Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väärtused, millel põhineb tänapäeva maailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtushin, hinnangud, väärtushinnangud, valiv, üksikisik, püüelda, sobivam, heast, halvast, maaima, kodanikele, puhkuseks, lahuta, välismõju, vastand, avardamine, nendest, jälgides, eelistused, hindeid, väärtushinnagud, avastada, vestlemine, kogemustele, suhtlemine, paljusus, olulisteks, kooselamine, valeks, meelsasti, ausust, sattudesEnda poolt veenmise puhul võib inimene käituda viisil, mis ei lähe tema hoiakutega kokku. Eelnevates uuringutes on leitud aga, et inimesed peavad oluliseks, et nende käitumine ning hoiakud oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8. 3.2. Väärtused ja väärtushinnangud 3.2.1. Väärtushinnangu mõiste Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9
looduskeskkonna säilitamine; perekonna väärtustamine. Väärtuskasvatus peab olema järjepidev (Õpetajate Leht 07.10.05 Pille Valk). Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel on suur osa õpikutel. Mitmed spetsialistid kirjutavad, et õpilased töötavad õpikute ja muude trükitud materjalidega kuni 90% tunni ajast. Selle tõttu võib õpikute mõju õpilasele olla isegi suurem kui õpetaja mõju (Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus,
Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kuigi inimesed väärtustavad erinevaid asju, leidub ka niisuguseid väärtusi, mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tunnustavad need on üldinimlikud väärtused, näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnanguid suhtlemine ja kultuuriline taust. Väärtushinnangud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid,
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
(Sotsiaaltrendid 3, 2004). Heaolust saab rääkida tänapäeva arenenud ühiskonnas ja ka inimkonna üldist arengut saab vaadelda kooskõlas heaolu üldise arenguga. Üleminekul agraarühiskonnast 7 9 industriaalühiskonnale omistati suuremat tähelepanu materiaalsetele väärtustele ning rahva heaolu võrdsustati just nende näitajatega. Erinevates ühiskonna arengustaadiumides kehtisid erinevad väärtushinnangud, nii ka erinevad arusaamad heaolust. Suured muudatused heaolu mõiste tõlgendamises toimusid pärast Teist Maailmasõda (1939 - 1945), kui hakati senisest enam tähelepanu pöörama erinevate sotsiaalsete gruppide olukorrale. Materiaalsete väärtuste kõrvale tõusid mittemateriaalsed väärtused nagu kuuluvustunne, eneseteostus, rahulolu jne. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse
peamise ülesande kaudu juhi ülesanneteks on: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajadust. 2. Isiku tajumise protsess ja taju mehhanismid. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määrab ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osadeks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on sobjektiivne ja valiv. Ning valivus sõtlub välistes faktoritest (see taju võtab kergemini vastu seda, mis eristub teistest) ja tajuja sisemistest tegurites (on näha et inimene ei taju keskkonda siis ta tegeleb oma sisemise probleemi lahendamisega). Isiku tajus erisatatkse järgmisi etappe: äratundmine (inimene annab hinnangu inimese välisele olekule, olemusele), üldmulje kujunemine, sotsiaalsete tunnuste tajumine ja omavaheliste suhete prognoos. Tajumisel on tähtsaks osaks tajumehhanismid:
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahend
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · Jälgitav kultuuritasand tehiskeskkond: keskkonna füüsilised elemendid, mida inimene näeb, kuuleb, tunneb. Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. · Baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). NÄITEKS: organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi ja too näiteid kultuuridest. Kuhu
Sotsialiseerumise algstaadiumis kohaneb laps sotsiaalse mikrokeskkonnaga ning täidab selle keskkonna nõudeid. Koos sotsialiseerumise edusammudega hakkab ta üha aktiivsemalt sekkuma ümbritseva keskkonna ellu, üha aktiivsemalt muutma ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001). Oluline on, et vanem suudaks oma rolli täita ja need oleks järgmised: eluks ettevalmistaja- õpetada eristama head halvast, olla suhtlemise õpetaja, hooldaja ja piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja;
o Objektivism Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Toimub tagasipöördumine Aristotelese ettepaneku juurde: Kuna inimloomus on universaalne, siis on võimalik tuua välja kõikidele inimestele omased põhivajadused, mis peavad olema rahuldatud, et saaks rääkida heast elust. Aristotellik essentsialism uus ettepanek kaasaegses filosoofias Martha Nussbaumilt. Martha Nussbaumi hea elu kontseptsioon : · Ettekujutuse loomine sellest, mis on hea. Oma elu planeerimine. · Intiimsed ja ühiskondlikud suhted. · Osavõtt kogu looduse elust. · Naer, mäng ja meelelahutus. · Omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. 34. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus?
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s
TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest.
Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal,
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Põhimõttelise reeglina on see universaalne. Globaliseerumine, maailmaküla. Arvati, et globaliseerumine viib maailmaküla tekkimiseni. Globaliseerumine läheb aina edasi ja maailm muutub ühetaoliseks selles mõttes, et üha rohkem on maailmas selliseid kultuuri elemente ja nähtusi, mis on mõistetavad kogus maailmas. Nt jalgpall, popmuusika jne. Selliste kultuurielementide hulk üha kasvad, inimesed hakkavad üksteist paremini mõistma, nende väärtushinnangud muutuvad sarnasemateks, kogu maailm muutub sarnaseks. Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama. Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline. Kultuuribarjäärid Teisest küljest levivad üha paremini ka kultuuribarjäär. Globaalne, regionaalne ja lokaane (individuaalne
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes
on ebahügieeniline? Teine jälle teab sama põhjendatult, et puhaste kätega söömine on palju hügieenilisem kui noa ja kahvliga, mida on kasutanud teisedki inimesed. Uut kultuuri õppides on tark seda võrrelda oma kultuuriga: nii hakkad enam mõistma oma kultuuri ja süveneb arusaamine teisest kultuurist. Inimest ümbritsevad kultuurimüürid, mis eraldavad teda teises kultuurikeskkonnas kasvanutest. Need müürid on keel, käitumiskultuur, väärtushinnangud, maailmapilt jmt. Igaühel on kogemusi sellest, kuidas kultuurimüürid toimivad. Kui oma kodumaal kohtame väga erineva sotsiaalse taustaga inimest, tajume erinevust kohe. Õpilane, kes läheb kohtuma professoriga, võib tunda end ebamugavalt - ta ei tea, kuidas tuleks käituda. Tõenäoliselt kasutab ta professoriga kõneldes teistsugust keelt kui sõpradega vesteldes. Rikka kodu kasvandikul pole eriti midagi ühist kodutuga jne. Oleme õppinud kohandama oma
Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt definitsioon: „Termin SP viitab sotsiaalsetele tingimustele, protsessidele, ühiskonnakorralduse aspektidele või hoiakutele mida peetakse mittesoovitavateks, negatiivseteks, või mille kohta arvatakse et nad ähvardavad selliseid väärtusi või huve nagu sotsiaalne sidusus, seaduslik kord, moraal, sots. institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus.“ Subjektivistlik vaade: sp-ga on paratamatult seotud väärtushinnangud. Selle aluseks on subjektivistlik vaade. sotsiaalseid probleeme ei saa käsitleda ainult kui objektiivset probleemi, kuna 1) sp tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks „heas“ või normaalses ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? Nt tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on
JKT näib muutvat ülearuseks "headuse" omistamise Jumalale. Kui me ütleme "Jumal on hea", mõtleme, et omistame Jumalale mingi omaduse. Aga kui hea tähendab lihtsalt "see, mida Jumal käsib või tahab", ei omista me Jumalale mingit omadust. Moraal muutub siin meelevaldseks. Sokrates küsib vagalt Euthyphronilt: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? Kui aktsepteerime jumaliku käsu teooria kontseptsiooni heast ja halvast (hea on see, mida Jumal käsib), siis satume raskustesse. Ükskõik kumma variandi valime, satume raskustesse. Kas moraalsete mõõdupuude kehtivus sõltub Jumalast, või on eetika autonoomne, nii et isegi Jumal allub moraalsele korrale ? Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha. Järeldus: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali vaatekohalt meelevaldsed, sest enne seda, kui ta kuulutas valetamise halvaks, polnud see halb
Sellest tekivad konfliktid. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüteemide uurimine. Majanduslik kästilus algas 30ndatel, eraldi uurimisvaldkonda polnud. 20ndatel Malinowski pakkus välja,et majandus põhineb üksikisiku otsustel ja isiklikul huvil. Tõuke andis üksikisiku huvi ja tema otsused. 30ndate lõpus olid välja teised antropoloogid, nt Herskovits, kes leidis et see ei saa nii olla, majandust suunavad laiema haaradega protsessid, olud ja tingimused, millele üksikisik kohandus. Majandus keerleb: inimesed peavad lahendama küsimuse, kuidas kasutada piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse - tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst. Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea tühised eriarvamused võivad muudkui suuremaks käriseda ning kui midagi ette ei võeta, pole sõprusest varsti enam halligi järel. Mõistsin seda, kui paar-kolm aastat tagasi said mu ,,sõbrad" teada, et loen raamatuid, mis olevat nii out. Mõistagi sattusin kohe terava tule alla.
edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg- edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg- ruumis ruumis MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt is
Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt definitsioon: ,,Termin SP viitab sotsiaalsetele tingimustele, protsessidele, ühiskonnakorralduse aspektidele või hoiakutele mida peetakse mittesoovitavateks, negatiivseteks, või mille kohta arvatakse et nad ähvardavad selliseid väärtusi või huve nagu sotsiaalne sidusus, seaduslik kord, moraal, sots. institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus." Subjektivistlik vaade: sp-ga on paratamatult seotud väärtushinnangud. Selle aluseks on subjektivistlik vaade. sotsiaalseid probleeme ei saa käsitleda ainult kui objektiivset probleemi, kuna 1) sp tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks ,,heas" või normaalses ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? Nt tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs a
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga et
Juurdunud mõtteviisid, mis takistavad uute võimaluste nägemist ja ideede omaksvõtu. Ebaratsionaalsus, alateadlik käitumine. · Ühiskonnaelu tervikmuster. Iseorganiseerumine, koostegevuse summas sünnib uus väärtus, muutus on isearenev nähtus, mida ei saa ette kindlaks määrata ega juhtida. · Kultuur. Sümboolsed tähendused: koosolekud, struktuur, hierarhia, reeglid, rutiinid. Jagatud tähendussüsteemid: keel, uskumused, tseremooniad, väärtushinnangud, ideoloogiad. · Valitsemine. Valitsemisvahend, mis edendab eliidi huve. 4. Kirjelda, kuidas Jungi poolt defineeritud funktsioonid mõjutavad indiviidi efektiivsust erinevate ülesannete täitmisel. Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Ekstravertsus vs introvertsus
annaabi.ee 
