Noorte probleemid tänases Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Noorte probleemid

Noorte probleemid tänapäeva Eestis Peaaegu igal noorukil on olemas oma probleemid mille eest peab ta seisma. On noori, kes otsivad oma probleemidele lahendusi ja püüdlevad parema elu poole, aga on ka neid kes lähevad halvemuse poole ning annavad kohe alla. Tavaliselt noorte probleemid saavad alguse kodust. Nagu me teame siis Eestis on asjad väga kallid ja et elada ilusat elu tuleb pingutada selle nimel. Paljudes peredes on vanemaid, kes käivad päevast päeva tööl, ning nooruk peab ise hakkama saama ning laps ei saa kodus piisavalt palju tähelepanu ning laps teeb seda mida ta soovib teha. Praeguses ühiskonnas on lapsevanemaid, kes on lahutatud ja ei ela enam üksteisega koos, ka see mõjub lapsele väga. Noorte probleemideks on naromaania, klubid, alkoholism, kuritegevus, koolivägivald ning abi

7.klassi kirjandes ehk kahekõne

15

docx

Koolikiusamise õpimapp

jooksul. HTTP://WWW.HTK.TLU.EE/EIKIUSA/OPILASELE/TAHAN %20TEADA/DOCUMENT.2004-08-05.9289722750 KASULIKKE ARTIKLEID LUGEMISEKS Koolikiusamine ­ kord päevas või mõned korrad kuus? Teisipäevaõhtune "Aktuaalne kaamera" vahendas Avatud Ühiskonna Instituudi uuringu tulemusi, millest selgus, et koolis kiusatakse teisi õpilasi 80 protsendi õpilaste arvates, iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver. Küsimusele, kas sinu koolis kiusatakse või narritakse teisi õpilasi, vastas eesti õpilastest 30% ja vene õpilastest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev; "mõned korrad nädalas" vastas 26% ja 18%; "mõned korrad kuus" ­ 29% ja 31%. Sotsioloog Iris Pettai märkis Kodurahufoorumil uuringut tutvustades, et kõige olulisem usaldusisik on õpilastele klassijuhataja, keda usaldab 65% õpilastest. Uuring hõlmas lapsi vanuses 12­17 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimina 1008 õpilast ja nende vanemat. KOMMENTAAR

Sotsiaaltöö

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

tamisse, arutades nendega, millises klassis nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest ja nende rikkumise tagajärgedest, siis on neil lihtsam nendest kinni pidada. (Lasteombudsman, 2014) 8. Õpeta õpilastele, kuidas probleeme lahendada. Probleemid ja konfliktid on inimeste igapäevaelu loomulik osa ja ei tähenda alati negatiivset. Paraku võib oskamatu konfliktide lahendamine viia tõsisemate probleemideni, sh kiusamiseni. Sageli ei ole õpilaste oskused probleemide lahendamiseks piisavad. Seetõttu on loomulik, et õpetajal tuleb neid oskusi õpetada. (Lasteombudsman, 2014) 9. Vii ennast kiusamise teemaga kurssi. On väga oluline, et sa õpetajana teaksid, et iga koolis toimuv konflikt ja tüli ei ole veel kiusamine

Ühiskond

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord

Sotsiaalpedagoogika

11

docx

Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid

Kuid tegelikult on mure hinges alles. Samuti kipuvad täiskasvanud arvama, et üks või teine laps on halb ja nimelt segab tundi või käitub halvasti. Tegelikult on iga halva käitumise taga mingi põhjus. Ükski laps ei ole halb, on olemas vaid ebasobiv käitumine, mis ei ole täiskasvanule vastuvõetav. Lapse ebasobiva käitumise taga on soov enda murest märku anda. Võib ka juhtuda, et mure muudab lapse rahutuks ja ilma, et ta ise oma käitumist mõistaks, ongi probleemid juba majas. Moraalilugemine, manitsemine ja karistamine lihtsalt ei toimi. Allaheitlikum ja kartlikum laps võib hirmust vait jääda, kuid mure ei kao. Enamus lastest aga jätkab sellist käitumist, muutes täiskasvanud aina kärsitumaks. 1 Essee „Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid õpilaste/laste probleemidega hakkamasaamisel“. Svetlana Kobenjak, KELA 1, TÜNK Mure on nagu sibul

Suhtlemispsühholoogia

16

doc

Koolivägivald

Õpetaja teeb osa oma tööst ära ka nädalavahetusel, siis kui enamus inimesi ainult puhkab. Õpetaja annab endast parima, et koolis hoida ära koolivägivalda, kuid ilma teiste kodanike abita ei saa see täiesti võimalikuks. 6 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu? Õpetaja Heli Paju on kirjutanud 2003.aastal artikli avaldades arvamust: ,,Kas koolivägivald on kuritegu?" ( vaata lisad 3 ). Sellel põhineb see artikkel siin. Koolivägivald on Eestis laialt levinud probleem. Algklassides ja lõpuklassides ei ole asi niivõrd hull kui põhikoolis, kus muutuvad teod väga alatuks. Põhjuseid on väga palju, kuid osad neist on kindlasti : hormoonid teatud vanuses, kodused probleemid, tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov. On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha

Eesti keel

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Selle läbi üritan tõkestada väärkohtlemise laia levikut, ning teadvustada inimesi probleemi olemasolust. Sellepärast planeerin antud uurimustööd pakkuda ka sotsiaaltöötajaile ning erinevate linnade sotsiaalosakondadele kui alusmaterjali lastevastase vägivalla teemal. Uurimus sisaldab endas informatsiooni väga paljudest allikatest ning oleks seetõttu väga heaks baasmaterjaliks, millele saaks rajada veel edasi ka teisi aspekte käistlevat tööd laste ja noorte vägivallast, ohvritest ja vägivallatsejatest. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas laps on tõesti vägivalla ohver või on see küsimus lastekaitsjatest aktivistide ning sotsiaaltöötajate poolt üle paisutatud. Lõputöö ülesande täitmiseks töötasin läbi vastava kirjanduse, vestlesin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissaari härra Andres Sinimere ning Pärnu alaealiste ringkonnaprokuröri proua Anne Sillaotsaga

Ühiskond

29

docx

Sotsiaalpedagoogika

individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv ­ kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt. - Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses ­ esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

Kommentaarid (0)