Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) • Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1) • Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2) Ministeeriumid (VVS § 45) • Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Keskkonnaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Maaeluministeerium; 8) Rahandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 12) Välisministeerium. • Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski • Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna • Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi • Välisminister Marina Kaljurand
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra,
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt:
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel
riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. Põhiseadus Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19
liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke) Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike
ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer
võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium, MTA jt) ja struktuur moodustamise kord ja pädevus. · riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise kord ja sellega setoud aruandlus, · riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise alused ning põhiseaduslikud nõuded ja maksude sissenõudmie menetlus; · riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses; Finantsõiguse alla ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon (kommertspangandus, kindlustus, väärtpaberiturureguatsioon ning finantsarvestus.
(seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4: - Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on
keskvalitsus kontrollida kõigi KOV-te kõiki otsuseid siseste ettekirjutiste väljastamise teel. Kuigi kaasaegsetes õigussüsteemides eelkäsitletud teooriaid puhtal kujul enam ei rakendata, vaid tegemist on paljuski mitmete teooriate sünteesiga, kaldub vaekauss esimese teooria põhimõtete valitsemisele. Seda tunnistab asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas tunnistatakse tänapäeval KOV autonoomsust. (Suur 2003:7) KOV-te tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. 1.2 KOV-d ülesanded
See omakorda kinnitab, et eelmainitud kriteeriumite olemasolul saame kindel olla, et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse. ,,Sõjahaudade kaitse seadus", omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate
valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud, pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema ülesanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias Õigusallikate liigitusel tuleb lähtuda eelkõige sellest, millist juriidilist jõudu õigusakt omab, mis ühtlasi paneb ka paika nende koha õiguskorras. Õigusaktide liigituse resultaadina kujuneb välja õiguskorra hierarhia, mille tulemusena moodustub õiguse allikate vertikaalne liigitus.16 Deduktiivselt järeldades, võikski konstrueerida õigusaktide hierarhilise püramiidi, kus Eesti Vabariigi Põhiseadus omab õiguskorra hierarhias kõrgeimat positsiooni. Nimetatule järgneb põhiseaduse § 3 kohaselt rahvusvaheline tavaõigus, seejärel põhiseaduse § 104 kohaselt konstitutsioonilised seadused, siis põhiseaduse § 65 kohaselt seadused, aste allpool põhiseaduse § 109 presidendi seadlused/ dekreedid, viimasele järgnevad põhiseaduse § 87 ja 94 kohaselt valitsuse määrused ning ,,kastisüsteemi'' lõpetab kohalikuomavalitsuse määrused. KarS kuulub nn
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond.
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid. 5. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: Vahetu riigihaldus- riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ( Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus) ja valitsusasutused ( ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, riigikantselei, maavalitsused, ametite ja inspektsioonide kohalikud/regionaalsed asutused, kaitsevägi ( Vabariigi Valitsuse seadus) 5 VP- Eesti riigipea VV- teostab täidesaatvat riigivõimu EV PÕS ja seaduste alusel. Ministeeriumid- on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
VV istungi aja ja päevakorra kinnitab PM korraldusega. Istungi päeval on PM-l õigus lisada päevakorda oma küsimused 33. Küsimuste arutelu ja otsustamine valitsuse istungil. Arutamist alustatakse eelnõu esitaja ettekandest, siis on igal valitsuse liikmel õigus esitada küsimusi või esineda sõnavõtuga siis otsustatakse hääletamine. Otsuste algatamine kuulub ainult valitsuse liikmetele. Istungi materjalid peavad valmistama ette ainult ministeeriumid. Kõiki otsuseid on vaja kooskõlastada erijuhtudel. Otsustamine: valitsus teeb otsuse PM või asjaomase ministri ettepanekul. Igal liikmel üks hääl, häälte poolekslangemise korral otsustab PM hääl. Hääletamine toimub kui on eriarvamusi või valitsuse liikmetest üks nõuab seda. Valitsus annab määrusi, korraldusi, otsuseid 34. Kabinetinõupidamiste olemus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
