Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk
kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad erütrotsüüdid. Vere varupaik. HARKELUND- rinnaõõne ülaosas. Kontrollib kehasiseseid kaitsereaktsioone.Valmivad lümfotsüüdid. Suguküpsuses muutub rasvkoeks.
IMMUUNSUSVORMID Eristatakse kaasasündinud ja omandatud immuunsust. Kaasasündinud immuunsus on meil juba sündidest peale.See pärandub vanematelt järglastele ning kestab kogu elu.Näide (haigustekitaja kohta) - koertekakk Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei pärandu vanematelt järglastele ning kestab enamasti elu lõpuni.Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST Vaktsineerimisel viiakse organimsi vaktsiine.Vaktsiine valmistatakse kas: a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi.
suhtes Haige isoleerimist Palati tuulutamist Repellentide kasutamist Vaksineerimist 6. Endeemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kadu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaigse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhtumid. 7. Milline järgnev fakt on õige vaktsineerimisel saadakse aktiivne immuunsus, mis püsib ca 2 nädalat vaktsineerimisel saadav immuunsus on püsiv ja seetõttu kasutatakse seda raviks vaktsineerimisel saadav immunsus on püsiv, kuid seda pole mõtet teha paar päeva enne reisile minekut vaktsineerimised on ohtlikud ja kahjulikud ühiskonnale 8. Milliseid järgnevatest faktidest pead õigeks Salmonelloos on rahvusvaheliselt eriti ohtlik nakkushaigus ja seetõttu on olulisemad selle
uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab kauem kui passiivne immuunsus.
haiguse või 3)esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse. · Vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele, põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi. · Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti: 1)organismil on looduslikud kaitsetõkked, nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp
Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Hemofilus influenza b-tüüp.
.................... ainest ja seda ümbritsevast ............................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades .............................................. . Inimene kaitseb end viirushaiguste eest 1) ................................................................, 2)..................................................................... vaktsineerimisel viiakse kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Bakterid on enamasti ............................-rakulised. Rakku katab õhuke ................................... Lisaks sellele ümbritseb paljude bakterite rakke veel ....................................... . Tsütoplasmas paiknev tuuma-aine pole koondunud selgesti eristavaks ................................. . Nii on bakterid .......................................... organismid. Enamik baktereid toitub orgaanilistest ainetest ja saab
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tu...
hävitavad selle enne, kui see paljuneda ja kahju teha jõuab. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni, selle kestus sõltub konkreetsest haigusetekitajast. Kaasasündinud immuunsus ei muutu eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see on päranduv. 16. Mis toimub organismis vaktsineerimisel? Vaktsineerimise tähtsus. Vastus: Vaktsineerimine on tähtis, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimisel viiakse vaktsiin (surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende toksiinid) inimese kehasse. Vaktsineeritud organism hakkab valmistama antikehi kas haigusetekitaja või selle toodetud toksiini vastu.
Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse mitmeid ravimeid. Üheks võimaluseks on interferoonravimid, mis toimivad immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse kasvu pärssivalt. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks, need takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B-hepatiidi viiruse tüübist. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. B- hepatiidi vastasel vaktsineerimisel on tavaliselt vaja kolme annust. Peale täielikku vaktsineerimist on tagatud eluaegne kaitse. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse imikuid, 13- aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi ja meditsiinikoolide üliõpilasi
Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused Südameinfarkt tuleb süüa vitamiine ( E, D3, C) ja magneesiumi.
organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, on tegemist aktiivse immuunsusega, kui aga organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.
omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuuunsus. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus, mis muideks, kestab vähem kui aktiivne immuunsus
rakkude või ainete vastu kaitsevalke-antikehasid. 2) Lümfisõlmed- Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. 3) Põrn-Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. 4) Harkelund-Kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 17. Selgita mõisteid kaasasündinud-, omandatud, passiivne- ja aktiivne immuunsus? Milles seisneb vaktsineerimise (mida süstitakse vaktsineerimisel? Kaks erinevat näidet) ja haiguste läbipõdemise sarnasus? Mis sel juhul organsimis toimub? Kaasasündinud immuunsus Tähistab mistahes kaasasündinud vastupanu-avaldust, mis on juba olemas esimesel kokkupuutel patogeeniga; see ei muutu oluliselt indiviidi elu vältel. Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul nakkushaiguste läbipõdemisel ja vaktsineerimisel. Passiivne immuunsus - Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad.
vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi. Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid; mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi
· Paranemisperiood haigusnähud kaovad Bakterite põhjustatud nakkushaigused ehk bakteriaalsed nakkused on tonsilliit ehk angiin, difteeria, meningokokiline meningiit, läkaköha, tuberkuloos, düsenteeria. Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps, puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte. Eestis vaktsineeritakse lapsi kaheksa nakkushaiguse vastu. Need on tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, mumps, punetised ja poliomüeliit ehk lastehalvatus. Bakteriaalseid haigusi ravitakse baktereid hävitavate ravimitega antibiootikumidega. Allikad, kus leidsin nakkushaiguste kohta informatsiooni: http://et.wikipedia.org/wiki/Difteeria http://et
püsida varjatult 2. põhjustada ägedalt kulgeva haiguse 3. esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi inimene kaitseb end viirushaiguste eest mitmeti: 1. looduslike kaitsetõketega (nahk, limaskestad, antikehad jne) 2. organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirueosakesi viirus – üliväike bioobjektid, millel on nii elusorganismi tunnuseid kui ka eluta olendi tunnuseid. siirutaja – tõvestaja (bakteri, viiruse) edasiandjat teisele organismile. vaktsiin – aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustatavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet
kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta
Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3. Agressiivne keskkond- happeline maosisu, sapp 4. Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5. Aktiivkaitse - a) antikehad, b) õgirakud, mis hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke c) interferoon tüüpi valgud 6. Vaktsineerimine a) viirusosakestega b) vaktsineerimisel viiakse organismi ka valmiskujul antikehad (marutõve karmil kujul) Viiuste jaotus Nukleiinhappest 1. DNA - rõuge, herpes, papilloom 2. RNA - gripp, HIV, marutõbi Tõvestavast objektist - omad viirused on kõigi 5 riigi esindajatel 1. Bakteriviirused ehk faagid 2. Protistide 3. Taimede 4. Seente 5. Loomade
valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei
mingi aeg on füüsilist tööd tehtud. 16.Sõnasta töös antud teksti põhjal 2 nakatumise vältimise reeglit. 17.Immuunsüsteemi elundid ja rakud (leia loetelust sobivad nimetused). Rakud: Lümfotsüüdid, leukotsüüdid. Elundid: lümfisõlmed, põrn, harkelund. 18.Omandatud immuunsus (lõpeta laused). Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud
Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik. Ennetamine Haiguse vältimiseks on olemas nõrgestatud elusvaktsiin, mis paljudes riikides kuulub plaanilisse immuniseerimisskeemi. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul. Kuni 12-aastaste vaktsineerimisel on piisav üks vaktsiinidoos, vanematele lastele soovitatakse teha kaks doosi 4–8-nädalase vahega. Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud,
35.Nimeta südamelihase infarkti riskitegurid. Ebatervislik eluviis, stress, kõrge kehakaal jne. 36.Mis ülesanne on immuunsüsteemil? Tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. 37.Nimeta elundid, mis kuuluvad immuunsüsteemi. Lümfiringe, lümfisõlmed, põrn. 38.Nimeta 4 immuunsusvormi. Kuidas need tekivad? Kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus, aktiivne immuunsus nakkushaiguste läbipõdemisel, passiivne immuunsus vaktsineerimisel. 39.Põhjenda väidet, et vaktsineerimisest keelduv inimene ohustab nii enda kui ka teiste tervist. Kui talle ei süstita kaitsevalke, siis ta võib vabalt haigestuda ja siis seda teistele edasi kanda või neid nakatada. 40.Võrdel aktiivset ja passiivset immuunsust. Too välja erinevused. Kui organism põeb haiguse juba läbi kergel kujul siis on aktiivne immuunsus, kui aga süstitakse inimesse seda haigustekitajat siis on passiivne immuunsus.
tunnistust neelamisraskused. 2)Puudulik soojusregulatsioon (00008), mis on seotud haigusega, millest annab tunnistust normaalsest kõrgem kehatemperatuur. 3) Akuutne valu(00132), mis on seotud bioloogilise (infektsioon) kahjuteguriga, millest annab tunnistust enesele keskendumus. Profülaktika Tõhusa vaktsiini väljatöötamist on takistanud piiratud teadmised viiruse bioloogiast ja immunoloogiast, samuti vähesed kogemused immuunkomprimeeritute vaktsineerimisel. Praeguseks on välja töötatud rekombinantne EBV kapsiidi valku glükoproteiini 350 sisaldav vaktsiin, millega korraldatud uuringud on näidanud vaktsiini ohutust ja immunogeensust. Küll ei hoia vaktsiin ära haigestumust, kuid leevendab haiguse kliinilisi sümptomeid (22). Hiljuti Grimmi jt läbiviidud prospektiivne uuring USA üliõpilastel näitas, et glükoproteiin 350 vastaste antikehade hulk seerumis korreleerus pöördvõrdeliselt haiguskulu raskusega (4)
väljast tunduda täiesti terved. Mõned muutused, mis on seotud vananemisega nt. kuulmise ja nägemise kadu pole võimalik ära hoida, kuid ei tasuks unustada, et kuulmise ja nägemise kadu ei pruugi alati olla tingitud vananemisest, see võib olla ka mõne haiguse tagajärg. Paljude haiguste varajane avastamine võimaldab looma ravida või pidurdada haiguse kulgu, seepärast peaks vana loomaga käima loomaarsti juures kontrollimas vähemlt kord aastas. Iga-aastasel vaktsineerimisel saab koer alati üle vaadatud (kuulatakse südametööd, vaadatakse üle kõrvad ja hambad, palpeeritakse looma, et avastada kasvajaid). Kui tekib mingisugune kahtlus , saab alati teha lisauuringuid. Vere biokeemiline ja kliiniline uuring ning uriinianalüüs oleks mõistlik teha igale üle 7 aastasele koerale paari aasta tagant ka ilma kaebusteta. See võimaldab avastada mitmeid haigusi enne kui looma enesetunne sellest märku hakkab andma.
zanamavir aitab nii A- kui ka B-gripi korral. Kroonilise hepatiit B ja C raviks kasutatakse alfainterferooni. HIV-infektsiooni korral kasutatakse mitmeid preparaate kombineeritult, kuna monoteraapia korral muutub viirus kiiresti ravimresistentseks. Kahjuks enamuse viirusnakkuste raviks veel spetsiifiline ravi puudub. Seetõttu tuleb osade haiguste korral tegeleda nende haiguste profülaktigaga, mis põhineb vaktsineerimisel. Meil vaktsineeritakse plaaniliselt selliste viirusinfektsioonide vastu nagu leetrid, punetised, mumps ja polomüeliit. Ka peale looma hammustust, kui on vähimgi kahtlus marutaudile, tuleb inimest kiiresti vaktsineerida. See võib ära hoida haigusnähtude tekke ja seega ka patsiendi kindla surma. Tuntumaid viirushaiguseid Rõuged Sümptomid * palavik külmavärinatega (39...40°C) * valud nimme piirkonnas * iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus * hüpereemia neelus, näol
2.Manni vaktsineeriti leetrite vastu. Mis toimus tema kaitsesüsteemis? Tema mängukaaslane Miku haigestub leetritesse. Mis toimub Manni kaitsesüsteemis nüüd? Organismi viidi nõrgestatud haigustekitajaid ja lümfitsüüdid tunnevad need ära kui võõra antigeeni. Käivitub antikehade tootmine. Lümfotsüüdid oma antikehadega hävitavad haigustekitaja, kuid tekib ka rohkesti mälurakke, mis tunnevad ära kui organismi satub jälle leetritekitajaid. Peale Miku haigestumist: Vaktsineerimisel tekkinud mälurakud tunnevad ära leetritekitajad ja tekib kiiresti palju antikehi leetriviiruse vastu. 3.Kaksikud Juuli ja August kannatavad igal kevadel, kui sarapuud õitsevad vesise nohu all. Mis seda põhjustab? Miks? Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August
jooki, näiteks mustsõstra teed, ja kontakteeruda arstiga. Tervisekaitseinspektsiooni paljude aastate andmete põhjal on Eestis esimene suurem grippi ja teistesse hingamisteede viirushaigustesse haigestumise laine olnud novembri teisel poolel ja detsembri algul, teine tõusulaine võib järgneda veebruari teisel poolel ja märtsi algul. Kuna tervel inimesel tekib immuunsus 1421 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja kestab suhteliselt vähe aega, tuleks vaktsineerimisel just neid aegu silmas pidada, kuigi vaktsineerida võib ka siis, kui gripi kõrghooaeg on juba alanud. Samas tuleb meeles pidada, et gripiviirus ei ole tänavu enam kindlasti samasugune kui mullu. Viiruse antigeenne struktuur muutub pidevalt (vt eespoolt), tänavu põhjustavad haigestumist juba uue antigeense struktuuriga viirused. Kuna vaktsiinide valmistamine on aeganõudev,
· Kaasasündinud immuunsus organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajale ja see pärandub liigi kõikidele isenditele · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kas mingi lakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt järglastele. 23. Mille poolest erineb aktiivne immuunsus passiivsest immuunsusest? · Aktiivne immuunsus vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetus toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja kui tdaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas eo haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. · Passiivne immuunsus organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi. · Aktiivne immuunsus kestab kauem, kui passiivne 24
vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 28.mis ülesanne on immuunsüsteemil? Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid 29.Võrdle immuunsuse vorme. Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik.
vaktsineeritakse(tasuta): * imikud *13aastased lapsed ,keda pole imikueas immuniseeritud *arstiteaduskondade üliõpilased, meditsiinikoolide üliõpilased *päästeteenistuse töötajad,politseinikud,vanglaametnikud, kaitseväelased *teised tööalased kõrgendatud riskiga inimesed Iga soovijail on õigus vaktsineerimisel,kuid omal kulul. Lisaks vaktsineerimisele on ravimiseks ka teine võimalus mis on sama mis Chepatiidi puhulgi:interferoonravim ja ribaviriin. MIS ON VIIRUSLIK A HEPATIIT? Ahepatiidiviiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte , saastunud vee ja toiduga. KUIDAS NAKATUTAKSE AHEPATIITI?
läbi hingamissüsteemi. Miasmid võisid olla lokaalsed või pärineda kaugemalt. Miasmid ei levinuks inimeselt inimesele. Miasme saab seletada humoraalteooria abil ning seostada haiguste puhanguid aastaaegade, kliima, ilma teguritega, millised mängisid rolli humoraalteooria tasakaalumudelis. 23. Saksa (Koch) ja prantsuse (Pasteur, Metšnikov) koolkonnad bakterioloogias Saksa koolkond Prantsuse koolkond Seerumi kasutamine vaktsineerimisel Baktermaterjali kasutamine Immuunsus- organismis vastumürgi vaktsineerimisel olemasolu Immuunsus- organismi võime omada ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Lõpuks tekkis ühtne kontekst- keemiline olukord paneb leukotsüüte, lümfotsüüte ja teiste rakke haigustekitajaid ründama.
need lagundamisele. -7- Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Paljudel juhtudel immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiaks organismi( süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emal rinnapiimaga, mis aga sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. -8-
2)kõhulahtisus 4)Vere või kehavedeliku kaudu:1)HIV 2)hepatiit 5)Emalt lootele:1)punetised Võimalik loote arengukahjustus 6)Siirutaja vahendusel:1)marutõbi 2)puukentsefaliit 5. Kaitsmine 1)Organismi looduslik kaitsetõke 2)Vaktsiin 6. Vaktsiinid- on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on surmatud või nõrgestatud. Miks inimesed vaktsineerivad? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma selle viiruse vastaseid antikehi. Bakterid 7. Ehitus:1) üherakulised 2) kõige väiksemad elusorganismid 3) eeltuumsed organism Paljunemine: paljunevad väga kiiresti 8. Spoore moodustavad siis kui keskkonna tingimused muutuvad ebasoodsaks. 9. Aneroobsed bakterid Aeroobsed bakterid 1. Ei vaja eluks hapnikku 1.Vajavad eluks hapnikku 2.Elab: õhus, mullas, esemetel, organismidel 2
immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 35. Mil viisil vaktsineerimine toimib? 36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega
uuringud on näidanud, et vaktsineerimine tagab kauemaks kui aasta immuunsuse (Twark ja Dodds, 2000). Kui seerumi antikehi leitakse adekvaatses koguses, ei oleks kordusvaktsiineerimine õigustatud. Nimelt on leitud, et 93,3% koertest oli piisavalt antikehi koerte katku vastu, kuigi vaktsineerimisest oli möödas rohkem kui 2 aastat (Twark ja Dodds, 2000). Vaktsineerimisel peab kindlasti võtma koera kui üksikut looma, kellel on oma kindel immuunsustase. Nimelt on esinenud kahel pesakonnakaaslasel koerte katku vaktsineerimisjärgne tüsistus entsefaliidi näol, mis tekkis tänu kongentiaalsele immundefitsiidile (Fairley jt., 2015). Koerte katk on väga tõsine viiruse poolt põhjustatud haigus. Haiguse kulu muudab raskeks viiruse poolt indutseeritud hematotsefaalbarjääri kahjustus, mis
immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis.
Hävitab vähirakke 2. IMMUUNSÜSTEEM 3. KUIDAS ERISTATAKSE HAIGUSTEKITAJAID? Antigeenspetsiifilisuseks See on lümfotsüütide töö Selleks on vaja retseptoreid Igal lümfotsüüdil on erinev retseptor erinevate pisikute jaoks, mis kehas kindlasti tunnebki ära selle ühe pisiku Inimesel on 10 miljardit erinevat retseptorit. See on võimalik, sest see on nagu pusle ja nad vahetavad kohti omavahel pidevalt. Vaktsineerimisel tekivad need rakud, mis kohe viiruse ära tunnevad ja ei lase kehal nakatuda. Mälu B-rakud. 1. KUS TEHAKSE IMMUUNRAKKE? Kõik tehakse punases luuüdis, aga T-rakke tüünuses ehk harknäärmes. Seejärel liiguvad rakud töö alustamiseks lümfisõlmedesse ja põrna-kohtadesse, kust lähtub immuunvastus Immuunrakud rändavad mööda lümfisooni ADNESIOONID märguandemolekulid, nad näitavad lähenevatele immuunrakkudele
Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire Näited (2) Kirjutamis ja laulmis oskus Oksendamine ja köhimine. 45. Mis erinevused on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL SÜSTITAKSE NÕRGESTATUD VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID. a) organism põeb haiguse kergel kujul läbi b) organismis alagab antikehade teke ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid RAVISEERUMITE SÜSTIMINE- valmis antikehade viimine organismi.See on passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega. 46. Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? ( 4)
Sünnipärane või elu jooksul Elu jooksul kujunev sünnipärane kujunev Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire Näited (2) Kirjutamis ja laulmis oskus Oksendamine ja köhimine. 45. Mis erinevused on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL SÜSTITAKSE NÕRGESTATUD VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID. a) organism põeb haiguse kergel kujul läbi b) organismis alagab antikehade teke ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid RAVISEERUMITE SÜSTIMINE- valmis antikehade viimine organismi.See on passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega. 46. Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? ( 4)
sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta
· arengu algperioodil võivad kahjulikud mõjutused tekitada väärarengut · raseduse katkemist nimetatakse abordiks 13. IMMUUNSUS. ALLERGIA IMMUUNSÜSTEEM · kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest · elunditeks lümfisõlmed, põrn ja harkelund · valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte · omandatud immuunsus kujuneb elu vältel · vaktsineerimisel viiakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid kehasse · annab ennetava kaitse paljude haiguste vastu ALLERGIA 15. ALKOHOLI KAHJULIKKUS PÕHJUSTAB: · naha veresoonte laienemist veri, mis satub naha pinnale lähemale jahtub · kehatemperatuuri alanemist · külmetusoht suurem · viib kesknärvisüsteemi rivist välja
· Immunsüsteemi tähtsamad elundid on lümfisõlmed ja põrn,mis valmistavad valgete vererakkude hulka kuuluvaid kaitserakke-lümfotsüüte · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud .mis haarvad endasse ja hävitavad haigustekitajaid ja ka lümfotsüüdid.mis sünteesivad nende vastu aintikehi · Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguste läbipõdemise või mürke või haigustekitajate vastaseid antikehi · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatudhaigustekitajaid.nende mürke või ahigustekitajate vastaseid antikehi. · Vaktsineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest · Kui vaktsineerimise tulemused moodustavad organismis antikeha,siis on tegemist aktiivse immunsusega.kui organismis viiakse valmis kujul antikehad ,siis on tegu passiivse immunsusega HINGAMISELUNDKOND Rakuhingamine: SISENÕRENÄÄRMED NÄRVISÜSTEEM
Kui viirused satuvad verre või rakkudesse, hakkab organism tootma antikehi. Antikehad on organismis moodustavad erilised kaitsevalingud, mis haigusetekitajatega (nt viirusosakestega, bakteritega) sestudes nõrgendavad nende toimet. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad ka erilised õgirakud, mis haaravad endasse viirusosakestefa nakatunud rakke ja lagundavad neid. Vaktsiinid on ained, mis valimstatakse vastavat haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimisel hakkab inimese organism tootma selle viiruse vastaseit erilisi valke (antikehi). Kui vaktsineeritud inimene nakatub vastava viirusega, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust kergelt. Vaktsiine pole aga kõikidele viirustele, sellisel juhul peab organism ise viirusosakeste hävitamisega toime tulema. Viirushaigustest vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, gripi vastu. Oluline on ka tugevdada igakülgselt organismi ning vähendada kokkupuudet
Kliiniliselt väljendub retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidena. Tolerants võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). 19. Vaktsineerimine, vaktsiinid ja vaktsiinide jaotus. vaktsineerimine e kaitsepookimine e immuniseerimine: organismi immuunvastuse sihipärane muutmine. Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus: (1) Passiivne (loomulik, kunstlik): Organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi endasüsteem ei tooda antikehi. On ajutise iseloomuga, toime ajaliselt piiratud. Antikehi sisaldava seerumi manustamine, annab kiire kuid lühiaegse immuunsuse, Loomulik: emalt lootele; Kunstlik: immuunseerumi või gammaglobuliini manustamine: Kasutatakse botulismi,
levikut, rakkude lõhustamist ja seega takistada patoloogilise protsessi teket ja arengut. T-lümfotsüüdid kui organismi immunsüsteemi märklauad ehk efektorid lahustavad kahjustatud kudedes nakatatud rakke koos tekitajatega ja soodustavad selliselt infektsiooni taandarengut. Kuna antikehade teke nõuab teatud aja, siis kujuneb kaitsevõime nakkushaigustele mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Sellega peab arvestama ka vaktsineerimisel. Veelkord rõhutades – immunsus on organismi spetsiifiline kaitsevõime, mis kaitseb kindla haigustekitaja suhtes. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Organismi mittespetsiifiline resistentsus. See kaitsevõime on omane igale organismile veel enne kohtumist konkreetse infektsioosse teguriga. Ta on kaasasündinud omadus. Ta pole aga spetsiifiline konkreetse mikroobi (haigustekitaja) suhtes, vaid avaldub erinevate tekitajate suhtes. Mittespetsiifilise
Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. revaktsineerimine - kordusvaksineerimine kunstlik immuunsus - kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste) järel kujunenud immuunsus loomulik immuunsus - kaasasündinud immuunsus passiivne immuunsus - organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi aktiivne immuunsus - vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus immuniseerimise plaaniline kava - riiklik tegevuskava, mille raames teostatakse plaanilisi immuniseerimisi vastavalt väljatöötatud ja kinnitatud riiklikele programmidele. Siin tuuakse ära haigused, mille vastu vaktsineerida; kontingent, keda vaktsineerida; vanus; millal vaktsineerida.
1000-6000 Da immunogeensus on varieeruv > 6000 Da tavaliselt immunogeenid 50 -100 000 Da tavaliselt parimad immunogeenid Antigeen peab olema keemiliselt keeruline. a) peaaegu kõik valgud on immunogeensed b) karbohüdraadid (polüsahhariidid) on potentsiaalselt immunogeensed (näiteks: ABO veregrupid) c) lipiidid pole tavaliselt immunogeenid d) nukleiinhapped on nõrgad immunogeenid Adjuvandid on vaktsineerimisel kasutatavad lisaained (immuunvastuse tõhustamiseks). Adjuvante kasutatakse immuunvastuse tõstmiseks, kui antigeen on nõrk immunogeen või antigeeni on vähe. Adjuvant: a) pikendab antigeeni püsimist b) võimendab ko-stimulatsiooni signaale c) indutseerib granuloomi teket d) stimuleerib põletikku ja migratsioooni. Adjuvant -klassikaliselt sisaldab mineraalõli ja surmatud gr- baktereid. Inimese puhul kasutatakse alumiiniumi ja Al(OH)3 geeli (CD4+ kostimulaator). 8. IgG
annaabi.ee 
