VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lubiväetiste kasutamine...................................................................................... 5 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine........................................................................ 5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................. 5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine........................................................ 5 3.2.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia...............................................6 3.3. Lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetiste kasutamine........................................6 3.3.1. Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil ........Error: Reference source not found6-8 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil .....................................9-11 3.3
............ 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM................................................................................7 2.1Lubiväetiste kasutamine......................................................................................... 7 2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine...........................................................................8 2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine.......................................................9 2.2.3.Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia.........................................10 2.3.Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.............................................11 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil........11 2.3.2.Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil...................................13 2.3.3
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine 2 Sissejuhatus
..................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.....................6 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.................................................8 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine...........................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel
SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõrge saagitase. ODER,RUKIS
põllu kultuur nr. ha plaanitav huumuse% Taimetoitelementide Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 88 16 40 Power 489 9780 88 20
Kui mullas on õhku küllalt, siis on tegemist osüdatsiooni ehk hapendumisega. Orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel tekivad mitmesugused orgaanilised happed. Hapnikusisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% - kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures - juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev (tundlikumad on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina; vähem reageerib mulla õhupuudusele tatar) Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks CO2 kontsentratsioon mullas on keskmiselt 0.2 0.3% (0.5%). Kõige tundlikumad on idanevad seemned. Nende idanemine seiskub kui CO2 sisaldus mullaõhus tõuseb 1%-ni. Kõrgem CO2 kontsentratsioon surmab paljudel juhtudel taimede aktiivsed juured. Heintaimed on mulla suuremate
leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
..3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Mulla elustik ehk edafon Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
murduvateks. Juurestik on teda 0.5...4% vähearenenud ja narmasjuurestik võib olla täielikult hävinenud. Väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele. P – fosfor vajalik seemnete Lehtede, varte ja juurte kasvu Kasutatakse puudulikult, see kuhjub idanemiseks, juurdumiseks, nõrgeneb/lakkab. Alumised vanemad lehed taimedesse mineraalses vormis. õiepungade arenguks, muutuvad sinakaks. Leheroodude juurde Taimed valmivad enneaegu ega anna taimedes on teda 0.1...0.3% ilmuvad nekrootilised (kärbunud), tumedad suuri saake. või koguni mustad laigud. Lehed on
(rukkis) 3. Kultuuriliselt kuuluvad kultuurtaimed väga erinevatesse perekondadesse, sugukondadesse. Loomasööda seisukohast on tähtsad. Kasutusviisi järgi jagatakse : · Toiduks kasutatavad · Söödaks kasutatavad · Tehniliste otstarvega kasutatavad. Kasvatatakse otra,nisu,kaera ja riisi. Mittekõrreline teravili on tatar. Neljanda rühma moodustavad hernes, aeduba ja põlduba,lääts. II grupp mugal ja juurviljad ning kõrvitsalised. Kartul,pataat,maapirn, Põllukülvi kord. Kasvatatakse peamiselt tera ja kaunvilju, rüffelkultuure ning ristikut. Rohumaa külikordades kasvatatakse esmajärjekorras loomadele vajalikku sööta-heina sin Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
Selle järgi kuidas taimed reageerivad mulla happelisusele on nad jaotatud 4-ks: 1. Väga tundlikud happesuse suhtes sobib pH 6,5-8 (KCl lahuses määratud). On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad, taluvad taimed ka happelisi muldi paremini. Happelised mullad on eriti levinud Lõuna-Eestis. Hea on kasutada lupjamiseks põlevkivi tuhka, plinkritolmu ja ka paekivi jahu. Kui muldi lubjata, siis mulla neelavast kompleksist välja tõrjuda H ja asendada Ca-ga.
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Ameerikast pärinevat kartulit ja päevalille kasvatatakse Euroopas rohkem kui lähtekohas. Aasiast pärit sojauba ja Aafrikast pärit sorgo on laialt levinud Ameerikas. Taimede sissetoomist võõrsilt nende aklimatiseerimiseks ja paljundamiseks uues kohas nimetatakse introduktsiooniks. Kultuurtaimede jagunemine N. Vavilovi järgi 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…
mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused- · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu %), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 18. Eesti muldade huumusesisaldus.
3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas – fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel
aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik
jääb kesapõld seisma, kuni umbrohud on tärganud. Järgnev töö on koorimine, kõige sagedamini kasutatakse randaali ja ketaskoorlit. Koorimissügavuseks on soovitatud 5-6cm. Kuid ei ketaskoorel ega randaal suuda tuua pinnale kuigi palju uusi idanemisvõimelisi umbrohuseemneid. Õhuke 5-6 cm koorimine hävitab ainult senised tärganud umbrohud. Ainuõige on koorida hõlmkoorliga agregaadis äketega 8-10cm sügavuselt. Sobivad ka tavalised adrad. Pärast umbrohtude tärkamist antakse kesale sõnnik ja mineraalväetised. Sõnnik küntakse 15-16cm sügavusele. Järgneval perioodil hoitakse põld umbrohupuhas pindmiste harimisvõtete abil. Vähemalt kolm nädalat enne taliteraviljakülvi tehakse veel korduskünd sama sügavalt, nagu künti sügisel. Sedagi peaks tegema agregaadis äketega. Kuni külvini hoitakse põld puhas pindmiste harimisvõtete abil. Sellise harimissüsteemi rakendamisel on muld õhukeste (4-5cm) kihtidena süstemaatiliselt
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi
Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega 18. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. 19. Fosfori- ja lämmastikuringe võrdlus. a. Erinevalt lämmastikust puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega jne. 5 KALAKASVATUSE ERIALA 20. Toiduahelate tüübid järvedes. Primaar- ja sekundaarproduktsioon. Ökoloogiline püramiid ja - kasutegur. a. Pelagiaaline toiduahel ja bentaaliline toiduahel. b. Primaarproduktsioon e
2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki, kasutatakse: · inimtoiduks · tehniliseks otstarbeks · sööt,väetis · dekoratiivtaimedeks Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik, 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR)
kerge liivsavi praguneb ja murdub, raske liivsavi ainult praguneb. Lõimise järgi jaotatakse mullad kerge, keskmise ja raske lõimisega muldadeks. 1)Kerged mullad on suure poorsusega, hästi õhustatud kuid kahjuks väikese veemahutavusega. Need mullad on põuakartlikud ning saak sõltub sademetest j anende jaotumisest vegetatsiooniperioodil. Hästi kasvavad sellistel muldadel sügavale tungiva juurekavaga taimed ja hästi õhustatud mulda nõudvad taimed nagu kartul (kuid põuasel aastal jääb ka kartulisaak kesiseks). 2)Keskmise lõimisega mullad on parasniisked ja piisava veemahutuvusega, samalajal rahuldavalt õhustatud. Need on kõige kõrgema viljakusväärtusega mullad, sobivad pea kõikide kultuuride kasvatamiseks tagades maksimaalse saagikuse. 3)Raske lõimisega mullad on väga suure veemahutuvusega ja halvasti õhustatud. Saak ikaldub eriti vihmasel aastal. Sellistel muldadel kasvavad hästi kõrrelised heintaimed ning seega sobib sellise
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
