hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni
muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esimeste peresteraldunud õpetavate asutustena tegutsesid eelkõige linnades aadlipoistest ametnikke harivad väikesearvulised gümnaasiumid ja ülikoolid ning usulisi õpitükke ülekuulavad leeri- ja loetuskoolid.
Kohustusi õpetaja ees kirjeldab pisike lõik. Selgelt on reguleerimata riigi ja kodanike kohustused õpetajate ees. Paljude punktide täitmine sinkohal on kontrollimatu ja selgelt reguleerimata. Nn ,,õige mõõt" on tihti iga indiviidi (õpetaja) enda sisetunde küsimus. Näiteks: ,,Haridustöötajad on oma võimu rakendades õiglased ja kaastundlikud." Kus on kaastunde ja õigluse mõõt? 16.12.2011 II SEMINAR Väärtuskasvatus koolis. Õpetaja kui väärtuskasvataja. 1. Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige
Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga Väärtus- see, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse Väärtushinnang- hinnang selle kohta, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat Väärtustatav- inimesele oluline ja tähenduslik nähtus või suhe Afektiivne aspekt kasvatusest koosneb viiest põhikategooriast: *tähelepanemine *reageerimine *väärtustamine väärtuste süstimatiseerimine *väärtuste kompleksi alusel eelistamine (need lähenevad järjest aina internaliseerimise poole) 1
kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002). Kodu on mikromaailm, milles inimene kasvab ühte kultuuriga, omandab kultuuriväärtused ja- normid kui elamise ja käitumise enesestmõistetavad reeglid. Eesti kultuuris on kodu inimesele koht, kus keegi kindlasti ootab ja hoiab, on koht, mis seob inimese oleviku, mineviku ja tuleviku. Samal ajal on kodu ka see koht, kus kehtib kord ja eeldatakse korraaustust. (Vooglaid 1999). Kodu on see koht, kus möödub lapsepõlv. Iial ei või teada, kas see on hea või halb. Selle määravad ära lapse vanemad, kui hästi või halvasti nad oskavad oma lapse eest hoolt
Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit
Neljandas punktis toodud esile koolivälise tegevuse tähtsus. § 5. Õppimise käsitus (2) Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. (3) Riiklikus õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .......................................................................
Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem. Riiklik õppekava - kavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Sallivus - tolerantsus - nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse isegi siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida. Sisehindamine - pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Vähemalt üks kord kolme aasta jooksul viiakse läbi.
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on k
1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor Lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist mõjutavad kõik inimesed kellega laps vahetult kokku puutub ja temaga seotud on. Lapse lähimas keskkonnas olevad inimesed moodustavad lapse sotsiaalse võrgustiku, milles eriti tähtsad inimesed on lasteaia töötajad. Lasteaia võtmeisikuks on seega õpetaja, kellel on suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised lapsel kujunevad, sest õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega. Sama oluline on õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. (Almann, 2000.) Kees (1991) kirjutab: “Iga inimolend on teatavasti kordumatu ja ainulaadne” ning leiab, et isikupära kujunemine sõltub paljudest teguritest: sünnipärastest eeldustest ehk pärilikkusest, keskkonnast, kasvatusest,
õpilassõbralike ja ohutute harjutuspaikade loomise/tagamise eest nii kehalise kasvatuse tundide kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-)treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega. Kehalist aktiivsust väärtustavat suhtumist/käitumist toetab kehakultuuri (nii tervise- kui ka võistlusspordi) käsitlemine (ka ajaloolises aspektis) ühiskonna lahutamatu osana.
Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha. Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul. Himu vastandub valikule, himu himule mitte. Iga tegevus ja iga otsus muudab veidi meie mina, seda osa meist, mis teeb valikuid. Niimoodi samm-sammult ja tegu-teolt - kujundamegi oma tõelise mina kas taeva-või põrguolendiks. Clive Lewise järgi tähendab esimene harmoonias elamist teiste ja iseendaga, kuuluda teise liiki tähendab aga hullust, sõgedust, hirmu, raevu, võimetust ja igavest üksildust. Igaüks meist liigub iga hetkega ühe või teise seisundi suunas, sest iga kuri tegu kalestab inimese südant ja iga hea tegu pehmendab. Mida enam inimese süda paadub, seda enam on ta käitumine ära
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nim
rõõmu ühisettevõtmistest, areneb kaasinimesi ja kultuuri mõistvaks. Läbi peretraditsioonide õpib ta hindama vanu rahvakombeid, austama seda, mis on läbi aegade olnud eestlastele püha. Õpib olema viisakas, teisi arvestav, vastutav. Lapsevanemate poolt loodud perekultuur hõlmab kõike traditsioonilist perekonnas. Läbi perekultuuri kujundatakse lapses õiged tõekspidamised, hoiakud ja väärtushinnangud. Läbi pere traditsioonide saab lapses kujundada positiivseid omadusi (Mõtsla 2003). 15 KOKKUVÕTE Kahjuks kõik pered ei täida oma osa nii hästi kui nad võinuksid. Lapsevanema roll tänapäeva ühiskonnas on muutunud keerulisemaks. Laste ja vanemate vahelistele suhetele avaldavad mõju nii vähene aeg kui ka vanemate ettevalmistus laste kasvatamiseks.
Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus. 32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Vertikaalne üles või alla, Horisontaalne nt samaväärsete ametikohtade vahetamine, Põlvkonnasisene põlvkondade vaheline.
1) küsimusteks, mis puudutavad kõike materiaalselt eksisteerivat; 2) küsimusteks, mis puudutavad eriti kõike elavat ja 3) küsimusteks, mis puudutavad nimelt inimest. Eetika, moraal ja kasvatus Hea, halb, õige, väär. Eetikas tegeldakse hea ja halva, aga samuti õige ja väära suhetega. Kasvatusaruteludes ei tehta tavaliselt eriti täpselt vahet, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest. Moraal, eetika. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraaliseiku ja loob neist teooriat. Järelikult on eetika moraali teaduslik uurimine, mis taotleb oma järeldustes üldkehtivust. Hea ja halva, õige ja väära küsimusi vaadeldakse eetikas üldises mõttes. Eetika roll. Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht. Paljud autorid peavadki eetikat kasvatuse tuumaks. Seda arusaama võib põhjendada, viidates neile paljudele probleemidele, mis
3.1.2. Hoiakute kujunemine Hoiakute kujunemisel saab rääkida kahest suurest viisist. Esiteks kujunevad osad hoiakud läbi hoolika faktide ja olukordade analüüsimise. Teine suur osa hoiakutest on elu jooksul omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7 Kiis: ,,Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia". Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 6 3.1.3. Hoiakute muutumine
individuaalse heaolu skaalad Agraarühiskonnast industriaalühiskonda ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja 0Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, üleminekul hinnati eeskätt materiaalsete kaupade omamist – sellega seotu kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Alates väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine tähendas ka rahva üldist heaolu.Industrialiseerimise laienedes hakati 1980. aastatest on elukvaliteedi mõiste muutunud üha enam poliitiline ja kultuurikeskkond 0Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja
igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus. - Seega tähendab VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus (WHO 2001; Terviseinfo) 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud 5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt
tähendustega lapsele, nagu sõnad, st et zestidel on sümboolne tähendus. *Ühe sõna staadiume holofraas algab kui laps saab aru,et sõnaga võib palju rohkem edasi anda, kui zestidega. Laps saab grammatikast aru, aga keskendub sellele, et anda sümbolist tähendust. *Kahe sõna stadium e telegraafkeel. Eelkooliiga. 1)Kõne areng: võimaldab lapsel suunata teiste inimeste käitumist vastavalt oma vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine. Kõne kontrolliv funktsioon. Nt Ma olen julge. Lause kus on EI olemas ei tööta. 3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine. Kainik (noorema kooliea laps). Kõne areng ümbruskonnaga suhtlemiseks vajalik sõnavara ja grammatika omandatud, väljendub oma kavatsusi, soove, mõtteid. Mõistab temale suunatud kõnet. Omandab monoloogi. Koolis lisandub suulisele kõnele ka kirjalik kõne. Noorukiealine. Sisekõne kasutamine (sisemine)
Õpetaja kutse-eetika on õpetamise, õppimise, kasvamise ja kasvatamisega seotus eetika. Kui arutletakse teatud ametialase praktikaga seotud heakskiidetava ja soovitava tegevuse üle. Õpetaja kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast, heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest. Eetiliste probleemide üle juureldakse eri kutsealadel erinevalt. Mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetiliselt tundlikuma ametiga on tegemist. Paljudes ametites hinnatakse tööd tihti soorituse või tulemuse alusel, aga õpetajal ei saa pelgalt hinnata tulemuse alusel; viis, kuidas need tulemused saavutati on samavõrd tähtis. Kui tulemused on saavutatud jõuga, ahvardades, sundides, siis võib väite, et õpetaja on ebaeetiliselt käitunud. Õpetajalt oodatakse tundlikkust just seetõttu, et tema partneriks on laps, kes ei suuda kaitsta oma
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus.........................................
Kuid edaspidi tekib tal ebamäärane tunne, et teised tema pere liikmed teevad asju kiiresti, naeravad ja naljatavad millest tema midagi eriti aru ei saa ja ei suuda kaasa mõelda. Lapsel tekivad tunded nagu viha ja eriti kui perre sünnib veel üks laps. Teistest lastest eristab ka see, et vaimupuudega laps veeretab süü alati teistele. Teatud ajal hakkab ta ise mõistma, et põhjus võib olla temas endas. Vaimupuudega inimesele on omane, et ta võtab omaks need väärtushinnangud, mis teised inimesed tema ümber olles annavad. 4. VÄÄRTUSHINNANGUD Me ei saa hinnata inimesi selle järgi kes ta on ja mida ta on saavutanud, sest iga inimene on väärtus omaette. Inimelu on väärtus ise. Elu mõte on elada. Selline on üks võimalus hinnata elu ja kõigil inimestel on õigus inimväärsele elule. Inimväärset elu iseloomustab: · Õigus elule olenemata milline on puue või hälve · Õigus olla aktsepteeritud sellisena, nagu inimene on, isegi kui erisus on suur
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
· Mis teeb elu elamisväärseks? · Kas usute elu pühadusse? · Kas peate elu absoluutseks väärtuseks? · Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal? valere (lad) - ,,väärt olema" · Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. · Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Kesksed küsimused: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Perekonnas pöörati lapse tähelepanu maast-madalast kõigele, mis seostus toiduga. Teatrietendustes peegeldus Hiina elulaadi läbiv konfutsiuse eetiline õpetus, mis on hea ja mis halb, hea sai alati tasutud ning halb karistatud. JAAPAN Jaapani perekond oli religioosne ühendus. Vanemate austamine on väga tähtis. See oli perekonna tegevuse alussambaks. Käitumine allutati perekonnamudeli nõudmistele, seega isiksuse areng oli piiratud. Perekonnas valitses range hierarhia. Perekonna vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui pere ajutisse liikmesse. Peresisene hierarhia kujunes kasvatuse käigus loomulikuna ja suhteliselt konfliktivabalt. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma.
SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi, sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees. Kasvukeskkonna füüsilised tegurid ja õpetaja õppe- ning kasvatustegevus (kuidas seatakse tegeluste eesmärgid ja kuidas neid läbi viiakse, õpetamise meetodid jne) mõjutavad suhtlemist ja omavahelist läbisaamist. Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid. Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) (Hayes, 2002)
Kõige äärmuslikumalt puudutab sotsiaalne tõrjutus vanemateta või vanemliku hoolduseta lapsi, lapsi, kel kodu puudub või kelle bioloogiline pere ei suuda last kasvatada. Tõrjutust süvendab võimaluste puudumine tegeleda (koos teistega) oma hobidega või tegutseda noorterühmas seega tekib nii omamise kui ka kuulumise defitsiit. Sotsiaalse tõrjutusega kaasneb laste ja noorte riskikäitumise tõus tõrjutuks muutunud lapsed ei suuda või ei hooli teha valikuid, mis nende normaalse arengu ja tuleviku seisukohalt otstarbekad oleksid.( Kraav & Kõrv 2001: 7-9, 13) 11 7. Väärkohtlemine lastekodudes Lastekodudes töötavad eeldatavalt terve psüühikaga inimesed, seetõttu ei saa me kasvatajate puhul rääkida psühhopatoloogilisest mudelist (sel juhul on väärkohtlemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
