nr. nimetus a liik t tarve tarve sisaldus pindala saak % ts/ha 1 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 1 a. 2 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 2a 3 Talinisu KI Ls1 45 P-4 K-3 3,0 20 30 4 Kartul KI Ls1 48 P-4 K-3 3,0 15 50 5 V.oder.ak KI Ls1 46 P-4 K-3 3,0 20 45 Leevaku talu väljad moodustuvad kultuuride järgi. Lõimis on sarnane. Põldude fosforitarve on kesmine ja kaaliumi tarve on väike, põllud lupjamist ei vaja. 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine
Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2. Suvinisu 10 LP(g) Sl P-3 K-2 50 5,6 2,2-3 3. Kaer 13 LP(g) Sl P-3 K-2 47 5,8 2,2-3 4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1
.......10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel. Talus kasvatatakse teravilja ja liblikõielisi kultuure. Talul on maad kokku umbes 11 ha ning 10-l hektaril kasvatatakse eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine
.................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus
5 ha on jäetud kaera kasvatamiseks ja ülejäänud 3 ha on mõeldud kartuli kasvatamiseks. Lisaks sellele on veel 0,5 ha erinevate köögiviljade kasvatamiseks. Talus on ka 5 lehma, 3 hobust ja 30 kana,nende toodangut kasutatakse peamiselt enda tarbeks, mõningal määral saab ka külarahvas toodangust oma osa. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Talu ümbritsevate maade muld on gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld. Lõimiselt on muld peamiselt saviliiv, mõnes kohas võib leida ka liiva. Mulla pH Kcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
• 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis
kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid Tabel 1. Tähtsamate toiteelementide ülesanded taimes, puuduse ja ülekülluse tunnused. TOITEELEMENT PUUDUS ÜLEKÜLLUS N - lämmastik vajalik Juurestik on väga tugev (otsib Lehtede ja võrsete kasv on kiire, eelkõige lehtede ja varte lämmastikku), võrsed on peened, noored lehed suured ja tumerohelised, kuid kasvuks, eriti kasvuperioodi lehed on väiksemad, alumised vanemad koed jäävad lõdvaks, varred kergesti algul, taimede kuivaines on lehed kahvatuvad, kasv lõppeb enneaegu. murduvateks. Juurestik on teda 0.5..
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%)
Ameerikast pärinevat kartulit ja päevalille kasvatatakse Euroopas rohkem kui lähtekohas. Aasiast pärit sojauba ja Aafrikast pärit sorgo on laialt levinud Ameerikas. Taimede sissetoomist võõrsilt nende aklimatiseerimiseks ja paljundamiseks uues kohas nimetatakse introduktsiooniks. Kultuurtaimede jagunemine N. Vavilovi järgi 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus
). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Omastatakse - peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 (gaasilistena) - ka lahustunud mineraal- ja isegi orgaanilisi aineid. Peamiselt leiavad kasutamist: - N-väetised - Fe, Mn, Zn, Co soolade lahjad lahused. Kasutamise efekt oleneb: _ lahuse kontsentratsioonist, _ välistemperatuurist, _ niiskusest, _ taime vanusest, _ taime füsioloogilisest seisundist. 13. N, P, K ülesanded taimes. N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul P fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine?
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%. Väiksem leetunud muldades, suurem karbonaatsetes muldades. Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle raskesti lahustuvateks. Happelistes Al-raudfosfaat. Neutraalsetes Ca-fosfaat, Ca- vesinikfosfaat. Väljauhtumine mullast tühine, suurem osa läheb ära erosiooniga. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid: · Ammonifikatsioon org. aine lagunemise esimene etapp. Aitavad kaasa
Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%. Väiksem leetunud muldades, suurem karbonaatsetes muldades. Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle raskesti lahustuvateks. Happelistes Al-raudfosfaat. Neutraalsetes Ca-fosfaat, Ca-vesinikfosfaat. Väljauhtumine mullast tühine, suurem osa läheb ära erosiooniga. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid: · Ammonifikatsioon org. aine lagunemise esimene etapp. Aitavad kaasa mikroorganismid
2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg (nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multšikihi taimejuurteni tungida. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Liimpüünised. Maakirpude hävitamiseks mõeldud liimpüünise. Püüniskultuuride kasutamine. Maakirpude meelitamiseks võib kasvatada valget sinepit. Selleks pannakse ettekasvatatud taim liimiga kaetud pudelpüünisesse kasvama, jättes maapinna ja pudeli vahele mõned sentimeetrid ruumi õhuvahetuseks. Bioloogiline Õige külvikord.Sobib kasutada eelviljana – kartul, segatis, põldhein. Keemiline tõrje Keemilise tõrje kriteeriumiks on 20–25 mardikat 1 m 2 kohta või kui kahjustatud on lehtedest 20–25%. Rohke esinemise korral tolmutada “DDT-ga.” 2015 Eesti Maaülikool Decis 2.5EC Laia toimespektriga kiiretoimeline (kontakne) putukatõrjevahend.Toimib nii kontaktselt kui söötmürgina
..7 päevaga; 2. II karastumisfaas valgus pole siin enam vajalik, kuna temperatuur peab langema alla 0°C. Varuained muutuvad siin faasis lahustuvateks. Sellised taimed taluvad üle 20° C. Rukis läbib selle faasi kiiremini kui nisu. Ka selle faasi läbimiseks kulub keskmiselt aega 5...7 päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil
Liigid jaotatakse veel: Lämmastiku allikad on: · Varajased (kerahein, ida-kitsehernes) 1 )mulla varud · Keskmise niiteajaga ( päideroog, punane nstik) 2)sümbiootiliselt seotud lämmastik ( kui on liblikõieliste taimik, siis aastas 150-300 kg/ha kohta, kui on · Hilisemapoolsed liigid (timut, hiline punane ristik) liblikõ. Ja kõrreliste segu, siis aastas 100-200 kg/ha kohta lämmastikku) 8)Kultuurrohumaadel esinevad tähtsamad rohundid, nende majanduslik iseloomustus 3)väetised (mineraalne N)
Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.
haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi :
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu- nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
