GMO poolt või vastu (0)

GMO poolt või vastu.
Mis on GMO?
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend ( bakter , taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega.
Kuidas luuakse GMO-si?
GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil.
Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse . Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor. Sellise võõra kompleksi sisestamise kohta peremeesraku pärikkusaine kogumisse pole võimalik täpselt määrata, ta lülitub sellesse nn kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil.
Kasutamine:
Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja -, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps . Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad sordid . Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). GM kaupade eristamine Eesti kaubandusvõrgus ei pruugi olla lihtne. Enamasti ei ole märgistus kuigi silmatorkav, kiri on väïke ja raskestiloetav.
Mis on GMO kasutamise riskid?
Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse talunikel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Tegelikult ei ole nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Raske on leida demokraatliku elukorraldusega riike, kus oleks näljahäda. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või mürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute organismidega , mille mõju inimestele, loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima , väidavad GMO- pooldajad , et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga , loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes , nagu loodud muundkultuurides. Pealegi ei saa jätta märkimata, et looduslike geenide asemel kasutatakse ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud. GMO võib kohalikku keskkonda tugevalt mõjutada.
- Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.
- Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud.
- Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu.
- Taimed, mis toodavad ise pestitsiide , toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine.
GMO poolt:
Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda ning
seda ka mittesugulasliikide vahel. Põllukultuure saab muuta teatud umbrohumürkide
(herbitsiidide) suhtes vastupidavaks ning neid võib panna ise putukamürke (pestitsiide)
sünteesima. Seega tõhustatakse keemilist umbrohu- ja putukatõrjet. Kulub vähem herbitsiide
ja pestitsiide.
Võitluses nakkushaigustega on geenitehnoloogia aidanud toota mitmeid tõhusaid
vaktsiine, mis on kasutusel üle maailma. Paljulubavad on olnud katsed metsapuude,
tiigikalade, lamba villa, juustubakterite jm tõhusamaks ja kvaliteetsemaks muutmisel.
Põllukultuuride kasvupindalast on muundkultuuride all juba üle 4 protsendi.
GMO põllukultuuride kasvupind on suurenenud 2 miljonilt hektarilt 1996. aastal
59 miljonile hektarile 2002. aastal.
Statistikas on valdaval kohal
– neli riiki kasvupindalalt: USA – 66%,
Argentiina – 23%, Kanada 6% ja Hiina – 4%
– neli kultuuri: sojauba – 62%, mais – 21%,
puuvill – 12% ja raps – 5%
– herbitsiide taluvaid kultuure on 75%, putukakindlaid 17% ja mõlema tunnusega 8%
Geeniasjatundjate arvates on muundorganismide loomine küllaltki lihtne, vähe tööd ja
investeeringuid nõudev. Palju kulukam on selgitada ja tõestada, kas need organismid on püsivad ja ohutud loodusele ning nendest valmistatud tooted loomadele ja inimestele.
GMO Euroopas:
Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul . Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja söödaks kasutamise taotlemisele. EL põhimõtete kohaselt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei tohiks ühegi GMO kasutamiseks anda luba välja enne, kui on tõestatud selle GMO ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tervikuna. GMO turustamise ja toiduks ning söödaks kasutamise lubade taotlemise protsess on avalik, st põhimõtteliselt on üldsusele/igale kodanikule antud võimalus selles protsessis osaleda. Juhul, kui GMO turustamisloa taotlus esitatakse Eesti valitsusele, korraldab keskkonnaministeerium avatud menetluse. Avalikkusele antakse arvamuse avaldamiseks vähemalt 30 päeva (kuid mitte rohkem kui 90 päeva). Esitatud ettepanekutele vastab keskkonnaminister kirjalikult 2 nädala jooksul, teatades põhjendatult, kas ettepanek on arvesse võetud või mitte.
Kokkuvõtteks: Mina olen GMO vastu. Kui loodus on mingi asja paika pannud siis ei ole seda mõtet muuta. Tehis asjade peale ei saa kunagi päris kindel olla et need on tervisele kahjutud . Kui müüakse geneetileselt muundatud organisme siis peaks see kindlasti pakenditel suurelt kirjas olema, et iga inimene ise saaks otsustada kas riskib oma tervisega või mitte.
Kasutatud kirjandus: http://www.agri.ee/trykised_web/AR04-03.pdf , Eesti Looduse Fond, Eesti Loodus. Eesti GMO vastane selts.