Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Vabaabielu poolt ja vastu - sarnased materjalid

Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabaabielu poolt ja vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

vabaabielu, pidama, ühisvara, osapooltel, populaarsemaks, liigiks, paare, kohustusteta, asjal, esiteks, piire, kindlustunnet, saamiseni, automaatne, esmalt, täiendavaid, loota, endist, abielluma, endile, armastada, usaldada, tervet, pereelu, niigi, hiigelsuur, kompliment
Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel
6
doc

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel?

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja

Perekonnasotsioloogia
177 allalaadimist
Perekonnaõigus
21
docx

Perekonnaõigus

määramine. Abielu lõppemise põhjused: 1. abielu lahutamine; 2. abikaasa surm; 3. abikaasa surnuks tunnistamine (surnuks tunnistatud abikaasa taasilmumisel loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud). Abielu lõppemine surma tõttu-abielu lõpeb abikaasa surma hetkel, abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh abikaasa ülalpidamiskohustus ning varasuhe, tekivad varalised nõuded: ühisvara jagamine, vara juurdekasvu tasaarvestus ning nõuded pärimisõiguse alusel: ülalpidamine pärandi arvel, isiklik kasutusõigus kodule, õigus kodusele sisustusele. Abielu lahutamine-kehtib lahutusvabadus. Abielulahutus on juriidiline akt, mis lõpetab (v.a seadusega ettenähtud erandid) edaspidised abikaasade vahelised õigussuhted. Siiski võivad mõned neist (nt. ülalpidamiskohustus) jääda püsima. Abielu lahutamise alused

Õigus
111 allalaadimist
Perekonnaoõigus
65
docx

Perekonnaoõigus

individualismi kasv, infoajastu võimalused jne. Vikipeedia Väike-, tuumik-, nukleaarperekond Ühes majapidamises koos elavad mees, naine ja nende lapsed Tuumikperekond ­ üksus, mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Mittetäielik ehk üksikvanemapere ­ ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Binukleaarne ­ kahe tuumaga perekond. Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815) 1 Nukleaarpere ­ (väike perekond) leibkond, mille moodustab abielupaar (registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või

Perekonna- ja pärimisõigus
68 allalaadimist
Kahe inimese kooselu
62
doc

Kahe inimese kooselu

Kuigi kosilastel oli endil viin kaasas, ei tohtinud kunagi kõrtsist peatumata mööda sõita. Alati tuli sisse minna ja viina osta. (Meri 2003: 16) Kui kosjad sobisid toodi välja kosjaviin. Vana tava kohaselt oli kosjaviin põletatud suhkruga punaseks värvitud ja soovitavalt magus. Kui söödud ja joodud, siis vahetati üldjuhul kinke. Neid kingitusi on kutsutud kihlad või pandid. Kui pruutpaar oli kolmel pühapäeval kirikus maha hõigatud,siis võis pulmi pidama hakata. (Karu, 1997: 6) Kosjade ja pulmade vahelisest pikkusest on väga erinevaid kirjapanekuid. Kui kosjas käidud kevadel, siis tavakohaselt peeti pulmi sügisel. Hilisematest aegadest teated räägivad aga sellest, et just jaanipäeval sõlmitud pulm on kõige püsivam. Pulma-eelse perioodi kõige tähtsam ettevõtmine oli veimevaka valmistamine. Pruudi poolt pulmalistele jagatavad kingitused olid veimed ja veemed. Selleks tulid kaasa aitama külatüdrukud ja lähemad sugulased

Ühiskond
22 allalaadimist
PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
76
pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

Perekonna- ja pärimisõigus
63 allalaadimist
Õigusõpetus
59
doc

Õigusõpetus

3) Vormiga seotud - kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi siis tühisus või erandina kehtiv Tühine tehing (tühine tehing puuduste tõttu sisust) Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Avalik kord tähendab põhiseaduslikku korda. Riiklik korraldus. Kokkulepe, et kohtusse ei pöördu, on põhiseadusega vastuolus ja seetõttu tühine. On tühised Tsüs §86 järgi. Tehingu tühisuse juures peab silmas pidama § 85 ­ tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Head kombed sõltuvad ühiskonnas olevatest tavadest. Head kombed ­ on need mis vastavad ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundele. 19 Tsüs §86 heade kommete vastased tehingud on tühised. Kui on seadusest tuleneva mingi teise

Õigusõpetus
73 allalaadimist
Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega
22
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 23.Abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine. Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed

Õigusõpetus
35 allalaadimist
Õigusõpetuse arvestus
15
doc

Õigusõpetuse arvestus

Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed

Õigusõpetus
457 allalaadimist
Õigusõpetuse arvestus
15
pdf

Õigusõpetuse arvestus

Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed

Asjaõigus
23 allalaadimist
Konspekt
32
doc

Konspekt

Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara ­ abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara ­ enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka

Õigusõpetus
196 allalaadimist
Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastused)

vastastikune lugupidamine ja toetus; abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused teineteise ja perekonna suhtes; osalevad ühise koduse majapidamise ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt; tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks ja vajalike vahendite hankimiseks; õigus teha omavahel tsiviilõiguslikke tehinguid. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel § 16 lg 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa 13 ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui on lahuselu põhjustanud ise oma käitumisega.

Õiguse alused
288 allalaadimist
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar  Kes pole veel lapsi saanud  Kes pole veel lapsi soovinud  Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud  Küsimus: Vabatahtlik lastetus?  Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas?  Oluline tolerantsus Lapsendamine  Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul.  Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides.  Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi  (vaba) kooselu ehk prooviabielu …  Vaba kooselu ehk vabaabielu …  Kooselu (registreeritud/ registreerimata)  Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte

Pedagoogika
54 allalaadimist
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte

Perekonnaõpetus
114 allalaadimist
Asjaõigus
53
doc

Asjaõigus

koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. Riigikohtu otsus 3-2-1-142(8)-05 Vabaabielu; selle kestel soetatud korteri omandamiseks peab olema sõlmitud ühise tegutsemise leping, mis peab korteri võõrandamise puhul olema notariaalselt tõestatud. Seega tekib vabaabielu puhul kaas-, mitte ühisomand. Vabaabielu eesmärk ei pruugi ju olla asja ühine omandamine. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-05 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-07 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-08 Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele ning saavutada kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine.

Õigus
893 allalaadimist
Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused
20
docx

Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused

1. Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud,formaalsed),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid

Õigusõpetus
166 allalaadimist
Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus
18
odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks sokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti. Missioon ( mida ma tahan korda saata) Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7.Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.

Psühholoogia
136 allalaadimist
Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
68
docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist,

Õiguse alused
111 allalaadimist
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS
52
doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on

P�rimis�igus
150 allalaadimist
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
605 allalaadimist
Õiguse aluste kordamisküsimused
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant

Uurimistöö meetodid
74 allalaadimist
Tsiviiliguse konspekt
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

§18. Teadmata kadunud isiku vara hooldus (1) Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. (2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse.

Tsiviilõigus
47 allalaadimist
Tsiviilõigus
39
doc

Tsiviilõigus

§18. Teadmata kadunud isiku vara hooldus (1) Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. (2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse.

Õigus
302 allalaadimist
Sooline vägivald
5
docx

Sooline vägivald

Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%­69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa

Sotsioloogia
11 allalaadimist
Õiguse Alused kordamisküsimused
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei

Õigus alused
285 allalaadimist
Riigiõigus
41
docx

Riigiõigus

Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse

Riigiõigus
100 allalaadimist
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
192 allalaadimist
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

ei osanud midagi otsustada, aglaja jooksis majast välja, nastasja minestas, vürst päästis kukkumast, jäi nastasjaga seepärast kokku; armastas tegelikult nastasjat(väga kaunis naine) aga aglajat armastas rohkem, ei saanud temaga enam jutule, kõik solvunud ja pahased; lahkusid peterburgi tagasi, aglaja jäi haigeks; nastasja ja vürst hakkasid abielust plaane pidama, detailne värk, aga nastasja sai aru, et vürst armastab aglajat rohkem, sundis ikkagi endaga jääma; rogozin oli nastjasse armunud, kõik olid temasse armunud, hakkas kartma, et rogizin võib nastasjale oma vene temperamendiga viga teha nastasjale; nastasja jooksis hullusehoos rogozini juurde, vürst polnud vihane, aga mures. vürst jälle tagasi peterburgi, keegi ei teadnud rogozinit ja nastast;

Kirjandus
81 allalaadimist
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem

Eetika
58 allalaadimist
ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
67
docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

Asjaõigus
81 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

reguleerida määrustega, mis on seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud seadusest alamal seisvad õigusaktid. Rahva osalus väheneb nende vastuvõtmisel. Madalamad seadusaktid peavad olema vastu võetud seaduse alusel ja seadusega täitmiseks. 4. TAVA/consuetudo - üldiselt tunnustatud käitumisviis, harjumus. Tavaõiguseks muutuvad pikemaajaliselt rakendatud sotsiaalsed käitumisnormid aga alles siis, kui käibes osalevad isikud hakkavad pidama neid norme ka õiguslikult siduvaks. Reguleerivad inimeste suhteid vabaduse põhimõttel. Tava on vajalik, et komplektiseerida olukord, mis on õiguse poolt reguleerimata. TsüS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. TsüS § 2 lg 2: tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Pikaajaline käitumine ongi praktikas tava. 5. (Kohtupraktika) - kohtuotsused. Hiiliv ja de facto arvestatav õiguse allikas.

Tsiviilõigus
51 allalaadimist
Riigiõigus
31
docx

Riigiõigus

RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus ­ üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ­ ebasobiv ehitus ­ kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus ­ eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l

Riigiõigus
33 allalaadimist
Rooma eraõigus
122
docx

Rooma eraõigus

iudicio. Formula koosneb:  Iudicis nominatio-kohtuniku määramine  Intentio- selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus  Condemnatio-käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi Keerulisemaltel juhtudel oli formulas teisigi osi: Demonstratio- paigutati intentio ette. Toodi välja asjaolud, millest hageja tuletab oma nõudluse. Iudex-adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik andis ühisvara jagamisel asja ühele osalisele täielikuks oamndisk kohustusegamaksta teisele teatav summa. Eriliseks olid ka vastuväited. Aulus Agerius-A A –hageja leppenimi; Numerius Negidius N N-kostja leppenimi Formulaasprotsess IN IURE: IN IUDICIO Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma kirjalikus vormis kohtule

Rooma eraõiguse alused
109 allalaadimist
Õigusteaduse eksam
52
doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.

Õiguse alused
164 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun