Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väitlus, väitluse, esitan, mõnd, põhjendamise, väitlejad, fraasid, põhjendamineVäitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid...........................................................................
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.
Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele
Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis............................................................................
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KONFLIKTID Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konf
lahendamisega iseseisvalt hakkama. Kaastöötajatesse suhtun abivalmilt ja südamlikult. Alati vastan küsimustele ja aitan nii palju kui oskan. Näiteks ei töökaaslane ei osanud vahetada tindirulli, ma vahetasin ise selle ära. Meeskonnatöös olen osavõtlik ja teotahteline. Riietus on tavaliselt maitsekas ja puhas, kuid peaksin töökoha eripära rohkem arvestama. Kui olen ettevõttes töötanud umbes kuu, siis tunnen kaupa ja töövõtteid hästi. Klientidele esitan asjalikke küsimusi ja olen kliendi vajaduste suhtes tähelepanelik. Täidan kõik lubadused, mida olen kliendile andnud, kuid asi on selles, et ma ei anna väga tihti lubadusi. Näiteks ütlen ,,ma katsun", mitte ,,ma teen". Hoidun komplimentidest, mis on suunatud klientidele või kaastöötajatele. Negatiivset suhtlemist klientidega esineb harva, kuid kaastöötajatega peaksin olema järjekindlam. Püüan olla siiras, kuid tihtipeale võin tunduda võltsina.
esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib kasutada kuulajate informeerimiseks või veenmiseks kas argumente või hoopis loo jutustamist. Pidulikud kõned ehk olmekõned Olmekõned võivad olla tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva-, tänu-, mälestuskõned, ka mitmesugused tähtpaevakõned. Piduliku kõne eesmärk on ühendada koosviibijaid, luua pidulik või harras meeleolu, rõhutada mõne sündmuse tähtsust või austada mõnd inimest tema tähtpäeval. Olmekõnedes kasutatakse rohkesti mitmesuguseid retootilisi võtteid ja kujundlikku keelt. Esinejalt nõuavad sellised kõned suurt meisterlikkust ja head sõnaseadmisoskust. Ilus kujund üllatab ja jääb meelde, retooriliste võtetega liialdamine aga võib soovitud tulemuse asemel tekitada müra, mis kuulajaid häirib ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid Aine maht 3 EAP Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 1 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. Diagnoosija sõel
mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada
väga suureks ajada. Kuldreegel on, et inimesi peab koosolekul olema nii palju, et nad jõuaksid omavahel reaalajas suhelda. 4-5 inimesega on võimalik diskuteerida, kõik saavad sõna ja keegi ei tunne ennast kõrvalejäetuna. "Infokoosolekul, kus osaleb paarkümmend inimest, on paratamatu, et mõni jääb kuulajaks," ütleb Hillar Kroon. Ka Jan Andresoo ei pea paljude osalejatega koosolekut efektiivseks: "Ikka hakkab keegi arutama mõnd kitsamat probleemi, mis kõiki ei puuduta, ja tekib nagu koosolek koosoleku sees. Seda tuleks vältida." Pealegi ei saa suures hulgas kõik võrdselt sõna ja tähelepanu. Andresoo on kogenud, et need, kes on koosolekul passiivsemad, kirjutavad ka töötajate rahulolu-uuringus, et nad ei tunne ennast piisavalt kaasatuna firma strateegilisse juhtimisse. Koosolekust teata ette Koosolekust tuleks ette teatada mitu päeva, lisades selle teema ja võimaluse korral konkreetsed päevakorrapunktid.
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju tradits
Keskkonna teemaline org on selline (tselluloositehas, metsaraie) Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele Inimeste uskumused ja käitumine sõltub sellest, mida teised arvavad- klassis tahavad olla paremad, teevad asju nii nagu teistele meeldib ja üritavad olla teiste moodi. Traditsioonile Laulupeol ainult eesti keelsed laulud; lääne demokraatia ei sobi Venemaale. 17. Põhjuslikkus, põhjendamine ja tõsikindlus. Põhjuslikkus põhjuse ja tagajärje vaheline seos. Põhjendamine arutluse korrektsuse määramine. Põhiküsimus: kas on põhjendatud kinnitada midagi, mida me kindlalt ei tea, mis laadi põhjendus see peab olema. Tõsikindlus - midagi, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda. 18. Teadmine, fakt ja arvamus Teadmine (knowledge) - tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas,
Soovitakse näidata ja tõestada oma seisukoha õigsust. Faktikonflikti lahendamise teeks on informatsiooni täpsustamine. Osapooltel on võimalik kokku leppida ka selles, et kokku ei lepita. Sellisel juhul saavutatakse üksmeel, ent konflikti põhiküsimuses- faktis eriarvamused säilivad. 6 Huvide konflikt puudutab soovide ja vajaduste ühitamatust. Huvide põhjendamine konflikti osapoolte poolt on enamasti väga subjektiivne. Huvide konflikti lahendamise eesmärgiks on osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine. Kokkuleppe tingimuseks ja selleni jõudmise meetodiks on aga vastaspoole huvide põhjendatuse mõistmine. Väärtuste konflikti puhul kerkib esile ja vastandub see, see mida osapooled oluliseks peavad. Väärtused on üldised printsiibid, mis suunavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist
sellele, et teadmine on alati perspektiivne ning et alati on võimalik, et kerkivad esile uued vaatekohad. Kas sellest ka järeldub see, et üldkehtiv teadmine pole inimesele saavutatav, on omaette küsimus. Igal juhul on selline tunnetuse-käsitlus vastandlik Parmenidese käsitlusele noesis`est kui vahetust ning eksimusevabast teadmisesaavutamise viisist. Ja seab sellisena filosoofilise mõtlemise edasise kujunemise uue probleemsituatsiooni ette. Normide põhjendamise probleem; normatiivne relativism. Kui tähelepanelikult lugeda eespool toodud näitelugu, siis peaks muidugi silma torkama, et seal on tegemist kahe vastandliku ettekirjutusega – kas tuleb maksta või ei tule maksta – ja mitte kirjeldava sisuga väidetega. Ettekirjutust sisaldavaid väiteid nimetatakse normatiivseteks väideteks. Kaasajal on valdavalt aktsepteeritud arusaam, et normid ei saa omada epistemoloogilist tõesust, kuna nad ei kirjelda mingit objekti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lah
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse . Kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse – liiga nõrk Õige ja Väär I? 36.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika- püüab vastata küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt väär (halb). Meta- eetika- uurib eetika terminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Erinevalt N-eetikast ei tõstata M- eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (maailmakäsitlus, - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
Läbirääkimised Sisu Mõisted ehk sissejuhatus ................................................................................. 1 Läbirääkimiste planeerimine ............................................................................ 2 Läbirääkimiste ajal ........................................................................................... 5 Läbirääkimiste lõpetamine ............................................................................... 7 Mõisted ehk sissejuhatus Läbirääkimiste põhiolemust peaks kirjeldama tema definitsioon. See on siiski küllaltki raske. Nimelt eesti keelne sõna läbirääkimised viitab mõjutamisele, põhjalikkusele (e.k. läbi = läbiv, läbinisti põhjalik, ammendav + sisse rääkima, välja rääkima, üle rääkima mõjutuspüüd). Inglise keeles kasutatav sõna läbirääkimiste kohta omab veidi teistsugust tähendust (negotiating, bargaining n
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistvamateks viljelejateks olid Arkesi
· Kindlasti juua ja midagi näksimiseks, et ennast hästi tunda · NB! Läbi mõelda riietus mõõdukalt pidulik, aga mugav, et kirjutamise ajal oleks hea olla; riietus võiks olla selline, et saab reguleerida vastavalt soojale / külmale. Enne kirjutama asumist: · Enne mustandi kirjutamist võtan endale aega teema valimiseks (kuni 30 minutit). Kirjutan ainult sellest, mida tean ja millesse usun. · Õige teema valikuks esitan endale kolm küsimust: · palju ma sellest teemast tean? · palju olen sellel teemal lugenud ja oskan tuua näiteid? · on mul olnud selle teema probleemidega isiklik kokkupuude? 1 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 Oluline on kinni pidada järgmistest punktidest:
Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. (4) Moraaliotsustused on universaliseeritavad. Eeldatakse,et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused.
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemin
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konfl
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuu
Advantage’i sihtrühmaks. Esimene etapp Uurimisküsimuste väljamõtlemine ja kokkupanemine on uurimistöös väga oluline etapp. Sellest oleneb suurel määral, mis nägu saab olema kogu uurimistöö. Selleks, et töö ise ehk siis tegelikult vastused oleksid asjalikud on vaja ennekõike häid küsimusi. Nagu Blaikie soovitas (2008: 63), teen ma kõigepealt lihtsalt ajurünnakut ja kirjutan üles kõik küsimused, ükskõik, kui veidrad need ka alguses ei tunduks. Enda küsimused esitan ma järgneval mõistekaardil. Teine etapp Blaikie (2008: 63) järgi on uurimistöö teiseks etapiks küsimuste üle vaatamine. Minu ülesandeks on nii-öelda välja visata need küsimused, mis tegelikult uurimisküsimusteks ei sobi. Selles etapis püüan enda küsimusi ka sisutihedamaks muuta ning sorteerin need loogiliselt ära erinevate kategooriate kaupa. Teisalt aga lihtsustan selles etapis liiga keerulisi küsimusi. Kokkuvõtvalt püüan küsimused teha lihtsamaks ja kompaktsemaks.
kolleegide naerupahvakud pöördusid nüüd tema enese vastu. Mõningad näited keerulisematest manipulatsiooni situatsioonidest. Keegi võttis tuttava käest raha laenuks ning tahab maksimaalselt venitada tagasimaksmisega. Tavaliselt püütakse laenuandjale mitte silma alla sattuda ja palutakse kodustel talle öelda, et võlgnikku pole kodus. Kuid kui laenaja on manipulaator siis käitub ta teisiti. Ta püüab laenuandjale kiiremas korras mõnd teenet osutada; tema teada on too juba ammugi unistanud ühest raamatust. Ilma igasuguse kahjuta enese jaoks (tihti aga kasuga) muretseb ta tuttavale selle raamatu. Ostes raamatu on tuttav manipulaatorile siiralt tänulik sellel foonil tundub võla tagasi maksmise kohta küsida taktitusena. Või siis teine näide: manipulaator palub mingit teenet just laenuandja käest, kusjuures valitakse mingisugune teene, mille osutamine ei valmista eriti suurt raskust nt laenuandjal
annaabi.ee 
