Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahemere taimestik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taimes, maadel, vahemeremaad, taimestik, vahemeremaade, rosmariin, aasia, rohkus, taimeliigi, maasikapuu, taluvad, toitaine, viinamari, salvei, nendest, oliivipuu, põhjusel, kliimavöötme, suved, oliiviõli, korgipuu, metsadSisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ..................
regioonides. GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse
Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14
toitude maitsestamiseks pulbrit. Vihmametsa loomad. · Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. · Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus- okaapid, suurimad inimahvid-gorillad. Kiskjatest Aasia tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguaid ja Aafrikas leopardid. · Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. · Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. · Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid
Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas
Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus loomad peamiselt elavad..................................................
00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14
· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed
Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud
Lahnarohi Isoetes on näiteks laialt levinud selgeveelistes mägijärvedes mitmetes kliimavöötmetes. Kasutatakse mõistet soontaimed (vascular plants), mis hõlmab nii õis- kui sõnajalgtaimi. Magevete soontaimi jagatakse kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesisesteks taimedeks.Nende levik sõltub konkreetsetest tingimustest. Arvestatakse, millise % 13 järvepinnast katab taimestik. < 25% - taimestikuvaene, >50% - taimestikurikas. Kaldaveetaimed e. helofüüdid (emergent plants) näit. pilliroog, järvkaisel jt. kinnituvad madalas vees juurte abil veekogu põhjale, enamus taimest asub õhukeskkonnas. Parasvöötmes ümbritseb järvi sageli pilliroo vöönd, troopikajärvedes moodustab kaldavööndi enamasti papüürus, mis on ühtlasi järve reostuse eest kaitsvaks vööndiks. Ujulehtedega taimed (parasvöötmes tüüpiliselt vesiroos, vesikupp,
· Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. · Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. · Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. · Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid · Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise
Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika, Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus
peamiselt Vahemere igihaljad metsad ja võsad. Põhjaosas on ka segatud metsad. Lõunaosas kasvavad enamikus igahaljad metsad kivi- ja korgipuudest, ning tamme- ja männametsad.[16] 3.3.1.1. Peamised puuligid 21 Domineerivad või rikkalikult esinevad kodumaised liigid: jaanileivapuu, sanglepp, iilekstamm, värvitamm, portugali tamm, pürenee tamm, harilik tamm, kastanipuu, magus kirsipuu, ahtalehine saar, harilik maasikapuu, harilik mürt, merimänd, kivimänd, harilik pakspuu, korgitamm ja sookask.[17] Laialt või rikkalikult levinud mittekodumaised liigid: must mänd, ebatsüüga, eukalüpt, kanada pappel ja punane tamm.[17] Ohustatud liigid: teravalehine iileks, jugapuu, harilik mänd, portugali lorberikirsipuu, andaluusia tamm ja portose rodendron.[17] Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu 3.3.2. Kasutusalad
mm/a. samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5- 20%. o Tundra vegetatsioonperiood kestab 2-3 kuud, sel ajal toimuv ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder,
Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade süntees. Raud on katalüsaatoriks klorofülli moodustumisel. Puudusel on noored lehed helerohelised või peaaegu valkjad. Vask mõjutab klorofülli teket, vase puudusel (soo muldadel) on tundlikud teraviljad, ristikud ja kanep. Mulda sattunud orgaaniline aine laguneb ja vabanevad taime toite elemendid
8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud
Tallinna Ühisgümnaasium Tomatite kasv erikeskkondades Uurimistöö Autor: Ruuder Liisa 11.C klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Mõisteteleht...................................................................................................................... 4 1 Taimede eluks vajalikud tingimused..............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Temperatuur....................................
Temast valmistatakse ka marmelaadi, zeleed, kompotte, essentse jne. Laimi Laim on rahvakeeles väike roheline sidruni sugulane, kuid maitselt on neil siiski väike erinevus. Laim on väga hea lisand vee maitsekamaks muutmisel ning maitselt hapu vili sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav
Meie maismaa taim- ja loomkatte määrab ära vee erinevad olekud. BIOOMID Tundra. Põhja polaarjoone ümbruses, ka Lõuna poolkera arktilistel saartel. Iseloomulik on igikelts, vesi enamuse ajast tahkes olekus. Tüüpiline tundra floora koosneb sammaldest, samblikest, tarnadest, vaevakask, paju (kasvavad pahkluust mitte kõrgemale). Faunast: sääsed, polaarrebane, närilised, põhjapõdrad. Taiga. Põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala läbi P-Am üle Aasia. Vedel vesi puudub suurem osa aastast. Taimede ja paljude loomade elutegevus talveks soikub. Põhiliselt oksapuud, iseloomulik on, et üks liik katab väaga suure ala. Parasvöötme metsad. Okas- ja lehtpuu segametsad. Suurem osa P-Am'st ja Kesk-Euroopa põhjaosast, ka Uus Meremaal. Vahel napib ka siin vett, kuna aurumine ületab sageli sademete hulga. Rohumaad. Paras- ja troopikavöötme põhjama kliimaga piirkondades. Preeria, stepp, pampa, pusta. Savann
Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel ja Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik:
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E)
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna-
elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike
vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. REGIOONIDE KLIIMA Kirde regiooni kliima Kirde mõõdukas tsoon laiub Cedunast Lõuna-Austraalist kuni rannikuäärde Uus- Lõuna-Walesi linna Forster-ini. Kliima, mis asub siin regioonis on nimetatud kui ookeaniline kliima. Kliimat iseloomustab soojad suved ja mõõdukad talved, kus
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. 8. Kui kes
tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 2. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Sojauba on kõige valgurikkam, päevalille õlid on idulehtedel, rapsis on endospermis ehk toitekoes. Jääkainete mahutid: 1.idulehelisedrafiidid 2.iduleheliseddruusidkristallid 3.Sooladlahustuvad vakuoolides. TP toorproteiin TKtoorkiud TTToortuhk NEAlämmastiku vabad ained KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik
Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik. Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks:
annaabi.ee 
