Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Alalis- ja vahelduvvool
aruanne
nimi
klass
TALLINN 2013
Alalisvool
Alalisvool on elektrivool , mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt.
Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current ). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu.
Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss .
Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu.
Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed.
Vahelduvvool
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC (inglise k sõnadest alternating current).
Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees mitmeid eeliseid:
  • vahelduvvoolu korral on trafo abil lihtne muundada energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni;
  • vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, seega puudub vajadus kanda voolu üle pöörlevalt rootorilt;
  • vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid

Vahelduvvooluenergia olulisteks puudusteks on:
  • võimsusteguri korrigeerimise ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadus ülekandekadude vähendamiseks.
  • Tööstus-ja transpordirakendustes hakkatakse ühavähem kasutama vahelduvvoolu

Järeldus
Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvool alalisvoolust parem , see on soodsam mugavam ja vähem probleeme võrreldes alalisvooluga. Usun et Tesla seisukoht oli parem.
Kasutatud kirjandus:
Electrical Technology „Comparison between AC and DC Transmission“ http://www.electricaltechnology.org/2013/05/comparison-between-ac-and-dc.html [22.10.2013]
Creative Commons „Vahelduvvool“ http://et.wikipedia.org/wiki/Vahelduvvool [22.10.2013]
Creative Commons „Alalisvool“ http://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvool [22.10.2013]
Teose autor pole mainitud „Vahelduvvool“ http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/6Vahelduvvool.pdf [22.10.2013]
Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika #1 Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika #2 Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika #3 Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika #4 Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erikrush Õppematerjali autor
mis on alalisvool, mis on vahelduv vool,

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vahelduvvool
3
docx

Vahelduvvool

Rakvere Ametikool Vahelduvvool Referaat Koostas: Juhendaja: Rakvere 2011 Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund jatugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutuselvahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ­ akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu

Füüsika
Vahelduv--alalis--induktsioonivool
1
doc

Vahelduv-, alalis-, induktsioonivool

Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ­ akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge,

Füüsika
Vahelduvvool
32
pdf

Vahelduvvool

kontaktivabad ­ seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = I m sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. Siinuselise elektromotoorjõu generaatori mudelina võib vaadelda juhtmekeerdu magnetväljas: Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus ja seda tähistatakse väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u

Füüsika
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

......................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ...........................................................................................

Energia ja keskkond
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast

Mehhatroonika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide)

Elektrivarustus
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

3.4.4. Asendiandurid ............................................................... 85 3.4.5. Momendiandurid ............................................................ 89 3.5. Diskreetandurid ......................................................................... 89 3.5.1. Kiiruseandurid ............................................................... 89 3.5.2. Asendiandurid ................................................................ 91 IV. Alalis- ja vahelduvvooluajamite suletud juhtimissüsteemid .................. 94 4.1. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid ............................ 94 4.2. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem negatiivse tagasisidega kiiruse järgi .............................................................................. 98 4.3. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarse negatiivse tagasisidega voolu järgi .......................................................

Elektriaparaadid
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun