Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väärtused, mis on mulle tähtsad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, lähedased, inimkond, pakkudes, hetki, elukvaliteedi, valikuid, suuremaid, põhiharidus, suhtlemine, planeerida, jääks, üleval, kolmandaks, iseendale, spordisuurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70 aastaga noorte väärtushinnangud muutunud. Mis on praeguste noorte jaoks oluliseim elus ja mida tahetakse edaspidises elus saavutada. Arvan, et nende aastatega on noored muutunud iseseisvamaks ja enesekesksemaks. Olulisemad on isiklikud saavutused ja lähedased inimesed. Suuremat tähelepanu pööratakse enda harimisele ja heaolule. Elus edasi jõudmiseks on oluline saada piisavalt hea ja tulevikus kasu toov haridus. Noorte jaoks on oluline tegeleda sellega, mis on enda jaoks huvitav, aga samas ka tulutoov. Tänapäeva noored väärtustavad kül sõpru ja perekonda, aga samas on esikohal siiski mina ise. Paljude jaoks on ahvatlev välismaa, usutakse, et seal on lihtsam ja parem elus läbi lüüa. Uurimusega loodan vastused saada noorte
stress võtab külge kõik haigused mida pakkuda on. Selle kõrvalt mõjutavad sinu olemist ka emotsioonid, mis ei pruugi just kõige paremad olla, ning nii tekkivadki kriisi hetked, kus maailm ei tundu just eriti tore ja rõõmus. Sellisel hetkel on vaja võtta aeg maha. Just see on see, mis minu puhul toimib. Võtta aeg maha ja panna oma sihid paika, mida ma oma elus tahan, mida peab selleks tegema, ning võtma aega iseendale. Selle juures aitavad tihti lähedased, kes mind on toetanud läbi elu. Nendega vestlemine on kui hommikune äratav pesus käimine, see aitab emotsioonid kontrolli alla saada ning uuesti optimistlikuks saada. Tähtis on end vahel maha laadida rääkides lähedastega näiteks oma elukaaslasega või vanematega, jagada nendega oma rõõme ja muresid. Takistused on üldse üks suur ressursside kulutamis allikas, see osa mis sinust sellel ajal välja läheb on suur ja väärtuslik
püütakse parandada ja ravida kõike halba meie ühiskonnas. Aga mida tähendab see "traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet.
näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks Ideaalne vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes printsiipides/neid kinnitada. Ideaalse vaatleja omadused: sõltumatu, erapooletu, informeeritud (max teadmine), Jumal? IV Väärtused Minu: 1 perekond ja sõbrad 2 haridus/teadmised 3 vabadus 4 tervis ja vaimne heaolu/rahulolu 5 õiglus Armastus, tõde, harmoonia, ilu, raha, võim Väärtused: Annavad põhjuse tegutsemiseks, põhjuse teha valikuid. Nt rõõm nauding .. Jagunevad: Positiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtuse liigid Sokratese järgi: seesmine, instrumentaalne, sega
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse
Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel
tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" võime vaadelda ka kui hüvangut, rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse juhuks. Elukvaliteedi üheks oluliseks indikaatoriks on inimeste endi poolt hinnatud tervislik seisund ja füüsiline heaolu. Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui eelduseks. Tervis on füüsilise, sotsiaalse ja vaimseheaolu tervisemõjurite toimel muutuv seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumine. Tervis ei ole elamise eesmärk, vaidigapäevase elu vahend, positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid. Lisaks spetsialistidele tähtsustatakse tervisekäsitlusele avalikku arvamust, kuidas tavaline inimenetunnetab oma tervist ja mis on talle seejuures tähtis.
Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte
Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks. Kuid seda mõista ja sellest aru saada, on vaja suuremaid teadmisi, kui meile antud on. Friedrich Nietzsche " Ecce Homo " Miks ma saatus olen?
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
mused ja see põhineb enda arusaamal oma võimetest ja väärtustest. Mudel 1. - 2015 MÕTLE, MIS SIND MOTIVEERIB? Meie vanemad valisid karjääri noorena ning käisid mööda seda valitud teed terve elu. Seoses sellega, et tänapäeva inimestel on nii palju valikuvõimalusi, pikem täisväärtuslik elu ja vastu- tus oma elu kvaliteedi ees, on olukord kõvasti muutunud. Paljud inimesed arendavad elu jook- sul kahte või isegi mitut karjääri. Selleks, et teha õigeid valikuid, tuleb iseennast hästi tunda ja aru saada, mis meid motiveerib. On palju erinevaid meetodeid, et aidata meil ennast paremini mõista. Eelnevalt on märgitud joonis, mis on Edgari Scheini poolt väljatöötatud karjääriankrute teooria (vt Mudel 1) Scheini teooria järgi on meil kõigil üks domineeriv karjääriankur ning mõistes, mis on meie ankur, saame me valida karjääri või rolli, mis pakub meile kõige rohkem rahuolu oma tööga.
jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates.
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Kuid siiski on lapse kasvatamine ja tema arendamine eelkõige vanemate kohustus, sest lasteaed ja kool on kodu täienduseks. See on hea kui lapse ja perekonnaga puutuvad kokku palju erinevaid inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata igapäevaeluga toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid ning see aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid tihti võib ka olla hoopis teisiti, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. Nii kahju kui see ka pole, vahel suhtutakse puudega lastesse halvasti, kuna tihti ei mõelda sellele, et neil lastel on samuti tunded ja nad on samasugused inimesed nagu meiegi. Paraku ei saa mööda vaadata ka sellest, et ühiskonnale meeldivad inimesed, kes on terved ja ideaalsed, ilmselt seepärast, et nad on ilusad, tugevad, targad või seepärast, mida nad teevad või kuidas nad riides käivad. Liiga sageli otsustame inimeste üle nende välimuse järgi
Ja seda isegi siis, kui ei ole võimalik pühenduda nende realiseerimisele. Toetusevõimaluse tekkimisel on võimalik välja tulla uute ja veel paremate ideedega ning lõpuks leitakse see, millele pühendumine osutub loomulikuks. Mitte fokusseerumise põhjuseks on tihti see, et pooltoored ideed ei ole veel mõttemaailmast väljatõrjutud. Seetõttu on loomuliku idee otsingul palju kasu rääkimisest teiste inimestega, kelle arusaamad, teadmised ja kogemused aitavad teha valikuid. Vähene detailsus Paljud ettevõtjad on stressis või ebaõnnestuvad seetõttu, et nad ei suuda/taha tegeleda detailidega. Probleem on tavaliselt selles, et detailid ei oma ettevõtja arvates ettevõtte arengule olulist mõju, kuid tegelikult see nii ei ole lähemal vaatlusel selgub, et esmaselt arusaadavad detailid koosnevad omakorda veel väiksematest detailidest, mis mõjutavad teineteist jne.
pidid teatud ajaks valmistatud olema. Vähe on inimesi, kes juba äri alustades oleksid kõigis valdkondades eksperdid. Alati on võimalik nõu küsida konsultantidelt, ka muidugi teistelt kes tegelevad ettevõtlusega. Kasulik on uurida vastavat kirjandust, osaleda vastavatel koolitustel või üritustel. Mina arvan, et minust saaks võib-olla hea ettevõtja. Ma olen piisavalt enesekindel ja eneseteadlik. Samuti meeldib mulle olla iseenda premees. Mulle väga meeldib, kui saan ise otsuseid ja valikuid teha ning need lõpuks ka täide viia. Et saada heaks ettevõtjaks, peaks alustama soovitud tegevuse uurimisega ja alles hiljem oma ettevõte luua. Otsuseid ei tohiks liiga kiirelt teha, vaid väga põhjalikult neid läbi mõelda. Mina ettevõtjana Ettevõtlus- minu jaoks täiesti tume maa enne 2009. aasta sügist. Jõudsin 10-sse klassi ja hakkasime tegelema majandusega. Arvasin, et see on sama tüütu kui matemaatika või füüsika, kuid ma eksisin
tunnused ja kõik organismi funktsioonid on füsioloogilise normi piires. ,,Seni kuni me ei suuda jõuda kokkuleppele tervise tähenduses, olemuses ja selles, kuidas seda mõõta, ei saa me täpselt vastata ka küsimusele, kuidas tervist hoida, edendada ning taastada." Stone, 1979 Haigus lapsel pea valutab = kooli või ei? Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid: Funktsionaalne: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Põhinetakse ühiskonnas kehtivatele väärtushinnangutele.
· Mis teeb elu elamisväärseks? · Kas usute elu pühadusse? · Kas peate elu absoluutseks väärtuseks? · Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal? valere (lad) - ,,väärt olema" · Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. · Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Kesksed küsimused: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
Nendel kes on sündinud aasta esimeses pooles, neil on tugev 5 eelis saada esindatud noortekoondisest lihtsalt sellepärast, et nad on arenenud ette. See väike eelis võib endaga kaasa tuua mitmeid erinevaid sündmusi, mis toodavad uusi võimalusi. Vanemad lapsed sooritavad harjutusi ja mängivad paremini. Paremad tulemused võivad tuua endaga kaasa parema klubi. See protsess jätkub ning head saavutused toovad omakorda kaasa veel suuremaid võimalusi oskuste arendamiseks. 1.3 Toetav keskkond Suur treeningtundide arv eeldab, et ümbritsev keskkond on toetav- stimuleerivad vanemad, rahalised võimalused jne. Selge on ka see, et ainuüksi sihipärane treening ja teistest mitu korda kellestki rohkem treenimine ei taga kindlalt edu. Kindlasti mängib olulist rolli ka see, kus sa sündinud oled, millisel ajal ja sind ümbritsev keskkond. Eesti läbi aegade kõige parem
Eetiline juhtimine Juhtimine (leadership) on suur väljakutse ja vastutus, see ei ole tegevus, mida inimene teeb / saab teha üksinda. Juhtimine tähendab mingi eesmärgi nimel tehtavat kollektiivset ja kooskõlastatud tegevust, kus on pandud paika teatud mängureeglid ja normid kuidas tegutseda, mil viisil käituda. Juhtimise märksõnad minu jaoks koostöö, vastutus ja eetika. · Koostöö partnerlus, suhtlemine, infovahetus, meeskonnatöö, tunne, üksteise soovide ja huvidega arvestamine, kaasamine, osalus tegutsemisel ja juhtimisel, konfliktide juhtimine · Vastutus eeskujuks olemine, inimeste väärtustamine, hoolimine, tunnustamine · Eetika inimlikkus, ausus, austus, hea tahe, õiglus, usaldus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline
On mõned hüvised, mida võib pidada tasuta hüvisteks, kuna nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk, mida inimesed soovivad. Näiteks õhk ja merevesi. Samas muutuvad ka nemad aja jooksul piiratud hüvisteks (näiteks puhas õhk ja puhas vesi). Tasuta hüviste alla kuuluvad need asjad, mis pole majandustegevuse tulemused. Aga hüvised pole tasuta ka sel juhul, kui meie nende eest maksma ei pea. Keegi kuskil katab need kulutused ikkagi (tasuta haridus, parkimine). Majandusagendid Turumajandusmaades on 4 tüüpi majandusagente: 1) kodumajapidamised (KMP); 2) firmad; 3) riik (valitsus, avalik sektor); 4) ülejäänud maailm. Turumajandus eeldab turu olemasolu. Turg viib kokku tootjad ja ostjad, kes hüviseid vastastikku vahetavad. Eristatakse 1) hüviste e toodanguturgu, kus kaubeldakse kaupade ja teenustega; 2) tootmistegurite e ressursside turgu. Tähtsaim tootmistegurite turu liik on tööturg. Mikro- ja makroökonoomika
keeles on ligi 277 miljonit kõnelejat. 20.sajandini oli see Vene keisririigi ametlik keel. Lisaks Venemaale kasutatakse vene keelt laialdaselt ka Põhja-Aasias. Suuruselt on vene keel maailmas viies keel. Siiski on vene keele tulevik ebakindlam kui teised maailmakeeled. Vene keel on olnud Austini (2008) andmetel kasutusel Ida-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias lagunenud Nõukogude Liidu aladel. Vene keelel on kaks naaberkeelt, valgevene keel ja ukraina keel, need kaks on vene keelele vägagi lähedased, olgugi et need on viimase aastatuhande jooksul olnud riigipiiriga eraldatud. Vene keel ehk Moskva keel hakkas levima 13.sajandi, kui hävitati Kiiev, Venemaa tolleaegne tähtsaim linn, kus kõneldi sama keelt, mis Moskvas. Pärast seda kuulus juhtiv roll Moskvale. 16.sajandi keskpaigas hakkas Venemaa laienema itta, läände, lõunasse ja põhja. Sada aastat hiljem ulatus Vene keisri võim Vaikse ookeanini, sellega kaasnevalt oli maailmas 9
tekkiv suhtlusringkond, kes mängib kursusekaaslaste kõrval tähtsat rolli vaadete ja väärtushinnangute kujunemisel. Need väärtushinnangud, tegevusmallid ja normid moodustavad põhiliselt minu teabevälja spetsialiseeritud kihi (S kihi), mis on fundamentaalsest kihist veidi suurem. Dimensioonide lõikes on minu spetsialiseeritud kihis võrdselt teadmisi ja tegevusjuhiseid, veidi vähem väärtusi. Paljud mind ümbritsevad teabeallikad on koondunud internetti. Näiteks käib operatiivne suhtlemine peamiselt interneti kaudu. Postkastina kasutan Gmaili kontot. Sellelt saadan ja sinna laekuvad nii ametlikud kui ka mitteametlikud kirjad. Tihti saan/saadan vajalikke dokumente, pilte, muusika- või videofaile. Erinevate meilinimistute ehk listide kaudu tuleb huvipakkuvatel teemadel ka palju reklaamilaadset teavet. Pikema ja mitteametlikuma jutu rääkimiseks sõprade ja tuttavatega kasutan MSN Messengeri, mille abil saab samuti huvipakkuvaid faile vahetada
Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted.
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
*tegevuse planeerimine. Skriinimine erineb hindamisest selle poolest, et on enamasti ühekordne tegevus ning aitab tuvastada, kas lastel on risk arenguliseks mahajäämuseks või vaimse tervise probleemide tekkeks. Võib olla ka mitmekordne (süstemaatiline) tegevus, aidates tuvastada need lapsed ja noorukid, kes vajaksid põhjalikumat psühholoogilist või psühhiaatrilist hindamist (et eristada riskigruppi). Hindamisega tegelevad spetsialistidest 4 valdkonda: haridus, meditsiin, sots valdk, õigus valdk. Esimene tegevus: sekkumine. Hindamine on efektiivse sekkumise ja efekt tugisüsteemide arengu ülesehituse aluseks. Vanemlikke oskusi hindavad: koolipsühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, kooliõed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid. 80ndatest hindamine liikus ennetuse poole, sellele ja sekkumisele pöörati tähelepanu, kuid siis hinnati vaid riske lapse puhul. 90ndatel ka eestimaal tekkis
o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik
Toonased industriaalühiskonnad on aga praegu postindustriaalsed Mida tähendab? Suht moesõna. Üks kaine definitsioon võiks lähtuda erinevate majandusharude osatähtsusest tööandjatena. Jagatakse: primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed majandusharud 1) põllumajandus, metsandus, kalandus, kaevandus jne = tooraine muretsemine loodusest 2) erinevat laadi tööstused ja käsitöö = tooraine töötlemine edasi 3) teenindus, haridus, administreerimine, informatsiooni käsitlemine = töö tulemus ei ole materiaalne toode Generation X vaadeldi põlvkondi, mis on kasvanud tööstusühiskonnast (vanemate puhul kodanikuõigused jne; 80ndate karjäärihuvid, küünilisus jne) tulevad tööle, aga ütlevad kohe, et tulevad tööle nii kauaks, kuniks meeldib. ,,Portfolio career" - tahame kiirelt teha karjääri, valime töökohti selle järgi, mis kombinatsioon CV-l kõige paremini välja näeks.
Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda? On ju enamasti ikka nii, et kõik, mis on alles ees, tundub märksa lootusrikkam ja optimistlikum. Räägib ju piibelgi tuhandeaastase rahuriigi tulekust, kus rahvad elavad õndsuses. Aga millal see aeg kätte jõuab? Äkki on see möödas? Kas tõesti on see võimalik, et inimkond elab õnnes ja probleemideta TUHAT aastat? Milline on õnnelik tulevik? Kas eelkirjeldatu või hoopis midagi muud, uuemat, seninägematut, utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on vaid tarvis, et sa poleks sinna veel piilunud." Kui öeldakse, et inimene otsib õnne, mida siis selle all mõeldakse? Kas varandusejahti või
Tema taga on ka tema perekond: ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999) Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta. Õpetajapoolne tähelepanelik oleks siin vajalik. Laps on esmatähtis ja see, et ta haige on jäägu teisejärguliseks. Vajadused ei muutu ju. Ta vajab hellust, lähedust ja emaarmastust nagu iga laps. Kui imik saab aru, et teda mõistetakse ja pakutakse talle alati tuge ja abi, siis kujuneb tal kiindumus vanema vastu
annaabi.ee 
