihhomoonas on ülemaailmase levikuga parasiitne loomviburloom põhjustab trihhomonoosi, kahjustab kuse- ja suguteedes epiteel kudet.
kasvavad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad u.200 m sügavusel.Neid on ligikaudu 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevee ainult 150.Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses.Nendest toodetakse agarit,mis kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis.DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB-on inimese parasiit,kes elutseb pime-ja käärsoole valendikus,harvem ka maksas.Põhjustavad veritsevaid soolehaavandeid. Kui ravi ei ole õigeaegne, põhjustab põletike koldeid.NÄGLEERIA-on levinud kesk-ja lõuna-euroopas.Elab niiskes pinnases,veekogudes ja levib tolmuga õhus.Sattudes inimese organismi põhjustab rasket,sageli surmaga lõppevat amüboidset ajukelmepõletikku. Inimesed nakatuvad looduslikes veekogudes ja basseinides supeldes.Haiguse peiteaeg on paar päeva ning iseloomulik on haiguse äge algus ja kiire kulg.LAMBLIA e
Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle 8000 liigi. Sisaldavad klorofülli ja säilitusaines on tärklis. Nende seas on liike, kes taluvad madalaid temperatuure ja tugevat päikesevalgust. 5. Tüsenteeria siseamööb- elutseb pime- ja käärsoole valendikus ning mõnikord maksas. Parasiit kinnitub soole seinale ja hakkab tootma tugevatoimelisi ensüüme, mis lagundavad valke. Need ensüümid kahjustavad soole epiteeli ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid. 6. Nägleeria- elab niiskes pinnases veekogus ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab ta rasket kesknärvisüsteemi haigust meningiiti. On levinud Kesk- ja Lõuna- Euroopa riikides. Inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes või
Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini · Neil on suur basaalne tuum ja tsütoplasma sisaldab eosinofiilseid graanuleid · Graanulid sisaldavad inaktiivset ensüümi prekursorit, pepsinogeeni (tänu maohappele muutub pepsinogeen mao valendikus aktiivseks proteolüütiliseks ensüümiks - pepsiiniks) · Soolhapet tootvad rakud, parietaalrakud, on suured ning püramiidse kujuga. Nende tuum paikneb tsentraalselt ja tsütoplasma värvub eosinofiilselt · Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud tsütoplasma sissesopistustest - kanaliikulitest Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus
tarbeesemete vahendusel. Munad sisaldavad onkosfääri. Sageli esineb autoinvasiooni. 10 Elutsükkel: parasiteerivad inimese peensooles. Osaliselt kulgeb areng peensoole limaskestas. Allaneelatud munadest vabanevad sooles vastsed e. onkosfäärid, mis tungivad peensoole hattudesse. Moodustub tsüstitserkoidid, mis mõne nädala pärast tulevad tagasi soolde ja arenevad täiskasvanud parasiidid. Suguküpsed isendid ja vastsed parasiteerivad soole valendikus. Eluiga kaks kuud. Autoinvasioon: kui munad (onkosfäärid) vabanevad peensoole valendikus, algab tsükkel uuesti. Korduva nakatumise tõttu võivad esineda korraga peensooles kõik kääbuspaelussi arenguvormid. Kliiniline pilt: võib kulgeda asümptomaatiliselt või polümorfse kliinikuga: - väsimus, nõrkus, peavalu - isutus, iiveldus - kõhuvalud (koolikataolised) - kõhulahtisus (faeces lima- ja veresegune) - subfebriilne t° või lühiajaline kõrge palavik - lööve (harva)
Elutsükkel: parasiteerivad inimese peensooles. Osaliselt kulgeb areng peensoole limaskestas. Allaneelatud munadest vabanevad sooles vastsed e. onkosfäärid, mis tungivad peensoole hattudesse. Moodustub tsüstitserkoidid, mis mõne nädala pärast 9 Helmintiaasid 10 tulevad tagasi soolde ja arenevad täiskasvanud parasiidid. Suguküpsed isendid ja vastsed parasiteerivad soole valendikus. Eluiga kaks kuud. Autoinvasioon: kui munad (onkosfäärid) vabanevad peensoole valendikus, algab tsükkel uuesti. Korduva nakatumise tõttu võivad esineda korraga peensooles kõik kääbuspaelussi arenguvormid. Kliiniline pilt: võib kulgeda asümptomaatiliselt või polümorfse kliinikuga: - väsimus, nõrkus, peavalu - isutus, iiveldus - kõhuvalud (koolikataolised) - kõhulahtisus (faeces lima- ja veresegune) - subfebriilne t˚ või lühiajaline kõrge palavik - lööve (harva)
* H+K+ATPaas - kogumisjuhas 3. puhvrid, mis vähendavad H+ konts toru vedelikus. Puhverdamine toru vedeliku on vajalik happe tõhusaks eritamiseks. Puhvrid võtavad vastu sekreteeritud H+ ja min. toru vedeliku pH languse. Olulised puhvrid on: bikarbonaat, fosfaat, ammoniaak - NH3. Vähem: kreatiniin, tsiraat. Lindudel on olulised uraadid. Prox. tuubulis HCO3- on olulisim rakusisene puhver. Sekreteeritud H+ kombineerub valendiku HCO3- -ga, mida toru valendikus on palju – tekib apikaalses plasmamembraani ensüümi abil H 2O & CO2. CO2 läbib apikaali ja basolateraali membraani – difusiooni ja akvaporiini kanalid (gaas ka sealt läbi). Lõpuks HCO3- imendub tagasi verre ja H+ eritatakse välja uriiniga Filtreeritud fosfaat on ka puhver. Sekreteeritud H + tiitritakse valendiku HPO4-2, tekib H2PO4- - see jääb ka valendikku. Lindudel – valendiku uraadi tiitrimisel H + tekib kusihape. Ei lahustu lipiidides ega vees – nii hape eemaldatakse.
Pole objektiviseeritud, mis laadi rütmihäirega on varem tegu olnud. Rütmihäire avastamise järgselt alustatud ravi Proponormiga 150mg x 4. Südamerütm pole taastunud. Detsembrist 2009 tarvitab Marevani, algselt annuses 7,5mg/p, kuni praeguseni 9mg x1. 2003a. põdenud valuta müokardiinfarkti (EKG-l Q-sakid II, III, aVF). 2008a. ajuinsult - paranenud jääknähtudeta. UH-doppler kaelaveresoontest (12.11.2008):stenosis a. carotis int. bilater. Paremal on a. carotis int. algusosas jälgitav valendikus lokaalsed " pehmed" naastud, mis põhjustavad väljendunud stenoosi (poolautomaatset mõõtmisprogrammi sellisel juhul kasutada ei saa). Ca 9 mm bifurkatsioonist kraniaalsemal on ACI seinas lubinaaste. Vasakul on ACI algusosas pehmeid- ja lubinaaste, NASCET järgi on stenoos 42 %. Paremal on a. vertebralise algusosas lubinaaste, kriitilist stenoosi ei tähelda. Vasakul on a. vertebralise alguosas väljendunud niverdus. ACI-de intrakraniaalsetes segmentides on väljendunud lubinaaste. 2008a.
Sukrakfaadil oletatakse ka lokaalset prostaglandiinide ja kasvufaktorite produktsiooni suurendavat toimet. 14. Mis on antatsiidid? Mis eesmärgil neid kasutatakse? Maohappe ajutised neutraliseerijad. Neid kasutatakse maohappe pH normaliseerimiseks, mille tulemusel väheneb ka valu. Kasutatakse mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite, ning mao ülihappesuse ja kõrvetiste sümptomaatiliseks raviks. 15. Antatsiidide toimemehhanism? Reageerivad mao valendikus keemiliselt soolhappega - neutraliseerivad seda. NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CaCO3 tekitab CO2 ja võib koormata organismi Ca2+ ioonidega. Al3+ – kõhukinnisus Mg2+ – kõhulahtisus 16. Selgita patsiendile, miks naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine antatsiidina on ohtlik? NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CO2 soodustab maohappe
Liiguvad kulendite abil, millega ka toitu haaravad. Enamik elav vees, eeskätt merevees, kuid rühm amööbe on parasiidid. Harilik amööb läbimõõt kuni 0,25mm, elab lompide ja tiikide põhjas mudakihil. Kuju muutub pidevalt, kulendid võivad tekkida amööbi igas välispinna punktis. Keskkonna soojenedes aktiivsus suureneb, kui liiga kõrgel temperatuuril pidurdub. Düsenteeria siseamööb Ülemaailmse levikuga inimese parasiit, elutseb peamiselt pimesoole ja käärsoole valendikus ning soole limaskestas, vahel ka maksakoes. Inimese nakatavaks vormiks on tsüst. Seedeelundkonnas tsüsti kestad lahustuvad, raku jagunemine lõpeb, tekivad 8 väikest amööbi väikesed vegetatiivsed vormid. Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid.
ebakorrapärane Arterite meedia on paksem kui korrespondeerival Meedia õhem veenil Elastseid elemente palju Elastseid elemente vähe Arteritel puuduvad klapid Veenidel esinevad klapid Arteritel kestad selgelt piiritletud Veenidel kestad ebaselged Soonte sooned peamiselt adventiitsias Soonte sooned adventiitsias ja meedias Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega üksteisest eraldatud sagarikest, mille parenhüüm koosneb ühekihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnääre folliikulitest
metaplaasia - tekib oopis muu kude. Mõjutavad tegurid: vanus, toitumus, elundi verevarustus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastekkevõime, innervatsioon, põletikukolde olemasolu VERERINGE HÄIRED Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired. Normaalse vereringe tagavad: KNS normaalne seisund Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon 1)HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine. Põhjused: suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist ● Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm. Ei kutsu esile patoloogilisi muutuseid. Elund suureneb, erepunane ja temperatuur tõuseb. ● Venoosne hüperaneemia- venoosne veri kuhjub kudedesse. Tavaliselt krooniline protsess ja tekitab tõsist patoloogiat
komponentideks. Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Aminohapete/peptiidide/valkude seedimine: Suus valkude seedimist ei toimu. Valkude seedimine algab maos soolhappe (HCl) ja seedeensüümide pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. 5. Ensüümid on biokatalüsaatorid ja valgulise ehitusega, keemiliselt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Ensüüm on väga spetsiifiline, iga ensüüm tahab oma kompleksi, mõni teeb ühte reaktsiooni aint ühes kohas. Koosnevad aminohappejääkidest. Koensüümid/kofaktorid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme
Kui vahelduvad valged ja punased alad, siis tekib nn kihiline ehk segatromb. Lisaks eelnevatele eristatakse ka hüaliintrombi, mis koosneb peamiselt trombotsüütidest ja leukotsüütidest. Nad meenutavad hüaliinkõhre (homogeenne valge mass) ja tekivad nakkushaiguste korral mikroobide toksiinide toimel. Tromb kinnitub veresoone sisekesta külge piiratud alal. Seal moodustub trombi pea. Trombil eristataksegi pea-, keha- ja sabaosa, mis ujub vabalt veresoone valendikus. Vastavalt paiknemisele veresoone valendikus eristatakse seinamanuseid, ummistavaid ja keratrombe (viimased tavaliselt südamekõrvas). Trombid võivad kitsendada veresoonte valendikke (seinamanused trombid) või ummistada ta täielikult. Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi: · võivad põhjustada üldist surma, · võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm),
39. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4. raku asukad ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3
Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 41. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus – seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad – kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad – lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4. raku asukad – ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik – toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus – on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime – mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4
edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad, kuid need korrigeeritakse hiljem. ER valendikus töötavad chaperon- valgud, mille ülesandeks on valkude õige kokkupakkimine. Kui valgu konvormatsioon on vale, siis suunatakse valk tagasi tsütosooli, kus ta lagundatakse. Kui valk on õige konformatsiooniga, siis ta pakitakse kokku ning suunatakse Golgi kompleksi. Valkude transport ER-st Golgi kompeksi toimub transportvesiikulite abil. KDEL-järjestus kui ER hoidmissignaal. KDEL-järjestusega valgud suunatakse samuti Golgi kompleksi, ent sealt saadetakse ta transportvesiikuliga tagasi ER-i
valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad, kuid need korrigeeritakse hiljem. ER valendikus töötavad chaperon-valgud, mille ülesandeks on valkude õige kokkupakkimine. Kui valgu konvormatsioon on vale, siis suunatakse valk tagasi tsütosooli, kus ta lagundatakse. Kui valk on õige konformatsiooniga, siis ta pakitakse kokku ning suunatakse Golgi kompleksi. Valkude transport ER-st Golgi kompeksi toimub transportvesiikulite abil. KDEL-järjestus kui ER hoidmissignaal. KDEL-järjestusega valgud suunatakse samuti Golgi kompleksi,
Sorbaat on sorbendile sorbeerunud aine ehk aine, mida soovime lahutada. Sorbendi ja sorbaadi vaheline mõju on üsna nõrk ehk tegemist on füüsikalise sorptsiooniga. Siia alla kuuluvad: adsorptsioonkromatograafia see on klassikaline kromatograafia. jaotuskromatograafia see mehhanism toimub kapillaarkolonnis gaaskromatograafia korral. Pikk kvartskapillaar 20-30 m pikk läbimõõduga 50-150 m. kapillaari sein on kaetud vedelikukihiga. Valendikus toimub gaasi liikumine. Aine absorbeerub vedelikkukihti. Jaotumine vedelfaasi ja gaasifaasi vahel; Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 molekulaareksklusioonkromatograafia (geelkromatograafia) size-exclusion chromatography. Ehk suuruse järgi ellimineeriv kromatograafia. Väiksemad osakesed, mis läbivad kapillaare, läbivad pikema tee. Suuremad osakesed jõuavad kolonnist enne välja.
◦ osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist ◦ bakterite hävitamine ◦ sekretiini vallandumise käivitaja (sekretiin on pepsinogeeni sünteesi ja sekretsiooni aktivaator, pankreasenõre sekretsiooni stimulaator) Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensooles toimub valkude lõhustamine pankreasenõre ja soolenõre ensüümide (proteaaside) abil. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapete bioloogiline tähtsus on suur, kuna nad on geneetilise informatsiooni kandjaiks ja määravad iga koe ning raku spetsiifilise valgu sünteesi. Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest – mono- nukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad: lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape. Süsivesikud on esindatud pentoosidena (riboosi ja desoksüriboosina)
ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga Biokeemia imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensooles toimub valkude lõhustamine pankreasenõre ja soolenõre ensüümide (proteaaside) abil. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. Verre imenduvad ainult vabad aminohapped. Soolevalendikust imenduvad aminohapped soolerakkudesse kasutades selleks energiat. Soolerakkudest kapillaarverre läbi basolateraalmembraani kõrgendatud difusiooni teel ja passiivselt kandja abil. Kapillaarverest satuvad aminohapped portaalverre ja võetakse suures enamuses maksarakkudesse. 5% aminohapetest läheb lümfi. Enamik aminohappeid läheb maksas organismi spetsiifiliste valkude biosünteesiks
T3 ja STH koos on olulised hammaste läbilõikumiseks (tagavad hambakoe diferentseerumise ja lõualuude arengu) Sekretsioon. Kilpnäärme sekretoorseteks ühikuteks on türoidfolliikulid. Need koosnevad follikulaarrakkudest, mis sisaldavad bioinaktiivset T4 ja T3 eelühendit e glükoproteiinset türoglobuliini, ja nendevahelisest valendikust. Joodi toob follikulaarrakkudesse transporter. Järgnevalt jodeerib jood türoidfolliikuli valendikus türoglobuliini türosiinijääke, türoglobuliinis tekivad mono- ja dijodotürosiinid. Need kombineeruvad/kondenseeruvad andes türoglobuliini T4 ja T3. Selline türoglobuliin võetakse pinotsütoosiga follikulaarrakkudesse ja vajadusel vabanevad temast proteolüütiliste ensüümide toimel verre T4 ja T3. Nii T4 ja T3 sünteesi kui sekretsiooni stimuleerib TSH. Umbes 99,9% vere T4 on seotud transportvalkudega. Türoksiini dejodeerumine kilpnäärmes
paljud saatjavalgud kuuluvad heat shock ehk kuumasoki valkude hulka, kuna neid sünteesitakse rakkudes palju peale rakkude lühiajalist mõjutamist 42C temperatuuriga. kuna kuumus põhjustab valkude struktuurimuutusi, siis on heat-shock valke tarvis valkude "lahtipakkimisel" normaalsesse struktuuri Polüpeptiidi töödeltakse teises kohas kui sünteesitakse. Disulfiidsildade moodustamine (ER), Valkude õige kokku pakkimine: ER valendikus, chaperon valgud, valkude glükosüleerimine (membraanseoselised ja sekreeritavad valgud on glükosüleeritud) Spetsiifiline proteolüütiline töötlemine- väiksemaks lõikamine Mitmeahelaliste valkude moodustamine- üks valk võib koosneda mitmest peptiidist Valkude aktiivusse kestvus on erinev- mõned lülitatakse välja, lagundatakse, tagasiside inhibatsioon- kui produkti liiga palju, siis inhibeeritakse transkriptasioon Geeni struktuur: Enhanser- võimendi Promootor- lüliti
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20
Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas. · Spermatotsüüdid rakud, mis teevad läbi 2 meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Normaalne sisekõrva funktsioon sõltub: Sisemistest karvarakkudest, mis kannavad basilaarmembraani liikumise energia üle kuulmisnärvi närvilõpmetele Välimistest karvarakkudest, mis kannavad energia tagasi basilaarmembraanile. Funktsioon on lävespetsiifiline: nõrga helienergia puhul kantakse tagasi rohkem
1) Transmembraansed valgud. Need on sellised, millel on üks või mitu hüdrofoobsetest aminohapetest koosnevat transmembraanset domääni, mistõttu nad jäävad ER-i membraani kinni. 2) Valgud, mis läbivad ER-i membraani ja satuvad ER-i luumenisse e. valendikku. Need transporditakse edaspidi Golgi kompleksi või lüsosoomi või hoopis eksotsüteeritakse rakust. kui sünteesitav valk on juba seondunud ER-i membraaniga, lõigatakse liiderjärjestus valgu küljest ära, seda toimetab ER-i valendikus leiduv ensüüm signaalpeptidaas. Valkude läbiminek ER-i membraanist toimub spetsiaalsete valguliste translokaatorite kaasabil ja läbiminev valk ei saavuta oma õiget konformatsiooni enne, kui ta on jõudnud ER-i valendikku. Siledapinnaline TV. Lipiidide süntees ER-is Lipiidide sünteesi läbiviivad ensüümid paiknevad ER-i membraanis. Süntees toimub 3- etapiliselt. 1. Liidetakse ensüüm atsüültransferaasi poolt kaks rasvhappemolekuli glütseroolfosfaadile,
1. Suuõõnes algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs sülje -amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidmeid. 2. Maos jätkub tärklise ja glükogeeni seedimine sülje amülaasi toimel, kuni ensüüm inaktiveerub maosoolhappe toimel. Maos ei ole süsivesikuid seedivaid ensüüme. 3. Peensooles süsivesikute seedimise põhikoht. a) Pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. See toimub pms. 12sõrmiksoole valendikus, kus on pankrease amülaasi põhihulk. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal, kus asuvate ensüümide aktiivtsentrid on suunatud soolevalendikku. b) Isomaltaas lõhustab isomaltoosi ja piirdekstriinide (1,6) sideme ning tekivad vastavalt glükoos ja maltoos. c) Glükoamülaas lõhustab amüloosi maltoosiks ja glükoosiks. Selle ja toidus oleva
Opsonisatsioon ja fagotsütoosi omavaheline seotus-nii fagotsüüdid kui ka võõrkehade pind on negatiivselt laetud, seega on nende lähenemine raskendatud elektrostaatilise tõukejõu tõttu. Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja fagotsütoosi pinnal on retseptorid, mis seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsonisatsioonita ei saa toimuda fagotsütoosi. Eosinofiilide funkts. Seedetraktis- Neid paikneb rohkesti limaskestas ja soole valendikus. Kaitsevad organismi soolenugiliste, bakterite viiruste ja seente vastu. Milliseid leukotsüüte on maksarakkudes- N neutrofiilsed granülotsüüdid, loomulikud tappurakud, makrofaagid. Põletiku sümptomaatilised tunnused-Punetus, turse, temperatuuri tõus ja valu(põhjustavad veresoonte suurem läbilaskus, põletikurakkude kogunemine) Kuidas tekib allergiline reaktsioon-Nuumrakud +IgE tüüpi antikehad, korduv võõrainele
Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensoolepiteeli kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte
Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensoolepiteeli kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte
duodeenumis maomahla toime eest ja lihtsustavad toidukördi läbiminekut peensoolest. Peensoolekrüptide pearakud sekreteerivad plasmaga isotoonilist NaCl lahust. Duodenumi Brunneri näärmed produtseerivad mutsiini ja bikarbonaadirikast aluselist sekreeti, kusjuures ka siin toimub HCO3- sekretsioon luumenisse tänu HCO3- vahetusele Cl- vastu. Soolesekreedis ensüüme ei esine, 17 küll aga on enterotsüüdi pinnal lokaliseeritud ensüümid, mis valendikus oma toime kaotaksid. Luumenisse võib sekundaarselt ensüüme sattuda mukoosarakkude uuenemise käigus, kui irdunud mukoosarakud koos mikrohatu pinnal olevate ensüümidega luumenisse langevad. Peensooles on valendikusisene seedimine, mis toimub keset soolevalendikku kõhunäärme ensüümide ja anorgaaniliste komponentide osavõtul. Kontakt(membraan-)seedimine toimub peensoole seinaga vahetus kontaktis olevate ensüümidega, küümus peab olema vahetus kontaktis peensoole seina
Tihti asusid nad vabalt soolestiku tagumise osa limas ja enamasti koos. Väga paljud neist olid mune täis emased. (lisa 1) Teine lestal tavaline nematood Dichelyne minutus esines 33 %-l lestadest. Kevadistes proovides leidus ka Raphidascaris acuse vastseid ja üks täiskasvanud emane. Tavaliselt on vastsed maksas ümmistunult; käesolavas uurimuses olid nad vabalt soolestikus. Contracaecum osculatumi vastseid leidus 25 %- l; kahel lestal maksas ja ühel soole valendikus. Cestoda klassist leidus ühe lesta sooles Schistocephalus pungitii plerotserkoid. Tegemist on luukaritsal või ogalikul kui vaheperemehel parasiteeriva laiussiga. Kuna seda liiki tihti ei esine, siis võib oletada, ta sattus lesta luukaritsa või ogalikuga. Lest on seega viimase fakultatiivne peremees. 16 Tabel 4. 12 kevadel püütud lesta (Platichthys flesus) helmintofauna.
kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. Piima kalgendumine põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao arengut. Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensooldse. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul. Rasvade hüdrolüüsi kõpp-produktideks on triglütseriidid, mis koosnevad kahest vabast
· Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, interneuroniteks ja motoorseteks neuroniteks. · Soole närvisüsteem sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koordinatsiooniks. · KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivat mõju. · Efektorelundi läheduses paiknevad refleksiahelad, mis kohandavad jooksvalt efektorsüsteemi käitumise tingimustele soole valendikus. · KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon) 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees
tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks. Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. § Horisontaalne erinevus - mõned liigid seostuvad limaskestaga (tropism), teised rohkem valendikus. § Gram-positiivsed (laktobatsillid, streptokokid) seostuvad limaskestale polüsahhariidse kihnu ja rakuseinas oleva teihhoiinhappe abil. Gramnegatiivsed bakterid seostuvad peamiselt fimbriatega. § Ülemises osas vaid süljega ja toiduga neelatud mikroobid. Magu happeline, seal mikroobe harva, peamiselt laktobatsillid. Peensoole ülemine osa suhteliselt vähe, valdavalt Gram- positiivne (Lactobacillus, Streptococcus faecalis jt.). Hulk 105-107 bakterit/ml.
ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. KÕHUNÄÄRE E PANKREAS Kaksteissõrmiksoolde sekreteeritav pankreasenõre sisaldab kõiki toitained lagundavaid ensüüme ·Pankrese peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes sooleepiteelis sünteesitud ensüümidega ·Pankreasea mülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud ·Pankrese lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensooleepiteeli kaudu. HORMOONID ·1902.a.inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt
viiruse ja rakumembraani lipiidse kihi lähenemist ja kokkusulamist. Maksarakud produtseerivad peamiselt VLDL (ingl very low density lipoprotein) lipoproteiinseid komplekse, mis struktuurilt on sarnased taimede oleosoomidega (ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist). 17.)Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is. Kuidas märgistatakse ja parandatakse/kõrvaldatakse vales konformatsioonis valgud? ER-i valendikus töötavad mitmed nn. chaperon-valgud, mille ülesanne on tagada ER-i sisenevate valkude õige kokkupakkimine. Ülalnimetatud disulfiidi isomeraas kuulub samuti nende hulka, sest disulfiidsildade õige moodustumine on samuti eelduseks õige konformatsiooni saavutamisele. Tuntud on ka nn. Bip- valk (binding protein), mis seostub pöörduvalt valgumolekuli hüdrofoobsete osadega ning takistab vale konformatsiooni ning agregaatide teket. Valkude
Proteiini seede- algab maos maonõre proteaaside ja HCl toimel. Pepsinogeeni katalüüsil pepsiiniks on opt. Maonõre pH 2. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille aktiivsus on piiratud. Kümosiin kalgendab piima, ilma et lõhustaks peptiidsidemed. Kalgendumine aitab kaasa mao arengule. Ternespiimas sisalduvad kasvufaktorid ja immuunglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensoolde. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaaside mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. 8. Rasvade seede lihtmaoga loomadel. Rasvade hüdrolüüs - on taimedes ja loomorganismis sarnane. Rasvad hüdrolüüsuvad -lipaasi toimel, mida produtseerib pankreas ning mäletsejalistel ka mikroorganismid. Lihtmaolistel loomadel hüdrolüüsub triglütseriid 2-monoglütseriidiks. Lühikesed rasvhapped imenduvad otse verre.
annaabi.ee 
