Soojusülekanne elektriaparaatides (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

2. Magneetilised materjalid ­ teras ja nende sulamid. Neid kasutatakse magnet juhtmete valmistamiseks. Sulamid püsimagnetite valmistamiseks 3. Isolaatsiooni materjalid ­ tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised ­ elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud ­ sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis

Elektriaparaadid

140

pptx

Elektriaparaadid

elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta; elektriaparaatide kontaktid peavad suutma kommuteerida nii nimivoolu kui liigvoolusid; elektriaparaadid peavad olema töökindlad; sagedaste kommutatsioonide tingimuses töötavad elektriaparaadid peavad olema suure kulumiskindlusega; elektriaparaat peab olema väikeste mõõtmete ja massiga, odav, lihtsa ehitusega, lihtne paigaldada ja teenindada ning tehnoloogiline. Elektriaparaadi üldteooria Füüsikalised protsessid elektriaparaatides Kaod elektrilised kaod ­ elektriaparaadi voolujuhtivates osades (kontaktides); magnetilised kaod ­ elektriaparaadi magnetahela ja muudes magnetilistest materjalidest valmistatud osades; dielektrikuskaod ­ aparaadi isolatsioonis. Elektriaparaadi üldteooria Magnetiliste kadude vähendamise võtted magnetahela osad valmistatakse kitsa hüstereesisilmusega terasest; magnetahela osad valmistatakse õhukesest teineteisest elektriliselt isoleeritud elektrotehnilise terase lehtedest;

Energia ja keskkond

25

pdf

Keemiatehnika põhieksami konspekt

adsorbendile. 11) Leostamine - komponendi eraldamine (lahustamine) tahkest peenestatud materjalist vedelikku. 12) Kristallisatsioon - lahustunud aine eraldamine lahusest väljasadestamisega. Seega sügavama klassifikatsiooni aluseks on ülekandeprotsessid: • Liikumishulga ülekanne - liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas (vedelike voolamine, sadenemine, segamine). • Soojusülekanne - selles põhiprotsessis toimub soojuse levi ühest kohast. • Massiülekanne - siin toimub massi ülekanne ühest faasist teise erinevasse faasi; põhi mehhanism nii gaasi, tahke kui vedelfaasi kohta on sama. 2. SEGAMINE Segamise eesmärgid: • tahkete osakeste ühtlane jaotamine vedeliku mahus (suspensioonide saamine), • vedeliku (või gaasi) osakeste ühtlane jaotamine ja selle osakeste vähendamine kuni etteantud mõõtmeteni

Keemiatehnika

14

doc

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

Tsirkulatsioonimeetod ­ kasutatakse põhiliselt soolamisprotsessi kiirendamiseks, erinevate segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks jm. otstarbeks. Vedelike puhul levinud. Mehaaniline meetod ­ kasutatakse soojuslike või massiülekandeprotsesside kiirendamiseks, segude koostamiseks, vahustamiseks jm. kasutatakse ka puistematerjalide (nt: pulbrite) segamiseks. 29. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Vedelike segamiseks kasutatakse mahulist aparaati, mis on varustatud kompressori või ventilaatoriga. Mahutis oleva vedeliku segamine toimub õhu või inertse gaasiga. Sobiva võimsusega ventilaatori / kompressori valikuks peab teadma segamiseks vajalikku õhu kogust ning õhule avaldatavat rõhku. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator ning seda rohkem kulub elektrienergiat. 30. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust.

Tööstuslikud protsessid

21

docx

Soojustehnika konspekt

SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast.

Soojustehnika

3

pdf

Elektrotehnika

momendi väärtusest. automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Juhtimine toimub alati tegevusjuhise ehk 33. Elektrimootori soojendmamine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel. Seega elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastaval etteantud algoritmile. Kui õhu liikumise teel. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temp. elektriajamite automaat juhtimine on tööstuses igapäevane, siis põllumajanduses tehakse alles algust. on ühtne kõigis punktides

Elektrimaterjalid

52

doc

Katlatehnika eksami vastused

vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee

Katlatehnika

13

pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda sundventilatsiooni korral on keerukam. Reaalse mootori üksikasjalik soojusarvutus on keerukas. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temperatuur on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskeskkonda

Elektrotehnika

Kommentaarid (0)