1955. a võeti SLV NATO liikmeks, seepeale rajas NL oma sõltlastega sõjalise liidu -- Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul puhkesid kahel korral taas kriisid Berliini linna ümber. Lääneriigid käsitlesid Lääne-Berliini Saksamaa LV osana, NL aga soovis seda näha nn vabalinnana, mis ei kuuluks Lääne-Saksamaa koosseisu. 1958. aastal esitas Moskva ultimaatumi, nõudes liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist. Lääneriikide kindel vastasseis sundis aga NLi taganema. 1961. a puhkes kolmas Berliini kriis. Lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste ja varade liikumine idast läände pidev ja ohustas Ida-Berliini tühjaks jätta. Ühtlasi toimus külma sõja raames tõsine konkurents: Berliini taheti muuta nii kommunistliku kui ka kapitalistliku süsteemi vitriiniks, mille põhjal igaüks võinuks hinnata ühe või teise poole eeliseid. NL reageeris konkurentsile talle
Varauusaegne riik Jan Enriko Viidermets Aleksander Haamer Holden Johanson Elin Lee Solman 8.d Euroopa poliitiline kaart Varauusaja Euroopa poliitiline kaart oli ülimalt kirju, koosnedes väga erineva suurusega riikidest. Paljud väikeriigid või linnad olid pooleldi autonoomsed. Nt Saksamaal oli üle 300 riigikese ja vabalinna, mis tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal
armee hukkumist võitlesid Preisi jt Saksa riikide väed Prantsuse keisririigi vastu, sealhulgas ka Leipzigi lähistel peetud Rahvastelahingus (1813) ning sõja lõpetanud Waterloo lahingus (1815). Viimaseks kujunes otsustavaks just Preisi vägede juhataja kindral-feldmarssal Gebhard Leberecht Blücheri kohalejõudmine enne Prantsuse lisavägesid. Üliõpilasliikumine Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustatus püsis, kuigi Saksa riikide arv vähenes 34- le, millele lisandus neli vabalinna (Lübeck, Hamburg, Bremen, Mainiäärne Frankfurt). Viini kongressi otsusel moodustasid need riigid ja vabalinnad Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosen Liidupäev. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid, kes arendasid edasi eelneva perioodi tippharitlaste seisukohavõtte. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool, mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust soosiv õhkkond
· Kogu Reinimaa kuulutatakse demilitariseeritud alaks. Seal paikneb Saksamaa tööstuslik süda. · Schleswig läheb Taanile majanduslikult see piirkond Saksamaale oluline ei ole. · Sileesia läheb Poolale. · Poola koridor, millega Saksamaa jagatakse kaheks. Ida-Preisimaa jääb Saksamaast eraldatuks. · Danzig e. Dansk saab vaba linnastaatuse. Skasa elanikkonnaga enklaav. · Memel ehk Klaipeda saab ka vabalinna staatuse. Need mõlemad on saksa elanikkonnaga linnriigid. Sõjaväe alased piirangud: · Saksamaale keelatakse üldine sõjaväe kohustus. · Lubatakse Saksamaal luua piiratud kogusega riigikaitse üksused e. Reichswehr. Suursjärk on 100 000 meest koos ohvitserkonnaga. · Kindralstaap saadetakse laiali. · Lennuvägi ja allveelaevad hävitatakse. Nende omamine keelati. · Pealvee laevastik tuli üle andma inglastele, aga sakslased lasid ise selle põhja.
riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juudid said kodanikuõiguse, 1811. kaotati tsunftisundus. Pärast viini kongressi(1815) saksamaa killustatus püsis kuigi saksa riikide arv vähenes 34-le, millele lisandus neli vabalinna(hamburg, bremen, lübeck ja frankfurt). Moodustati saksa liit, kõrgeim võim Liidupäeval mis koosnes riigijuhtidest. Rõhutati suveräänsust ja ei olnud ühist sõjaväge, raha jms. Otsused olid soovituslikud mitte kohustuslikud. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid. 1818 asutati ülesaksamaaline üliõpilasliit, liidu lipp oli must-punane-kuldne. Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega
Preisi kuningas Wilhelm 1. sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi
Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis
Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt.
Itaalia vabatahtlikest moodustati eriüksus "Alpi Kütid", mida juhtis Garibaldi. 24. juunil 1859 võidetigi Solferino lahing ning Prantsusmaa sõlmis Villafranca vaherahu, kus Austra loovutas Lombardia Piemontele. Kesk-Itaalias toimusid ülestõusud, kuna nad tahtsid end liita Piemontega, pärast rahu sõlmimist liidetigi Piemontega Parma, Toscana, Modena jt. Põhja-Saksa Liidust keisririigiks Põhja-Saksa Liit sõlmiti 1867. aastal Preisi eestvõttel, sinna kuulus 19 Saksa riiki ja kolm vabalinna. Erinevalt senisest, oli uus ühendus föderaalriik, kus kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Liidukantsleriks sai Otto von Bismarck - raua ja vere poliitika. Prantsusmaa nägi ohtu idees ühendada Saksamaa föderatiivseks keisririigiks. 1870-1871 toimus Saksa-Prantsuse sõda, kus Prantsusmaa kapituleerus.10. jaanuar 1871 sõlmitivaherahu. Saksa keisririik kuulutati välja 18. jaanuaris 1871 Versailles' lossi Peeglisaalis.
· Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa Põhja-Saksa Liidust keisririigiks · 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna · Uus ühendus oli föderaalriik · Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev ja riigipeaks Preisi kuningas · Saksamaa ühendamine oli üks Saksa- Prantsuse sõja põhjuseks · Saksamaa ühinemine sai teoks peale vaherahu sõlmimist Prantsusmaaga 10.jaanuaril 1871.
/ Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist / Seitsmeaastane sõda Põhjustud Poola jagamisest (pole kindel) / Jena ülikool Rahvuslikku liikumise koht / Märtsivalitsused Rahvaliikumise survel tagandati vanad ministrid ning moodustati uued ja libiraalsed / Hohenzollernid onli üks võimalustest ühendada selle dünastia abil Saksamaa ilma Austriata / Põhja Saksa liit sõlmiti Preisi eestvõttel, kuhu kuulusid 19 saksa riiki ja kolm vabalinna *AASTAARVUD 1789. 5 mai - generaalstaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. 1789. 11. juuli Prantsuse kuningas vallandab Neckeri 1789. 14 juuli PRANTSUSE REVOLUTSIOONI ALGUS bastille vallutamine 1789. 26 august ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1792. 10 aug Tuileriesi vallutamine ja Prantsuse kuninga arreteerimine 1792. 21 september Prantsusmaa vabariigi väljakuulutamine 1793 21. jaanuar Prantsuse kuninga giljotineerimine 1793. 13
sakslaste kätte vangi. Saksa keisririik kuulutati välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu Prantsusmaal, Versailles' lossis. Rahvusriigi loomine võimaldas Saksamaal majanduslikult, kultuuriliselt ja ka poliitiliselt areneda. Saksamaa oli sel ajal lausa Euroopa arengukeskus. Saksa Keisririigi koosseiseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki; 6 suurhertsogkonda; 12 hertsogkonda; 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Samuti säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid ninga ka võimul olevad dünastiad. Keisri kõrval tegutses ka tagasihoidlike piiridega parlament, kus olid kõik olulisemad poliitilised jõud esindatud parteide kaudu. Keisri kõrval oli tähtuselt teine mees riigikantsler, kelleks sai Otto von Bismarck. Tal oli Wilhelm I täielik toetus ning seetõttu olid tal suhteliselt vabad käed asjade otsustamisel.
kirjutavad Roomas alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingutele 1958 Iraagis kukutatakse britimeelne monarh, Iraak hakkab abi saama NL-ilt.Eisenhoweri doktriin: USA toetab Iraani, Pakistani jaAfganistani kommunismivastases võitluses (CENTO sõjalis-poliitiline organisatsioon).Moskva nõuab liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist, uus kriis Berliini staatuse üle.Mao Zedong kuulutab Hiinas välja "Suure hüppe" poliitika. Kiire edu asemel tööstuses ja põllumajanduses toob see kaasa täieliku läbikukkumise 1959 Revolutsioon Kuubal, F. Castro asub uue marksistliku valitsuse etteotsa. Kuubast innustust saanud sissivõitlejad alustavad tegevust kogu Ladina-Ameerikas 1960 Maipühadel tulistatakse alla kõrgel NL-i õhuruumis lennanud USA luurelennuk U-2.OEEC
· ?veitsist sai neutraalne iseseisev riik. · Venemaa sai suurema osa Poolast, talle jäid Soome ja Bessaraabia. · Kinnitati Itaalia killustatus. Väikeste Itaalia hertsogiriikide troonile tõsteti Habsburgid. Roomas restaureeriti paavsti ilmalik võim. · Austria sai Itaalia kirdeosa kõige rikkamad maa-alad. · Saksa riikidest ja mõnedest Austria valdustest moodustati Saksa Liit, kuhu kuulusid 34 kuningriiki ja 4 vabalinna. Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga. Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli Nelikliit, kuhu kuulusid Suurbritannia,
Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati. Saks keisririigi väljakuulutamine. Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks. Riigikord. Saksa Keisririik oli liitriik,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja vabastas Bismarcki ametist
29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. Aprill-august - Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised
29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist). 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas. 1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17
Saksa Liit, mis pidid takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Lõpuakt: Lõppakt, mis sisaldas kõiki eraldi lepinguid, allkirjastati 9. juunil 1815. See sisaldas: ·Venemaa sai enamuse Varssavi hertsogkonnast (Poola) ja tal lubati alles jätta Soome (mille ta annekteeris Rootsilt aastal 1809 ja hoidis kuni aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit).
2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid 3) Meestelaulu seltside rajamine Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus Esimene laulupidu 4) 1832. aastal Hambachi lossi juures saksa liberaalide koosolek(kogunesid erinevate rahvakihtide esindajad, nõue ühtse Saksa riigi loomiseks) Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine. Saksamaa rahvusriigi loomine Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei allunud ühelegi riigile, tegutses iseseisvalt). Rahvusriigi tekkeks oli 2 võimalust: 1) Ühinemine alt rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon, olemasolevad valitsejad kukutatakse, valitakse ülemaaline esinduskogu ning see esinduskogu määrab ära selle, milline peaks kujunev riik olema. Saksamaal üritati seda läbi viia 1848. 1849. aasta revolutsiooni käigus
elukutsetest tundus kunstilähedasem. Kuigi tollal oli Eestis võimalik arhitektuuri õppida Tallinna Tehnikumis, püsis usk välismaa kõrgkoolide paremasse haridusse, ja antud juhul oli see õigustatud. A. Kotli saatis sisseastumisavalduse Danzigi (Gdansk) Vabalinna Tehnikaülikooli. Saanud teada, et teda on võimalik vastu võtta alles 1923. a. kevadel, otsustas ta aastat mitte kaotada ja sõitis Tartusse. Ta pani end 1922. a. sügisel üheaegselt kirja kunstikoolis ,,Pallas" ja Tartu ülikooli matemaatika- loodusteaduskonnas, kuid viimases teda loengutel käimine eriti ei huvitanud. Kuna A. Kotlil puudus varasem kunstiharidus, tuli tal ,,Pallases" kõigepealt
okupeerimine ja annekteerimine näitas jätkuvat autoritaarse diktatuuririigi agressiivsust). 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): · 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). · Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSVL-ga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL aga hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga.
poolt Albaania okupeerimine ja annekteerimine näitas jätkuvat autoritaarse diktatuuririigi agressiivsust). 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): · 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). · Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSVL-ga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL aga hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga.
riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi ning Prantsusmaa alistus. (Tannberg 2, T 2003) 3.7 Saksa keisririik Saksa keisririik kuulutati välja veele enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu 1871. aasta algus Prantsusmaal Versailles' lossis. Keisrik sai Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningariiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Mõjukaim riik keisririigil oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist, Saksa keisriks oli Preisi kuningas ning ka enamik riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees rigikantsler.
valinud. Tema ütlus : Raua ja Verega. Ta viis ellu sõjaväe reformi ja tegi Saksamaale tugeva armee, mille põhjmõtteks oli Saksamaa ühendada. Tema juhtimisele toimunid sõjad võideti ning viimasel sõjal Saksamaa ja Prantsusmaa vahel lõppes edukalt, ning selle sõja lõpus kuulutatigi välja Saksamaa keisririik. -- Saksa keisririik kuulutati välja Versaille lossis. Saksa keisririik oli liitriik, kuhu kuulusid 4 kuningriikii, 6 suurthertsokkonda, 12 hertsokkonda ja 3 vabalinna. Kuninga kõrval tegutses kõrgema seadusanliku organina parlament. Kõik olulisemad jõud olid parteidel. Keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mee oli riigikantsler kelleks oli Bismarck -- Wilhelm I oli Saksamaa keiser kes valitses ajal mõistis ümberkorralduste vajandust. Tema valitsusajal saavutati usaldus rahva ja trooni vahel. Wilhelm II oli viimane Saksa keiser. Ta ei soovinud kellegiga võimu jagada ning saatis erru Bismarcki
1920. õpetajate selts.(Wikipedia 2015) Alghariduse sai Kotli kodus, kus tema õpetajaks oli isa. Aastal 1915 asus ta õppima Viru maakonna reaalgümnaasiumi, mille ta 1922. aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele, asus ta õppima neljaks aastaks Danzigi Vabalinna Tehnikaülikooli. Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi
lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna liitmine Saksamaaga ● Märtsi lõpul 1939.a. – Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna Danzigi ühendamine Saksamaaga ja Poola koridori likvideerimine ● Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust, l õppes lepituspoliitika Kolmepoolsed läbirääkimised 1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLiidu vahel liidu sõlmimiseks Peaprobleem: kuidas garanteerida väikeriikide Eesti, Läti, Soome ja Poola julgeolekut Saksamaa hädaohu vastu, erimeelsused Poola suhtes MRP Augustis 1939.a.
Klaipeda piirkonna Saksamaale. 1.4. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine: 1939 kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel, alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSV Liiduga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga. Sarnased
Sudeedimaa eraldadatakse T?ehhoslovakkia koosseisust ja antakse Saksamaale rajati Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati Riiklik Lavakunstikateeder -------------------------------------------------------------------------------- 1939 15. märts T?ehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ja jaotamine kaheks (Määrimaa ja Böömimaa protektoriaat + Slovakkia) 21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist 22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale Aprill-August Suurbritania, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised (Kõne all on Soome, Eesti, Läti, Rumeenia ohutuse tagamine Saks. eest ja Poola julgeolek) Itaalia vallutab Albaania 22. mai Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel 23. august MRP sõlmimine 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II ms. 3. september Suurbr. ja Prants
Linna õiguskord Liivimaal kujunes naaberlinnade eeskujul: ● Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere ● Riia õigus- Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu ● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. saj viimase veerandini. 24. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Rooma õiguse uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis
Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts 1939 22. märts 1939 Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel) ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. piirkonna. 23. märts 1939 7. aprill 1939 Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva Itaalia vallutab Albaania. "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles
Hitler asus ellu viima SuurSaksamaa loomise idee ning oli 1939 aasta suveks hõivanud Austria. Tsehhoslovakkia ja Memel piirkonna (Kalipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa järgisid suhetes Saksamaaga niinimetatud lepituspoliitikat lootuses, et järeleandmisi tehes on võimalik Hitleri agressiivsust peatada. Vaatamata sellele esitas Saksamaa üha uusi territoriaalseid nõudeid, tahes Poolat oma kontrolli alla niinimetatud Poola koridori ning Danzigi vabalinna. NSVL hakkas sellises olukorras märkima diplomaatilist topeltmängu lääneriikide ja Saksamaaga, kompides pinda, kumb pool oleks valmis suuremateks järeleandmisteks teiste riikide arvelt. Kokkuleppele jõuti Saksamaaga, mis viis Molotov Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimiseni 23.august 1939. MRP avalik osa sisaldus kahe riigi vahelist mittekallaletungilepingut ja mitmesuguseid majandusalaseid leppeid
jupikesi teistele naabritele. 6* Vt. kaart õpik lk.166. 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): 1* 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida- Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). 2* Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSVL-ga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL aga hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga.
põhjendamatuks osutunud lootusi "teist tüüpi" poliitikale. Mõned Rahvasteliidu ettevõtmised olid isegi edukad (põgenikepoliitika, mandaatmaade haldamine jne.). · Samas tulevad just sõdadevahelisel perioodil rahvusvahelistesse suhetesse põhimõtted, moraal ja teatud väärtused. 1939 · Algas Tsehhoslovakkia lõpliku annekteerimise ja Klaipeda liitmisega Saksamaaga. Saksamaa alustas Danzigi vabalinna varjatud liidendamisega. Saksamaa jaoks hakkas esile kerkima "Poola küsimus". · 7.04.1939 okupeeris Mussolini Itaalia Albaania. Komplitseerus tasakaal Balkanil. · Endiselt oli ebaselge jõudude vahekord Anti-Kominterni pakti maade ja demokraatlike riikide vahel. Küsimuseks kujunes: millise positsiooni võtab ja kummale poole jääb Nõukogude Liit. · Nõukogude Liidus oli 1937-1939 süvenenud repressioonid (Stalini kontseptsioon:
õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada 4. Külma sõja kriisid 1960ndatel Berliini kriis 1958-1961 o Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetiseeruvat Ida-SMd. Lääne-Berliin jäi pärast Berliini blokaadi 1949 sõlmitud kokkulepete kohaselt omaette haldusüksuseks, mis tähendas vabalinna. o L-B oli kahe maailma võimu vasasseisu sümbol, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muud kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek o 1958 hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitsust. USA ei taganenud o 1961 – kriisi haripunkt: USA ja Vene tankid seisid vastamisi Berliinis 3
usu sügavamat juurdumist maarahva teadvuses. Vaimulike raamatute lugemine mõjutas inimeste hoiakuid ja arusaamisi maailma asjadest. Vanad loodususundist pärit tavad ja kombed kadusid 19. sajandiks. Luterlikud rituaalid ja kombed kuulusid igapäevasesse ellu. Kirik oli ametliku teabe vahendaja, perekonnaseisuamet ja pühapäevane suhtluse-kokkusaamise paik. Olid tekkinud territoriaalkirikud, mis hõlmasid ühte piirkonda kas väikest vürtsiriiki, vabalinna või isegi Rootsi ajal tervet riiki. Luteri pastori ehk patronaadiõigus kuulus rüütelkonnale või maaomanikele, nõudmine oli, et isik oli saanud vaimse hariduse Tartu Ülikoolist. Luteri pastor viis läbi olulise rituaale: ristimine, laulatamine, matused. Vennastekoguduste liikumine: Ehk hernhuutlik liikumine. Liikumine kasvas 1817. aastal, paljud kirikuringkonnad nägid vagadusliikumises esialgu liitlast ja lootsid sellelt abi rahva usulis-moraalsel kasvatamisel. 1839
omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel. Tallinn kui kujunev kaubalinn oli siia asunud saksa päritolu hansakaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis
juhtimisel lõpetas Prantsuse revolutsiooni. pannakse kohe kehtima. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, Protsessiõigus- 1877. aastal ühtlustatakse. algas konsulaadi ajastu. Palju on ka prantslastelt üle võetud. 1790. a. seadusandliku rahvuskogu plaan 1.2.2.Õiguse kodifitseerimine üldiseks seadusandluseks. 1791 a. võttis 1815 aastal loodud Saksa Liit, mis hõlmas Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja 35 riiki ja 4 vabalinna, püsis kuni 1866. Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline alanud Austria-Preisi sõjani. Pärast seda monarhia. 1795 a. võeti vastu uus kuulutati välja Põhja-Saksa Liit 1867-1870, põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks koosnes 19 riigist ja 3 vabalinnast, mille sai direktoorium ehk valitsus, tegevus peatus 1870-1871 kestnud seadusandlikku võimu teostas ikka Prantsuse-Preisi sõja tõttu
annaabi.ee 
