- V tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Valmistamise töömaht on suur. Sisendtrafo asemel kasutatakse faasipöörde lülitust, mis moodustatakse transistoridest ja mis tekitab nii kui trafogi kaks võrdset ja vastasfaasilist pinget. Väljundtrafost saab loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutavad transistoride väljundtakistused on lähedused enamikes valjuhääldite takistuseks on 8 ohmi, samas suurus järgus on ka suure võimsusteliste väljundtakistus taolistel juhtudel on levinud ilma väljundtrafota vastastakt lülitused.

Elektriajamid

0

Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline Ühefaasiline kolmejuhiline Kolmejuhiline Kahefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline neljajuhiline Kolmefaasiline viiejuhiline Märkus.

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Vahelduvvoolu võrgus on kvaliteetne siinuseline pinge siis praktiliselt seda ohtu ei ole. Praktiliselt liigub võrgus mitmesuguseid häireimpulsse, millised on küllalt järsu esifrondiga nende algseks põhjuseks häirete põhjustataks on võimsate seadmete sisse ja väljalülitamine, mille toimel tekib võrgupinge järsk muutus, need impulsid levivad võrkupidi laiali ja võivad põhjustada kontaktivabade lülitite vääravanemist.

Elektriajamid

0

Valguskaablid ehk fiiberoptilised kaablit arendati välja põhiliselt mandritevahelise side tagamiseks, kuid tänapäeval on nad kasutuses ka väga paljues muudes valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus.

Referaat - valguskaabel

0

Vahelduvvoolu muundamine on lihtsamal juhul ainult pinge muundamine kuid võib olla ka näiteks pinge VT2 baasil saavutab transistori avanemis pinge, milleks on +0,5V, siis avaneb VT2, tekkib ühefaasilise voolu muundamine 3 faasiliseks ning see muundamise protsess võib toimuda ka sageduse emitteri vool, mis läbides takistus Re suurendab seal tekkivat pingelangu ja tulemusena VT1 suletakse, muutmisega.

Rakendus elektroonika(3)spikk

0

Vahelditeks nimetatakse seadmeid mille abil toimub alalispinge muundamisen vahelduvpingeks, seadmeid mille abil toimub pinge muutmine ilma voolu liigi muutmiseta nimetatakse reguraatoriteks, vahendeid on kehte liiki sõltumatud ehk võrgust sünkroniseeritavad vaheldid nende abil toimub alalisvoolu energia suunamine vahelduvvoolu võrku seejuures sagedus on võrdne võrgusagedusega.

Elektriajamid

0

Varikap - 2. TTL: „0”-0..0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND. siirdemetall+pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra.

Elektroonika eksamiks

0

Vaadeldavas lülituses on tagasiside teostatud transformatoorselt nii et võnkeringi induktiivsuse südamikule on keritud ka sidestus mähis LS. Kuna võimendus aste pöörab signaali faasi 180kraadi siis positiivse tagasiside saamiseks peab olema tagasiside pinge olema väljundpingega vastasfaasis. See tähendab tagasiside mähise otsad peavad olema õieti valitud.

Rakenduselekroonika

0

Valgusdioodid on väikepingelised (enamasti alalispingel 3 7 V talitlevad) väikesemõõtmelised (läbimõõduga 1 5 mm) pooljuhtseadised, mis on varustatud sisseehitatud nõguspeegli ja läätsega ja mis kiirgab valgust kitsama või laiema vihuna mingis ühes suunas. Nad on nii värvilised (kollased, punased, rohelised, sinised) kui ka valged.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Valmistatavaid juhtskeeme ehk dešifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise katoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 4.12. Praktilise skeemi koostamisel tuleb silmas pidada, et LED-elementide juhtlülitus peab sisaldama voolupiiramistakistit.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Valgusdioodindikaatorid on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud.

Kaitsevõtted elektriöögi eest

0

Vajalitru - įulenrust. Sarnal eesmärgil peavad ka nii filtfi kui ka sagedusnruunduri metaltkestaga' olema ķinnįatud aparaadikooste metallist aparaadikooste värvitnata kerede metarilsi įūdusūappad alusPlaadiga (koostealusega)' kõik rnaarrdusjLrlrid Üheridage sisenev kaabeļ filtri klemnridega (tähis Line); ühendage

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Varistorid - varistoride põhiomadus tema takistus sõltub rakendatud pingest, mida kõrgem pinge seda väiksem takistus ja häirete vastaselt toimivad nad nii et juhivad häireipulsi KVL ist mööda ning need lühikesed impulsid seal mingit toimet ei oma. Lüliti jääb aga rakendumata mõneti sarnene on RC-ahelate toime.

Elektriajamid

0

Vahealajaam - ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- • Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad • Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena

Elektrivarustus

0

Valgusdiood - pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode.

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

0

Valime mlt – 0,125 – 3,6koomi +/- 5%  Rd – Dünaamiline takistus =ΔU/ ΔI  R = staatiline takistus = U/I  β= R/Rd  Voolu temperatuuritegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust 1 K kraadi kohta püsival pingel ja see tegur on enamikel varistoridel + 0,7% 1 K kraadi kohta.

Elektroonika komponendid

0

Valgumistakistud - maanduri ja nullpotensiaali vaheline katistud PE-juht(kaitsejuht)- kasutatakse elektriohutuse tagamiseks eesmärgil ja ta ühendab elektriseadmete voolujuhtivaid pingealte kesti maanduspaigaldisel Ühildatud kaitse-ja maandusjuht (PEN)- toimib korraga nii kaitse- kui neutraaljuhina

Elektrivarustus

0

Vaadeldavas lülituses on tagasiside teostatud sisendtakisutse just sisendi ja inventeeriva klemmi vaheline takistus, see on R1. transformatoorselt nii, et võnkeringi induktiivsuse südamikule on keritud ka Inventeeriva võimendi väljund takistus on suurem, kui Op võimendil.

Rakendus elektroonika(1)spikk

0

Vaakuum - ja ioonf-d rajanevad välisfotoefektil, mispuhul katoodile langev valgus põhjustab elektroniemissiooni, fototakistid sisefotoefektil, mis avaldub pooljuhi elektrijuhtivuse suurenemises valguse toimel ergastuvate elektronide ja aukude tõttu.

Spikker elektroonika eksamiks

0

Vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel Rf . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Valgusdioodidele on iseloomulik suhteliselt suur siirde elektriväli, mis tõttu nad avanevad sõltuvalt tüübist 1.3-3V. Nähtava kiirguse tekkimiseks on vaja pärivoolu 1-5mA. Valgusdioodide lubatavad vastupinged on väikesed ja ei ületa 3-5 volti.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside sest tagasiside pinge emitertakistusel on võrdeline väljundvooluga (Iem=Ico). See tagasiside on negatiivne tagasiside sest sisend signaali suurenedes, suureneb väljundvool ja sellega koos ka tagasiside pinge.

Rakenduselekroonika

0

Vaatleme varianti - toitepinge ei muutu, kuid muutub koormus- väheneb koormusvool Ik. Kuna sisendpinge on muutumatu ja järelikult ka vool takistis Rb on muutumat, kuid suureneb stabilitroni läbiv vool Iz kuna väheneb tema takistus alalisvoolule.

Elektroonika alused Konspekt

0

Vahelduvpingel 250v on lubatud 0,2A, vahelduvpingel 12V on lubatud 1,5A. Spetsiaalsel võrgu toite lülitidel mis võib olla ka eraldi lülitina П2К konstruktsiooni kohaselt on vahelduvpinge 250V kohal lubatud vool 2A ja 250V alalispinge puhul 1A.

Elektroonika komponendid

0

Valgusandlikkus on ekraani valgustugevus kiire võimsusel 1 W. See parameeter ei ole konstantne, vaid sõltub elektronide kiirusest (anoodpingest) ja kiire voolutugevusest. Kasutatavate materjalide valgusandlikkus on 0,17... 17 cd/W.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 10.3.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Vaadeldav tagasiside on seega negatiivne tagasiside, ta on järjestikune tagasiside, kuna tagasiside pinge on sisendsignaali suhtes järjestikku ja ta on voolu tagasiside, kuna tagasisidepinge on võrdeline väljundvooluga. +E

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Valides r1 - R3ja Rts saame liitmise mastaabis 1:1 st kui U1 on 1V U2 2V ja U3 3V siis Uväljund on 6V valides aga takistusi R1-R3 sobivalt erinevatena saame muuta sisendsignaalide osatähtsust väljundsignaalis.

Elektriajamid

0

Valmistamis - tehnoloogia on lihtsam ja odavam (jääb ära kanali formeerimine). Eriliigiks on kujunenud nn. komplimentaar ehk CMOS loogika, kus kasutatakse ühiselt koos n-ja p-kanaliga väljatransistore.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Vaakumluminestsents - indikaatorites (Vacuum Fluorescent Display - VFD) kasutatakse nähtust, kus mõnekümne voldiga kiirendatud elektronid, põrgates kokku luminofoorikihiga, panevad selle roheliselt helenduma.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Vahelduvpin - ged puuduvad, on vaid toide +E. Mittelineaarse elemendi Rml režiim on määratud vooluga I0 ja pingega U0. E = I0R + U0 muutujaX → Y = ax + b →const1=yconst2 + x const1 muutujaY const2

Elektroonika

0

V kilovatt - tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > –6°C) kasulike ruumalade summa.

Elektrikaupade märgistus

0

Vaheldi sagedussätted on optimeeritud 53 ED: l0 %o, tķ51u > 60s Dįinaarniline voolupiirang Įno"= 150oÄ In 53 ED: 10 7o, tķiiu < 60s Į,nor: I50 %ja sagedusmuunduris kasutatakse kiirusregulaatorit I

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Valemist on näha et negatiivse tagasiside korral võimendustegur väheneb, kuid vaatamata võimendusteguri vähenemisele kasutatakse võimendites peamiselt just negatiivset tagasisidet.

Elektriajamid

0

Varikap - mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: siirdemetall+pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra.

Elektroonika

0

Valgusdiood - pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel.

Nimetu

0

Varda otsad on kinnitatud sulavate tihenditega, mistõttu üks laine sumbub ja teine levib väljundmähise suunas ja tekitab seal pingeimpulsi, mis on sisendimpulsi suhtes hilistunud.

Skeemitehnika konspekt

0

Vabakäigusidur - hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu.

Käiviti

0

Vahelduvvool - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad • Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.

Elektrotehnika kordamine

0

Vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks. Kui sekundaarpinge on primaarpingest madalam, siis nimetatakse trafot pinget madaldavaks, vastasel korral aga pinget tõstvaks.

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

0

Vaadeldavas lülituses on kõrge, võivad takistused R1- R2 olla küllaltki suured (kuni 100 k ) ilma ,et oleks karta astme sisendtakistuse olulist vähenemist nende toime tulemusel.

Rakenduselektroonika

0

Vahelduvvoolumasin - Kaitse elektrilöögi eest: • puutekaitset- kaitse otsepuute eest • puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest • ühildatud puute- ja puutepingekaitset-

Elektrotehnika kordamine

0

Valgusandlikkus on ekraani valgustugevus kiire võimsusel 1 W. See parameeter ei ole konstantne, vaid sõltub elektronide kiirusest (anoodpingest) ja kiire voolutugevusest.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcosφ, kus cosφ-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

0

Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti – anood ja katood. Valgusdioodi joonistel on anood tähistatud "+" ja katood "-" sümboliga.

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

0

Valmistamise lähteaineks on kautsuk.Kummi valmistamiseks ja omaduste parandamiseks kautsuk vulkaniseeritakse ehk lisatakse kautsukile väävlit ja kuumutatakse.

Elektrimaterjalide referaat-dielektrikud

0

Valmistamise toormaterjalideks on savi, kvarts,kips ,kriit jms. Peale savide kasutatakse raadiotehnilise keraamika valmistamisel baariumi-, titaani-, jt oksiide.

Elektrimaterjalide referaat-dielektrikud

0

Valgusdiood ehk LED (Light Emitting Diode) on pooljuhtseadis, mis kiirgab teda läbiva voolu toimel kas nähtavat või infrapunast valgust.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Valgumisala - maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel.

Elektrivarustus

0

Vahelduvpinge protsent on seda väiksem, mida kõrgem on vahelduvpinge sagedus, mida suurem on kondensaatori mahtuvus ja mida kürgem on nimipinge.

Elektroonika komponendid

0

Valguskiirguse tekkimiseks on vaja, et stimuleeritud rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Vaakum - fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte.

Elektroonika alused kordamisküsimused

0

Vahelduvvoolul l on reaktiivtakistus: X L = 2πfL = ωL ; Vahelduvpinge puhul u = Umsinωt ja XC, XL, tekib vahelduvvool: um Im = X ...

Elektroonika

0

Vahelduvvoolu efektiivväärtus on siinusvoolul väiksem kui amplituudväärtus; võib olla siinusvoolul kuni √2 korda väiksem kui hetkväärtus.

Elektrimasinad teooria küsimused ja vastused 1

0

Valgustite sise - või välisjuhistikus ja elektri- seadmetes pingega 1000 V vahelduvvoolul või 750 V (maa suhtes) alalisvoolul.

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Vaatleme h - parameetrite määramist CE lülituse jaoks, kui on olemas enam- kasutatavad sisend- ja väljundtunnusjooned.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Vaadeldud lülitusel on üks puudus mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel jääda samasse asendisse.

Rakenduselekroonika

0

Varistor on mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus rakendatud pinge suurenemisel oluliselt väheneb.

Elektroonika komponendid

0

Vaadeldud lülitusel on üks puudus, mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel alalisvoolu mootorit.

Rakendus elektroonika(3)spikk

0

Vaadeldud komparaatorid on niinimetatud hüstereesi vabad komparaatorid, see tähendab, et lülituses tasakaalu olukord.

Rakendus elektroonika(2)spikk

0

Valemist on näha, et kõikides punktides, mis on allikast võrdsel kaugusel on väljatugevus ühesugune.

Elekter

0

Valgusvõrkudele on kindlaks määratud pinge vähenemise ja suurenemise lubatav väärtus valgusallikate juures.

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Valjuhääldite takistus on teatavasti 4 – 8 oomi. Sama suurus järgus on ka võimsate transistorite väljund takistus.

Rakenduselekroonika

0

Valgus dioodides on aga lisandite hulgad tavalistest suuremad ja seetõttu tekib reekombineerumisi sagedamini.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Varuga ehk rakendusvaruga, et kaitseseade ei rakenduks väikestel ja lühiajalistel ülekoormustel.

Sidejuhtmed ja kaablid

0

Vaesustatud tsoon on neelu pool laiem, kuna lätte ja neelu vahelisest pingest tekib piki kanalit pingelang.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Varistor on pooljuhttakisti, mille takistus väheneb tunduvalt sellele rakendatud pinge tõusmisel.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Valents - või juhtivustsoonis ning Elektriväli, mis tekitatakse potentsiaalide vahe abil.

Elektroonika Alused

0

Vaakumluminestsents - indikaatori ehitus [4] ja [http://hem.passagen.se/communication/vfd html].

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Varistori pinge - voolu tunnusjoon on nullpunkti suhtes sümeetriline mõlemast suunast.

Elektroonika komponendid

0

Valgustuse puudumisel on fototakistil maksimaalne takistus, mida nimetatakse pimetakistuseks.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Vaakumdioodi mudelis on anoodiks metallplaat ja katoodiks spiraali keeratud peen traat.

Elektroonika alused kordamisküsimused

0

Valgustugevus on antud kasutatakse mootori valimiseks keskmiste kadude meetodit.

Elektrotehnika

0

Valgustus - ja jõuseadmete kaitseks kasutatakse laialdaselt sulavkaitsmeid.

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Vannituba on ruum, millele on esitatud kõige rangemad elektriohutusnõuded.

Lülitite ühendusskeemid

0

Vaheajaliseks talitluseks nimetatakse talitlust, kus tööperioodid on väikeste pausidega.

Soojusülekanne elektriaparaatides

0

Vahevõimendi on see element mis tagab opvõimendile suure võimendusteguri.

Rakenduselekroonika

0

Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis

Elektroonika kordamisküsimused

0

Vaesunud alas on vähe voolukandjaid. p-n – siirdega väljatransistor.

Elektroonika

0

Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub.

Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika

0

Vaadeldavad lülitust nimetatakse kondensaator väljundiga lülituseks.

Rakenduselekroonika

0

Valgunähted on kõige intensiivsemad just katoodi läheduses.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

-1

Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2

Elektrotehnika

0

Valgusallikad - valgust kiirgav keha: soojuslik, külm.

Elektrotehnika kordamine

0

Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Vaheldumisi n - P-N ja P-N-P transistore (joon.7.12.).

Elektroonika alused

0

Vaatleme n - kanaliga transistori kui enamlevinut.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Vaheldumisi n - p-n ja p-n-p transistore (joon.1.29).

Rakenduselektroonika

0

Valemid aktiiv - ja reaktiivtakistused leidmiseks:

Praktiline töö

0

Valitird käivituselemente on aga hiljenr ļįįļikas ntuuta.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Vaid 1 - käsklus juhtnupu(surunup) abil.

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

0

Vahelduvvoolu tekitamist nimetatakse blokkjuhtimiseks.

Elektriajamid

0

Valguslainejuhi ehitus on kujutatud joonisel 4.31.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Vannitoas on kuplita valgusti ohtlik.

Elektriohutus

0

Vahel p - N-siire ja tõkkekiht.

Elektroonika alused

-2

Valgusjaotuskõver - kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon,sest polaarkoordinaatide kasutamisel on valgustugevuse suurusi kitsa valgusvoo tõttu raske eraldada.

Elektrotehnika kordamine