Essee: Kas farmaatsiatööstus teenib inimeste või enda huve (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

37

doc

KUMMALINE HAIGUS – EPILEPSIA

.............................................................. 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood...................................................................................................................... 7 Epilepsia uuringud ja diagnoosimine.........................................................................................9 Elektroentsefalograafia (EEG) ..........................................................................................10

Bioloogia

12

doc

Dr. Abbas Qutab

looduslikumaid ravivõimalusi. Tänasel päeval, on USA-s alternatiivravi muutunud niivõrd suureks, et üks kolmest inimesest kasutab juba loodusravi. Väga suur on tegelikult puudus nendest arstidest, kes on saanud loodusravialase väljaõppe. Sellepärast olen ma oma ettevõttes võtnud ette arstide koolitamise ja tänaseks päevaks on 12 ­ 13 tuhat arsti saanud loodusravi koolituse ja väljaõppe. See on siis nii USA-s kui Inglismaal Kuninglikus Meditsiini Kolledzis, kus õpetan loomulikku või looduslikku ravi. Mind ei usaldata mitte üksnes selle pärast, et olen arst. Inimesed tahavad ka ise kasutada ohutuid ravimeetodeid. Tegelikult on terves maailmas (USA, Jaapan, Hiina, Euroopa) nõudlus põhimõtteliselt sama ­ säilitada parem tervis, kauem elada tervena. Ma olen taolise tervisesüsteemi osa, mis soodustab "terve olemist". Arstiteaduses on uuritud lämmastikmonooksiidi rohkem kui ükskõik millist teist molekuli.

Meditsiin

42

doc

GERONTOLOOGIA

GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse,

Ühiskonnaõpetus

47

docx

Downi sündroom Õpimapp

arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaz ja ravivõimlemine et tugevadada nõrka lihaskonda. Prognoos Downi sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised inimesed. Tegelik vajadus abi järele sõltub juba konkreetsest isikust - kas vajatakse abi vaid pisteliselt või vajatakse abi pidevalt ka igapäeva toimingutes. Enamik Downe saab siiski täiesti rahuldavalt hakkama lihtsama tööga. Tänapäeval elavad Downi sündroomiga inimesed üle 50 eluaasta. Ennetamine Kõigile rasedatele pakutakse raseduse ajal sõeluuringut vereseerumist, kus määratakse kaht või kolme näitajat, mille alusel arvutab arvutiprogramm antud raseda riski sünnitada Downi sündroomiga last. Kui risk on kõrgem või kui raseda vanus on 37 aastat või rohkem, siis

Bioloogia

46

docx

Portfoolio

Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaz ja ravivõimlemine et tugevadada nõrka lihaskonda. 4 Prognoos Downi sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised inimesed. Tegelik vajadus abi järele sõltub juba konkreetsest isikust - kas vajatakse abi vaid pisteliselt või vajatakse abi pidevalt ka igapäeva toimingutes. Enamik Downe saab siiski täiesti rahuldavalt hakkama lihtsama tööga. Tänapäeval elavad Downi sündroomiga inimesed üle 50 eluaasta. Ennetamine Kõigile rasedatele pakutakse raseduse ajal sõeluuringut vereseerumist, kus määratakse kaht või kolme näitajat, mille alusel arvutab arvutiprogramm antud raseda riski sünnitada Downi sündroomiga last. Kui risk on kõrgem või kui raseda vanus on 37 aastat või rohkem, siis

Kategoriseerimata

54

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

aastal soovis end varioleerida Briti kuninglik perekond. Selleks sooritati kõigepealt inimkatseid. Vangid, kellega protseduur läbi viidi, jäid ellu, pärast mida hoiti neid koos rõugehaigetega ning nad ei nakatunud. Oma sõjaväe varioleeris ka George Washington, siinkohal oli tegemist aga kaugeltki mitte vabatahtlikkusel põhineva meetmega. (Eesti keeles kirjutas variolatsioonist juba 1766. aastal Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud ajakirjas Lühhike Õppetus.) Hilisem elu siiski näitas, et võrreldes nö päris vaktsineerimisega ­ st inimese nakatamisel veise rõugetega ­ esines variolatsiooni puhul teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam, tuues mh sageli kaasa armistumise. Niisiis oli vaja Edward Jenneri (1749-1823) edulugu. Jenner nimelt oli teinud tähelepaneku, mille kohaselt lüpsinaised, kes lehmadega kokkupuutudes said veiserõugete nakkuse, ei põdenud pärast enam (inimese) rõugeid

Meditsiini ajalugu

132

doc

DEPRESSIOON

on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel:  Depressioon on piinavam.  Depressioon kestab kauem.

Arengupsühholoogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........................................ 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412

Esmaabi

Kommentaarid (0)